Otsingu tulemused:

1. Õnne lõhe / Tarkuse lõhe (Iiri mütoloogia)
2. Aadria tuur (Acipenser naccarii)
3. Aafrika angersäga (Clarias gariepinus)
4. Aalupi järv ( Alopi järv, Alapea järv, Paabo järv, Paabu järv) [Kooraste järvestik]
5. Aasovi meri
6. Abakala (Ballerus ballerus)
7. Abüssaal
8. Aegna
9. aerutamine
10. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
11. agar
12. Agnete ja merimees (skandinaavia folkloor)
13. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
14. Ainud
15. Aju- ja pagunähtus
16. Aka / Aha / Eke / Ehe / Ekhe (Anatoolia jõejumalanna)
17. Akaei (saar-kala Jaapanis)
18. Akugyo / daigyo / raichōgyo (merekoletis Jaapanis)
19. Akutuq
20. Akvakultuur
21. Akvapoonika
22. Alabama lasntuur (Scaphirhynchus suttkusi)
23. Alajõe küla
24. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
25. Albe (keti kultuuriheeros)
26. Algotest
27. Allikas
28. Amabie (prohvet-yokai Jaapanis)
29. Ambra
30. Amikiri (krabi-yokai Jaapanis)
31. Amiran (gruusia kangelane)
32. Amudarja
33. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
34. Anšoovis ehk euroopa anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
35. Anšoovised (Engraulis)
36. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
37. Anabioos
38. Anago
39. Anemomeeter
40. Anisakiaas (anisakidoos)
41. Antarktika
42. Antitsüklon (kõrgrõhuala, kõrgrõhkkond)
43. Antsülusjärv
44. Apas ehk Ābān (vete jumalikkus zoroastrismis)
45. Appossha (merekoletis Jaapanis)
46. Apsara (pooljumalanna hinduismis)
47. Arhed (Archaea)
48. Ariidne kliima
49. Assuan
50. Atla jõgi
51. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
52. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
53. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
54. Atlandi tuur (Acipenser oxyrinchus)
55. Atlandi tuur Eestis
56. Atlandi tuur liiginimena
57. Atlandi väiketuun (Euthynnus alletteratus)
58. Atlant
59. Atlantis
60. atoll (rõngassaar, rõngasrahu)
61. Atrek
62. Auksi järv
63. Avraal
64. Ayakashi (erinevate yōkaide nimetus Jaapanis)
65. Bacalao
66. Bahamut (ürgkala araabia mütoloogias ja islamis)
67. Baidarata laht
68. Baikali tuur (Acipenser baeri baicalensis)
69. Balıkli ayazma (püha allikas Istanbulis)
70. Balõkk
71. Barentsi meri
72. Batüsfäär
73. Beloje (ozero)
74. Beluuga (Huso huso)
75. Bentaal
76. Bereginja (olend slaavi mütoloogias)
77. Beringi meri
78. Bester
79. Bete Krokodil
80. Binaarne nomenklatuur
81. Biofilter
82. Biokiud (biofibre, biofiiber)
83. Birdeye
84. Birjussa
85. Boreaalne
86. Bottarga
87. Botvinja
88. Briis
89. Ca Ong (vaalakultus Vietnamis)
90. Camahueto (koletis Tšiili mütoloogias)
91. casting
92. Chang Nam (veekrüptiid Tais)
93. Chaoskampf / Drachenkampf (võitlus draakonitega)
94. CIPS
95. Columbia jõgi
96. Con Rit (merekoletis Vietnami vetes ja mütoloogias)
97. Cooki tähishai (Echinorhinus cookei)
98. Daki (kaljunäkk Jaapani folklooris)
99. Devil-jack / Teemantkala (petukala Litholepis adamantinus)
100. Doktor Heintz
101. Donbettyr (vetejumal Osseetia mütoloogias)
102. Donburi
103. Draakonikuningas / draakonijumal (Hiina vee- ja ilmajumal)
104. Ebabootsiad (Parabotia)
105. Ebalasntuurad (Pseudoscaphirhynchus)
106. Ebarasboorad (Pseudorasbora)
107. Eesti jõgede loend
108. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
109. Eglė (veemadude kuninganna leedu folklooris)
110. El Hombre Caiman / Kaimanmees (veeolend Kolumbia folklooris)
111. Elango, Julius
112. Elektriline suitsuahi
113. Elektriraid (Torpedo)
114. Elgõgõtgõn (järv Tšukotkal)
115. Elistvere järv (Kuru järv)
116. Elsie/Hamlet (järvekoletis USAs)
117. Emalaev
118. Eppinger
119. Erastvere järv
120. Erie (järv Põhja-Ameerikas)
121. Erie järve koletis / Bessie
122. Erm Vaike
