Kalapeedia Otsing Kaastöö

Eestimaa on rikas maaliliste metsa- ja rabajärvede ning väikejõgede poolest. Pandivere kõrgustikul saavad alguse 1/3 Eestimaa jõgedest. See on ainulaadne atmosfäärivett hästi salvestav neeldumis- ja infiltratsiooniala. Pandivere kõrgustiku veekaitseala järvesus on väga väike. Ometi asuvad siin tõelised pärlid järvede hulgas. Baltimaade unikaalsemad 7 Äntu järve, eriti Sinine ja Vahe- ehk Roheline ning Valgejärv vapustavad esmakülastajat oma värvusega. Nii rohekassiniseid ja selgeveelisi järvi ei kohta kusagil.

Mõistatuslik küsimus - mis annab veele nii lummava värvuse? Valgvete keemilise koostise kujunemise määravaks teguriks on kliimatingimused ja territooriumi geoloogiline ja geomorfoloogiline ehitus. Pandivere kõrgustiku piirkonnas, kus on lubjarikas pinnas ja soodus veereþiim kaltsiumkarbonaatide lahustumiseks setteist, kujunevad välja mineraalaineterikkad veed. 

Järved toituvad allikate kaudu põhjaveest, aga samuti valgala kevadistest vetest. Suvel, kui juurdevool valgalalt järve on lakanud ja aurumine järve pinnalt intensiivistunud, sadeneb kaltsiumkarbonaat vee mineraalainete sisalduse järsu suurenemise tõttu lahusest välja. Selle tagajärjel koguneb järve põhja järvekriidi kiht, tekitades sinna valgeid pindu. Kuid peale selle on järvede vesi väga läbipaistev - 12-15m (järvede suurim sügavus 8m). Ka see suurendab järvede ilu omapära. 

Järvede põhjad oma mändvetikatega meenutavad veidi korallimerd.

Äntu Sinijärv (ka Suurjärv, Pikkjärv, Prillapatsi järv, Tedrejärv)

See on järvestiku umbes 1 km pikkusest ahelast põhjapoolseim; lähtejärv, kujult piklik ja väga sopiline, kahe suure poolsaarega. Järve pindala on 2,4 ha, keskmine sügavus 6 m. Sügavaim on allikajärve põhjaosa - lehtri kohal on see 8 m. Kaldad on kõikjal õõtsikulised, põhja katab järvelubi, millel suures ulatuses kasvab lopsakas taimestik (vesisammal, mändvetikas, kuuskhein). Vähese kaldavee taimestiku moodustavad tarnad, pilliroog, ubaleht, soopihl. Fütaplanktonit on järves leitud erakordselt vähe, kuid haruldusrikka kompleksina (M. Pork). Zooplanktonit on keskmisel hulgal,  põhjaloomi aga üsna palju.

Sinijärve peetakse vabariigi üheks kõige sinisema (tegelikult rohekassinine või sinakasroheline) ja selgema veega järveks, ka kõige sügavamas kohas (8 m) on see põhjani läbipaistev. Paadiga järvel sõites võite ise veenduda, kuidas allikad "töötavad". Vesi püsib siin ka suvel jahe (kuni 18°C), seetõttu ei ole suplemiseks sobiv. Talvine jääkate on õhuke, suurima allika kohal tavaliselt puudub.  Talvel on vesi A. Mändmetsa andmetel hapnikust vaene ja sisaldab väävelvesinikku. Ihtüoloogiliselt ei ole järve uuritud, väidetakse ahvena, särje, haugi ja lutsu esinemist. 

Sinijärv kuulub  Eestis väga haruldaste alaliste lubjatoiteliste järvede hulka ning on A. Mändmetsa järgi selle tüübi kõige iseloomulikum esindaja meie vabariigis

Vee suure läbipaistvuse tõttu on järv allveesportlaste meeliskoht.

Äntu Roheline järv (ka  Vahejärv, Väikejärv )

0,8 ha suurune järv asub Sini- ja Valgejärve vahel, keskmine sügavus 3,3 m, põhjas samuti järvelubi. Vesi on kollakasroheline, põhjani läbipaistev. Järves allikaid näha ei ole.

