Mudamaim (Leucaspius delineatus)

Mudamaim (Leucaspius delineatus Heckel, 1834), kiiruimne luukala karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi karplaste (Cyprinidae) sugukonna teiblaste (Leuciscinae) alamsugukonnast, perekonna ainuliik. Inglise sunbleak, belica, moderlieschen; saksa Moderlieschen, Malinchen, Modke, Mudchen, Mutterloseken, Schneiderkarpfen, Sonnenfischchen, Witting, Zwerglaube; prantsuse l'able de Hesckel; itaalia alborella fasciata; leedu saulažuvė; läti ausleja; poola słonecznica; rootsi gröplöja; taani regnløje; soome allikkosalakka; vene верховка, обыкновенная верховка, овсянка.

Eestis ka maim, järvemaim, väikeviidikas, sipelkuut, sipelkaut.

Levila: Kesk- ja Ida-Euroopa ja Kaukaasia. Kesk-Prantsusmaalt ja Belgiast Volgani ning Alpidest Neevani ja Kaama ülemjooksuni. Eestis elab kontrollitud andmeil enam kui sajas veekogus (Saaremaal, Tallinna ümbruses, Loode-Eestis ja Kagu-Eestis), kuid ilmselt on levik laiem, kuna teda võidakse kergesti segi ajada särje- ja viidikamaimudega. Aeglase vooluga jõed, luhaveekogud, järved, karjäärid. Eelistab seisvat või aeglase vooluga vett, on paikse eluviisiga. Hoidub paremini läbisoojenevatesse rikkaliku taimestikuga kohtadesse, kus armastab püsida veepinna lähedal, jahtides õhutoitu.

Mage- ja riimveeline, pelaagiline, potamodroomne. Pikkus kuni 9 cm (tavapikkus 6 cm). Eluiga kuni 4 a.


Kõhuserv ümardunud, seljauim kõhuuimedest tagapool. Suu poolülaseisune. Soomused suured, õhukesed, eralduvad kergesti. Küljejoon lühike, reeglina vaid esimese kümmekonna soomuse ulatuses. Selg rohekas, küljed ja kõht hõbedased, sabavarrel lillakas pikitriip. Uimed värvitud (läbipaistvad). Silmad suhteliselt suured, kollased, valkja tagaosaga.

Sööb peamiselt zooplanktonit ja õhutoitu, kasutades sealjuures eeskätt nägemismeelt. Seepärast toitumisaeg päevavalgel, eriti hommikuti ja õhtupoolikuti. Võimaluse korral ei ütle ära ka teiste kalade marjast ja noorjärkudest. Ise on toiduks röövkaladele.

Suguküpsus saabub Eestis emastel enamasti kaheaastaselt, isastel ühe-kaheaastaselt. Kudemine marjaportsjonite kaupa, algab tavaliselt mai teisel poolel, lõpeb augusti algul. Koelmud ainulaadsed: taimede, eriti vesiroosi (Nymphaea) ja vesikupu (Nuphar) veepinnal ujuvate lehtede alumised küljed, kuhu mudamaim laseb 1-3 marjatera laiused ribad või korrapäratumad marjakogumikud. Koetud marja võib leida ka veepõhja löödud postidel, teivastel, veepinnal ujuvatel keppidel, pudelitel ja muudel esemetel. Isane jääb mõneks ajaks marja valvama. Mari haudub 20-23 ºC juures 5-6 ööpäeva. Vastsed on kohe pärast koorumist hästi liikuvad.

Töönduslik tähtsus puudub, leiab kasutamist akvaariumikalana. Harrastuskalastajad kasutavad vahel elussöödana. Seisund: pole ohustatud.



September, 2019

Vaata lisaks:

Teiblased (Leuciscinae)
Kalale.ee KIK