123. Esimesed tuunid (Maldiivi folkloor)
124. Euroopa tuur ehk harilik tuur (Acipenser sturio)
125. Eurütermne
126. Filee
127. Flatheadi järve koletis (järvekoletis USAs)
128. Folly ranna koletis (globster USAs)
129. Friteerimine
130. Fritüür
131. Fritüürõli
132. Funazushi ehk jaapani hapukoger
133. Funayūrei / ayakashi (merekummitus Jaapanis)
134. Furki / Dardza-nanilg (vainahhi vee-, lume- ja tuulejumalanna)
135. Fuxi / Hu Shi (kalavõrgu leiutaja Hiinas)
136. Föön
137. Gajah Mina (olend hinduismi mütoloogias, veekrüptiid)
138. Gargouille (draakon Prantsusmaal)
139. Garum ja liquamen
140. Golfi hoovus
141. Gratineerimine
142. Gwamegi
143. Hailiha nimekujud
144. Hainahk
145. Haiuimesupp
146. Hakk-kala
147. Hanija järv
148. Hantai (kaitsejumalus itelmeenide usundis)
149. Harilik heeringahai ehk atlandi heeringahai (Lamna nasus)
150. Harilik lasntuur (Scaphirhynchus platorynchus)
151. Harilik ogahai ehk katraan (Squalus acanthias)
152. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
153. Harjus (Thymallus thymallus)
154. Hatõss
155. haug 16,21 kg
156. Haug püügikalana
157. Haug toidukalana
158. Haugi kudemine
159. Hebo / He Bo / Bingyi (jõejumal Hiinas)
160. Heeringahaid (Lamna)
161. Heitsi-eibib / Haiseb / Kabib / Tsui-Goab / Tikva (vihmatooja Edela-Aafrika põlisrahvastel)
162. Hernes õngesöödana
163. Hiidhai (Cetorhinus maximus)
164. Hiina draakon / loong / long / lung
165. Hiina tuur (Acipenser sinensis)
166. Hiiumaa laiud
167. Himiti koletis (hüljes Maldiividel, furēta)
168. Hina / Sina / Ina jm (Polüneesia jumalanna(d))
169. Hingud (Cobitis)
170. Hollandi kaste
171. Holomiktiline veekogu
172. Holotüüp
173. Holstre järv (Ollikoja järv, Õllekoja järv, Koolijärv)
174. Hoovus
175. Huntahven (Dicentrarchus labrax)
176. Hõbekalalised (Argentiniformes)
177. Härjanurme kalakasvandus
178. Hülgepüük
179. Hüpolimnion
180. Ichimoku nyūdō / Kamokoshin / Hitotsume nyūdō (järve-yokai Jaapanis)
181. Idaheeringas (Clupea pallasii)
182. Idakarbitsad (Xenocyprioides)
183. Igopogo (kanada veekrüptiid)
184. Ihtüoloogia ajalugu
185. Iliamna järve koletis (krüptiid Alaskal)
186. Ilmjärv nõuab Saadjärvelt kümnist
187. Ilmjärve rändamine (versioon) ja sügavuse mõõtmine (versioon)
188. Indo-Vaikne ookeaniala
189. Inrõbprom
190. Ipupiara / Hipupiara (veekoletis Brasiilia folklooris)
191. Issie (jaapani järvekoletis)
192. Italapas (koiott chinooki mütoloogias)
193. Itzamna (maiade jumal)
194. Jaapani makrell (Scomber japonicus)
195. Jaapani tuur
196. Jakuutia tuur (hatõss)
197. Jangtse tuur (Acipenser dabryanus)
198. Janokjärv (Jänukjärv, Janutjärv, Jaanekjärv)
199. Jayik / Cayik / Jayik Khan turgi jõgede jumal; tengrism)
200. Jenny Haniver (krüptiid)
201. Jinja hime / hime uo (prohvet-yokai Jaapanis)
202. Jukagiiri kalaroad
203. Jurate ja Kastytis (leedu legend)
204. Jõekiisk (Gymnocephalus acerina)
205. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
206. Järvelubi (järvekriit)
207. Järvemuda (sapropeel, jütja)
208. Järvetuur (Acipenser fulvescens)
209. Jää
210. Jääaeg
211. Jäätuur
212. Kaaviar (must kalamari)
213. Kaaviari ajaloost
214. Kaeru nyōbō (konn-naine jaapani folklooris)
215. Kagewani (merekoletis Jaapanis)
216. Kahala järv (muistend)
217. Kaheksajalad toiduna
218. Kala kristluse sümbolina
219. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
220. Kalakasvatus
221. Kalakasvatus Eestis
222. Kalakasvatus: perspektiivsed liigid
223. Kalakirjandus
224. Kalaliha koostis
225. Kalaliim
226. Kalandus
227. Kalapasta
228. Kalatiik
229. Kalijärv (Jäneda Kalijärv)
230. Kaluuga (Huso dauricus)
231. Kame onna / Hōnengame (prohvet-yōkai Jaapani mütoloogias)
232. Kanaloa (Havai merejumal)
233. Karilatsi kalamajand
234. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
235. Karluk
236. Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)
237. Karpkalakasvatus Eestis
238. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
239. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
240. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
241. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
242. Katsuobushi
243. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
244. Kavadi (Kavati) järv
245. Kawa akago / kawa akaji (vee-yokai Jaapanis)
246. Kihawahine (sisalikjumalanna Havail)
247. Kiidjärv
248. Kiiruimsete süstemaatika
249. Kikri järv (Kikre järv, Kolijärv)
250. Kinosoo (järvekrüptiid Kanadas)
251. Kirovi nim näidiskalurikolhoos
252. Kisejärv (Kisõjärv, Küsajärv, Kiisajärv, Kisi järv)
253. Kisutš (Oncorhynchus kisutch)
254. Koerkalad (Umbra)
255. Koha (Sander lucioperca)
256. Koi (karpkala)
257. Kolta (sölkupi müütiline jõgi)
258. Koromodako (kaheksajalg-yōkai Jaapanis)
259. koster
260. Kuivatamine/vinnutamine
261. Kulduim-tuun (Thunnus albacares)
262. Kulli järv (Holstre Kullijärv)
263. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
264. Kutum (Rutilus kutum)
265. Kuukalalased (Molidae)
266. Kõlli järv (Peitlemäe järv, Põiklema järv)
267. Kõrbeteibik (Eremichthys acros)
268. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
269. köögikoor
270. Kyeh Bolloh / Kyeh Bolloh tojon (jakuudi kalavaldjas)
271. Läänemere kilu (Sprattus sprattus balticus)
272. Lõherahvad
273. La Niña
274. Lac Long Quan (Vietnami draakonkuningas, koletiskala Ngu Tinhi võitja)
275. Lahepera järv (Lahe järv)
276. Lajasaare järv (Laiasaare järv, Lajassaarõ järv)
277. Landi lugu
278. Landilugu: dr Heintz
279. Landilugu: Professor
280. Landilugu: Räsänen
281. Landilugu: Toby
282. Lariosaurus (itaalia järvekoletis)
283. Lasirn (merineitsi Kariibi mere saartel ja Ameerikas)
284. Lasntuurad (Scaphirhynchus)
285. Latikas pärimuses
286. Lauga järv
287. Leetseljaku-hallhai (Carcharhinus plumbeus)
288. Lepamaimud (Phoxinus)
289. Les Lavandières / keskööpesijad (naisvaimud keldi mütoloogias)
290. Leviaatan
291. Liérganes'i inimkala (veekrüptiid Hispaania folklooris)
292. Libekala
293. Liinjärv (Rõuge Liinjärv)
294. Limnopelagiaal
295. Linajärv (Jussi Linajärv)
296. Linaleojärv (Koorküla Linaleojärv, Koorküla Linajärv, Linaleotse järv)
297. Linask (Tinca tinca)
298. Linné, Karl
299. Linnuroni (Ligula intestinalis)
300. Lohja järv
301. Longmu / Lung Mo ( jumalanna Hiina mütoloogias, draakonite ema)
302. Luitstuur (Polyodon spathula)
303. Luitstuurlased (Polyodontidae)
304. Luts (Lota lota)
305. Luts, Arved
306. Luukalad (Osteichthyes)
307. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
308. Lõunaputassuu (Micromesistius australis)
309. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
310. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
311. Läänemeri
312. Müütilised veeolendid
313. Mae Yanang (paadivaim Tais, Kambodžas ja Laoses)
314. Maikubi (merekummitus Jaapanis)
315. Maillard'i reaktsioon
316. Maiori järv (Majori järv, Tsiirjärv)
317. Marikultuur
318. Maui (pooljumal Polüneesias)
319. Melusine (veehaldjas keskaegses Euroopas)
320. Mereline kliima
321. Merevesi
322. Merikurat (Lophius piscatorius)
323. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
324. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
325. Mida hiidlane merepõhjas nägi (pärimus, merepõhja-vanames; Loorits)
326. Mimikri
327. Minogame (kilpkonn-yokai Jaapanis)
328. Mintuci / mintuci kamuy / mintsuchi (ainude müütiline olend)
329. Mohni
330. Moiva (Mallotus villosus)
331. Mootorpaat
332. Morgenid / Morganid / Mari-Morganid (veevaimud Walesi ja Bretagne folklooris)