Sedagi järve piirab mets, veepeeglit ümbritseb õõtsik. Veepinna väheses taimestikus on peale ujuva penikeele ka vesiroosi, kaldavööndis kasvab palju pilliroogu, põhjas on ülekaalus mändvetikad, moodustades veealuseid "aasu". Talvine vee hapnikusisaldus on küllalt kõrge - 5,7 mg/l. Ihtüloogiliselt on järv uurimata, tõenäoliselt esinevad samad kalaliigid, mis teisteski järvedes.

Äntu Valgejärv (ka Valgjärv, Paralepetsa järv)

Allikalise toitega, ümarakujulise järve pindala on 1,4 ha, suurim sügavus 8 m. Kaldad on õõtsikulised, kaugemal kasvab mets. Veepeeglit piirab kitsas riba pilliroogu, järgneb kitsas vöönd ujulehtedega taimi - valget vesiroosi ja penikeelt.

Järve vesi on heleroheline ja väga läbipaistev (6,1 - 6,8 m), põhja katab järvelubi. Võib näha, kuidas järvest läbivoolav oja viib endaga kaasa järvelupja. Talvel määrati siin 4,8 m sügavusel hapnikku vaid 0,4 mg/l. 

Kalastik koosneb ahvenast, särjest ja haugist, ojas olevat lutsu. Läänekaldal on ujumissild.   

Legendi järgi asub järve põhjas rootslaste poolt Põhjasõja ajal sinna uputatud varandusekast. Kasti asukoht ilmunud unes Mäetaguse vesiveski möldrile. Selle kättesaamise tingimuseks oli, et pool varandusest tuli jagada vaestega. Läbi suurte seikluste õnnestus kast järvest peaaegu kätte saada, kuid samas ei raatsitud varandust jagada, ja kast läks koos varanduse otsijatega järve põhja. Seal on ta tänaseni. 

Äntu Mäetaguse järv (ka Mäeotsa järv)

See 0,25 ha suurune ja 5 m sügavune metsajärv toitub peamiselt allikatest. Väljavooluks on Järveojaga ühinev ojake. Vesi on selge ja näib sisaldavat rohkesti mineraalaineid. Kaldaserva õõtskamaral esinevad  tarnad, pilliroog, ubaleht, harilik soosõnajalg, jõhvikad.Veepeeglil ujuvad kollased vesikupud ja valged vesiroosid; vees kasvavad vesikuused, vesiherned ja mändvetikad. Vetikad on nagu bakteridki olulised veekogude isepuhastuses, nad on veekogudespõhilised hapniku tootjad. Neid kasutatakse ka indikaatortaimedena vee kvaliteedi ja sanitaarse seisundi bioloogilisel hindamisel. Mändvetikad elavad seisvates ja nõrgalt voolavates magevetes, mitmed liigid esinevad ka riimvetes ja isegi kuumaveeallikates. Nende rakistsse ladestub rohkesti lupja. Välimiselt meenutavad mändvetikad osje.

Järves leidub särge, ahvenat, haugi ja kokre. Järve põhjakihis (5m) on sügisel hapnikku väga vähe – 2,0 mg/l, talvel on esinenud ummuksisse jäämist.

Äntu Linaleojärv (ka Linajärv)

Selle lubjatoitelise 0,25 ha suuruse ümmarguse läbivoolujärve sügavus on 5,6 m. Järve läbib kõiki teisigi järvi ühendav Järveoja. Oma iseloomult ning kalastikult on ta väga sarnane teiste Äntu järvedega, kuid hapniku sisaldus on sügisel nii pinnal kui põhjas (5,6m) kõrge( 10,3–10,6 mg/l). Vees kasvab mändvetikaid, valgeid vesiroose, ujuvat penikeelt ning kollast vesikuppu. Minevikus oli toodud siia oja suudmes asuvasse nn järveauku Äntu mõisast linasid likku, sellest ka järve nimetus. 

