Otsingu tulemused:

1. ahven pärimuses
2. Anisakiaas (anisakidoos)
3. Argentiina merluus (Merluccius hubbsi)
4. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
5. Atlandi mintai (Theragra finnmarchica)
6. Atlandi tursk (Gadus morhua)
7. Atlandi tuur Eestis
8. Bacalà
9. Bacalaíto
10. Bacalao
11. Barentsi meri
12. Beauforti meri
13. Beringi meri
14. Bitan (veekrüptiid Jaapanis)
15. Bristoli laht
16. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
17. Cullen skink
18. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
19. Filee
20. Fileenuga
21. Finnan haddie
22. Fish & Chips
23. Friikala
24. Grööni tursk (Gadus ogac)
25. Harilik molva (Molva molva)
26. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
27. Hiilgevähilised (Euphausiacea)
28. Hiinabootsiad (Sinibotia)
29. Hiiu Kalur (ajaleht)
30. Hiiu Kalur AS
31. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
32. Hõbemerluus e hõbeheik (Merluccius bilinearis)
33. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
34. Jäätursk (Arctogadus glacialis)
35. Kabeljoo
36. Kala inimtoiduna
37. Kalana kalakabel
38. Kalandus
39. Kalurite loitse ja ütlusi
40. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
41. Kaugida navaaga (Eleginus gracilis)
42. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
43. Klippfisk
44. Kuivatamine/vinnutamine
45. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
46. Luts (Lota lota)
47. Lutslased (Lotidae)
48. Lõuna suursilmtursake (Gadiculus argenteus)
49. Lõunaaafrika merluus ehk kapimaa merluus (Merluccius capensis)
50. Lõunaputassuu (Micromesistius australis)
51. Lõunateibid (Telestes)
52. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
53. Läänemeri
54. Marmornototeenia (Notothenia rossii)
55. Merefarm
56. Merefauna
57. Merlang (Merlangius merlangus)
58. merluus e euroopa merluus e heik (Merluccius merluccius)
59. merluuslased (Merlucciidae)
60. Mintaid (Theragra)
61. Morilased (Moridae)
62. Musthaid (Apristurus)
63. Navaaga (Eleginus nawaga)
64. Navaagad (Eleginus)
65. Niituimlutslased (Physidae)
66. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
67. Norrapäraselt keedetud tursk
68. Osmussaar
69. Pikksabalased (Macrouridae)
70. Poise
71. Polaartursk ehk saika (Boreogadus saida)
72. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
73. Putassuu ehk põhjaputassuu (Micromesistius poutassou)
74. Putassuud (Micromesistius)
75. Põhja suursilmtursake (Gadiculus thori)
76. Rasvad kalades
77. Runan-šahh (veekrüptiid Kaspias)
78. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
79. Soomuste mahavõtmine
80. Stokfisk
81. Surimi
82. Suula (Morus bassanus)
83. Suursilmtursakesed (Gadiculus)
84. Süsikad ehk pollakid (Pollachius)
85. Tähnikhüljes / Larga (Phoca largha)
86. Tempura
87. Thor (lant)
88. Tobiased (Ammodytes)
89. Torrfisk
90. Tursa nimed
91. Tursad (Gadus)
92. Tursalised (Gadiformes)
93. Tursamaks
94. Tursamaksa konserveerimine
95. Tursapüük
96. Tursik (Trisopterus luscus)
97. Tursikud (Trisopterus)
98. Tursk eestlaste suus
99. Tursk toiduna
100. Turske hiinabootsia (Sinibotia robusta)
101. Turske musthai (Apristurus fedorovi)
102. Tursklased (Gadidae)
103. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
104. Vaikse ookeani lõunamerluus ehk tchiili merluus (Merluccius gayi gayi)
105. Vaikse ookeani merluus (Merluccius productus)
106. Vaikse ookeani mintai (Theragra chalogramma; Gadus chalogrammus)
107. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
108. väike tobias (nigli, väiketobias)
109. Väike tursik (Trisopterus minutus)
110. Õngejada

Lõunateibid (Telestes)

Lõunateibid (Telestes), kiiruimsete luukalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonna alamsugukonnast teiblased (Leuciscinae). Varasemalt kuulusid liigid teibide (Leuciscus) perekonda.

Perekonnas on 14 nüüdisaegset liiki (FishBase, 2019):

Telestes beoticus (Stephanidis, 1939) (Paskóviza) – boiootia lõunateib. Euroopa: üksnes Kreekas Kifissose ja Assopose vesikondades. Selge veega jõgedes ja järvedes, eelistab jahedamat vett. Enamasti väikeste parvedena kesk- ja ülavees. Mageveeline, bentopelaagiline, subtroopiline. Pikkus kuni 13 cm. Toitub zooplanktonist, putukaist ja nende vastseist. Seisund: väga ohustatud.