Äntu Kaanjärv

Kaanjärv on soiste, pilliroogu täis kasvanud kallastega järv, asub ainukesena Äntu järvedest Tartu maanteest idas. Ta on 200 m pikk, 60 m lai ja keskmiselt 3 m sügav. Järve kagusoppi suubub Jäola kraav, loodetipust voolab välja lühike oja, mis raudteesilla ees ühineb Nõmme jõega.

Järves olevat peidus Rootsi sõjaväe varandusekast, teiste juttude järgi koguni kuldtõld, mida nägevat ainult läbinisti aus inimene. Seni pole seda tõlda keegi näinud.

Äntu Umbjärv

Umbjärv on väike õõtskallastega tihedasse pilliroogu peitunud metsajärvik, teistest Äntu järvedest eemal – kagus. Taimestikult ja kalastikult sarnaneb ta teiste siinsete järvedega. 

...Ka Umbjärves olevat varandusekirst. Kord põgenenud Rakke rahvas läheneva vaenlase eest Umbjärve äärde rappa ja lasknud varakasti järve põhja. Varandust valvavat must kukk. Kast olnud selgete ilmadega põhjast näha, kuid hiljem mattunud mudasse. Umbjärves asub ka Umbjärve rüütel, kes käib jaaiööl pidustuste ajal Punamäelt oma mõrsjat otsimas. 

Nõmmeveski järv asub Äntu järvedest ja Punamäest läänes, paisutatud Nõmme jõele vesiveski tarvis. Arvatavasti oli veski siin juba enne Põhjasõda.

Tore lugu kalamehest: Noorpõlves elas Nõmme külas kirjanik Mihkel Jürna, kelle juures 1930. aastate algul suvitas luuletaja August Alle. A. Alle armastas järvest kala püüda. Mõnikord pani ta püütud forellid “suudpidi vette köide” ja teenis linnasõprade poolt harrast imetlust, kui mõne minuti jooksul ilmus värske forellisaagiga. Tänapäevalgi püütakse järvest peale särje, ahvena ja haugi ka forelli. 

Nõmme Liivajärv on Nõmmeveski järvest lõuna pool. See on 300 m pikk ja 80 m lai, tekkinud endise kruusakarjääri põhja. Siit kaevandati liiva ja kruusa, kui 1876. aastal ehitati Tapa-Tartu raudteetammi. Kuigi järve keskmine sügavus on alla meetri, ei kao vesi siit ka kõige põuasemal suvel. See on olnud konnade kudemise meelispaik. Järves leidub valget vesiroosi. Alates 2005. aastast on toimunud  suured tööd. Järve on süvendatud, rajatud on liivarannad. Järv on eramaal ja seni külastajatele suletud.

Nõmme Turbajärv on Tapa-Tartu raudteetammist lääne pool, toreda oosi taga (Kaanjärvega üle raudtee kohakuti).Tekkinud turbalõikuse tagajärjel. Olnud kunagi veerohke, kuid viimastel aastatel jäänud madalaks, keskosas paistab suvel kohati põhi. Kopradki on ära kolinud. Neid oli varem rohkearvuliselt. 

Äntu Tehisjärv-veehoidla asub Väike-Maarjast Tartu-Kaarma-Simuna maanteelt 7 km kaugusel Äntu külas. Äntu Tehisjärve rajas veehoidlana Väike-Maarja kolhoos, et niisutada ümbruses asuvaid rohupõlde. Järv valmis 1988-89. See on 4 m sügav, laugjas ainult lõunaosas, kus on ka väikelastele sobiv ujumiskoht. Põhjas ei ole palju allikaid, vesi pumbatakse järve. Seega ei ole järv paisjärv-paisukas. Kalamehed käivad järvest ka kalu püüdmas. 

Kolhoosi ajal oli Äntu küla põldudel kokku 20 km torujuhtmeid, järvest võeti vett 27-le vihmutile. Põldudel kasvanud rohi viidi Ebavere mäe lähedale leheproteiinitehasasse (praegu AS Flex Heat, tehakse saepurugraanuleid)

Allikas:

http://www.v-maarja.ee