Telestes comes (Costa, 1838) – eestikeelse nimeta. Euroopa: Itaalia veekogudes. Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Andmed vähesed.

Pilt puudub

Telestes croaticus (Steindachner, 1866) (Croatian pijor) – horvaatia lõunateib. Euroopa: Horvaatias Lika-Jadova, Ričica ja Otuca vesikondades. Vähese vooluhulgaga selgeveelistes ojades, allikates, järvedes. Talvel või põuaga ka maaalustes veekogudes. Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 16,5 cm.



Telestes dabar Bogutskaya, Zupančič, Bogut & Naseka, 2012 – dabari lõunateib. Euroopa: Herzegoviina idaosas Vrijeka ja Opačica jõgedes. Puhtaveelistes madalates ja vähese vooluga jõelõikudes, mis külgnevad maaaluste allikatega. Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 7,9 cm.



Telestes fontinalis (M. S. Karaman (sr), 1972) (Spring pijor) – allika-lõunateib. Euroopa: Horvaatias Krbava polje karstiallikates ja -ojades. Talvel või põuaga ka maaalustes veekogudes. Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 9,3 cm. Seisund: äärmiselt ohustatud.



Telestes karsticus Marčić, Buj, Duplić, Ćaleta, Mustafić, Zanella, Zupančič & Mrakovčić, 2011 – karsti-lõunateib. Euroopa: endeemne liik Horvaatias. Mageveeline, pelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 12,7 cm. Seisund: väga ohustatud.



Telestes metohiensis (Steindachner, 1901) – metohija lõunateib. Euroopa: Horvaatia ja Bosnia-Herzegoviina sisemaa karstialadel. Vähese vooluga selgetes vetes, siseneb ka maaalustesse karstivetesse. Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 10 cm. Seisund: ohustatud.



Telestes miloradi Bogutskaya, Zupančič, Bogut & Naseka, 2012 – miloradi lõunateib. Euroopa: endeemne liik Horvaatias Ljuta jões. Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 6,7 cm.



Telestes montenigrinus (Vuković, 1963) – montenegro lõunateib. Euroopa: Skadari järve veehaardes (Montenegro, Albaania). Mageveeline, bentopelaagiline, subtroopiline. Erinevates elupaikades alates väikestest mägijõgedest kuni järvede rannaveeni. Pikkus kuni 16 cm. Toitub põhjaloomastikust ja planktonist. Seisund: pole ohustatud.



Telestes muticellus (Bonaparte, 1837) (Vairone) – itaalia lõunateib. Euroopa: Aadria mere veehaardes Brenta vesikonnast Vomano vesikonnani (Itaalia, Šveits); Türreeni mere veehaardes Bevera vesikonnast (Prantsuse-Itaalia piiriala) Volturno vesikonnani (Itaalia); introdutseeritud Liguuriasse ja Lõuna-Itaaliasse. Mageveeline, bentopelaagiline, subtroopiline. Nii peajõgedes kui ka väikestes ojades. Eelistab mõõdukalt jahedat vett. Pikkus kuni 17 cm. Toitub peamiselt selgrootuist. Seisund: pole ohustatud.



Telestes pleurobipunctatus (Stephanidis, 1939) – triibik lõunateib. Euroopa: Korfu saarel ja Lõuna-Albaanias ning Lääne-Kreekas Butrintiti vesikonnast Alfiose vesikonnani.Enamasti aeglase vooluga madalikuvetes. Mageveeline, bentopelaagiline, subtroopiline. Pikkus kuni 18 cm. Toitub valdavalt putukavastsetest. Seisund: pole ohustatud.



Telestes polylepis Steindachner, 1866 – peenrüü-lõunateib. Euroopa: veel üksnes Horvaatias Stainicka Jaruga jõestikus. Vähese vooluga vetes, ojades ja allikates. Talvel või põuaga ka maaalustes vetes. Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 15 cm. Toitub valdavalt putukavastsetest. Seisund: äärmiselt ohustatud.



Telestes souffia (A. Risso, 1827) (Souffia, Western vairone) – harilik lõunateib. Euroopa: Austria, Bosnia-Herzegoviina, Tšehhi, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Šveitsi ja Ukraina vetes. Jõgede ja ojade keskjooksudel selge vee, mõõduka voolu ja kruusase põhjaga aladel. Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 25 cm (tavapikkus 15 cm). Toitub vetikatest ja selgrootuist. Kasutatakse akvaariumikalana. Seisund: pole ohustatud.



Telestes turskyi (Heckel, 1843) – cikola lõunateib. Euroopa: Bosnia-Herzegoviinas Buško Blato järves ja Horvaatias Cikola jões (Krka lisajõgi). Aeglase vooluga vees, talvel või põuaga ka maaalustes vetes. Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 25 cm. Toitub selgrootuist. Seisund: äärmiselt ohustatud.



November, 2019

Vaata lisaks:

Teibid (Leuciscus)
Teiblased (Leuciscinae)