333. Mugwump (veekrüptiid Kanadas)
334. Muisca parv (kullast votiivtaies; Lõuna-Ameerika)
335. Mussie (järvekoletis Kanadas)
336. Mustallikas
337. Musthaid (Apristurus)
338. Mustjärv (Nohipalu Mustjärv, Tsernajärv)
339. Mõõktuur (Psephurus gladius)
340. Mäetilga järv (Mäe-Tilga järv, Valgejärv)
341. Mäha järv (Otepää Mäha järv, Mähe järv, Tammuri järv)
342. Naaga / nāga / nāg (müütiline olend hinduismis ja budismis)
343. Nabia / Navia (jõejumalanna Pürenee poolsaarel)
344. Narva veehoidla elustikust
345. Narval (Monodon monoceros)
346. Navigatsioonimärk
347. Neenetsite pühad kalad
348. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
349. Neriitiline vöönd
350. Neringa (hiigeltüdruk balti folklooris)
351. Nerka (Oncorhynchus nerka)
352. Ngai / Engai / Enkai (vihma- ja äikesejumal Keenias)
353. Niisk
354. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
355. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
356. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
357. Norrapäraselt keedetud tursk
358. Nuckelavee (olend Orkney saarte mütoloogias)
359. Nuraagi veetemplid Sardiinias
360. Nure onna / nure yomejo (vampiirnäkk-madu Jaapani folklooris)
361. Oannes (Mesopotaamia jumalus)
362. Ojaveer, Henn
363. Orava järv (Orava Mõisajärv)
364. Oshōuo / umi oshō / irikame nyūdō (vee-yōkai Jaapani meres)
365. Põhja konn (eesti muinasjutt)
366. Pagi
367. Palujüri järv (Palojüri järv)
368. Pangodi järv
369. Pataricu / Patarico (Astuuria kükloop)
370. Pelaagiline traalnoot
371. Peräjärv (Andsu Peräjärv)
372. Pesujärv (Jõuga Pesujärv, Jõugu järv, 2. Jõuküla järv)
373. Petis
374. Pettai, Elmar Voldemar
375. Phaya Nak / Phaya Nāga / Nakkharat (Tai naagakuningas)
376. Pikajärv (Pikkjärv)
377. Pikksabalased (Macrouridae)
378. Pikkuim-tuun (Thunnus alalunga)
379. Pilkuse järv
380. Pimeparrak (Typhlobarbus nudiventris)
381. Poise
382. Polaartursk ehk saika (Boreogadus saida)
383. polüamiidid
384. Ponaturid (olendid maoori mütoloogias)
385. Porkuni järv
386. Porkuni järved
387. Post, Ilme
388. Potamoid (kreeka jõejumalad)
389. Poubi Lai (draakon-madu meitei mütoloogias; India)
390. Professor
391. Pronksjas hallhai (Carcharhinus brachyurus)
392. Pruunvetikad (Phaeophyceae)
393. Puruvana (ehmestiivalise vastne; kivivana, liivavana, toruvana)
394. Pushkaram (jõefestival Indias)
395. Puurangerjad (Ariosoma)
396. Põhja-Jäämeri (Jäämeri, Arktiline ookean)
397. Põhjanoot
398. Põisadru (Fucus vesiculosus)
399. põrutamine
400. Pärimus: Kirikumäe järve kellahelin
401. Pärimus: Linnasjärv
402. Pärnu alamvesikond
403. Pärsia tuur (Acipenser persicus)
404. Rabakonn
405. Rahvusvaheline Zooloogilise Nomenklatuuri Komisjon
406. Rahvusvaheline Zooloogilise Nomenklatuuri koodeks
407. Raid (Raja)
408. Raid, Tiit
409. Rakfisk ehk norra hapukala
410. Rannarootsi muuseum
411. Rannik
412. Rautina järv (Kaagjärv, Rautine järv, Rautite järv)
413. Robalod (Centropomus)
414. Roheline tuur (Acipenser medirostris)
415. Rohukonn
416. Rooni järv
417. Ruusmäe järv (Rogosi järv, Rogasi järv, Hainjärv)
418. Rõbak Baltiki
419. Rõika järv (Rõikjärv, Otsajärv)
420. Rõuge järvestik
421. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
422. Räsänen
423. Ryūtō (valgusilming Jaapanis)
424. Saadjärv (Saadrejärv)
425. Saare Kalur (raamat)
426. Saarjärv (Partsi Saarjärv)
427. Sahhalini tuur (Acipenser mikadoi)
428. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
429. Salaga
430. Saleturbikud (Macrhybopsis)
431. Saprolegnia ehk kalahallitus (Saprolegnia)
432. Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus)
433. Sardiinid
434. Schröder (Soome kalastusäri)
435. Selkid (libahülged Põhjasaarte, Islandi ja Fääri saarte mütoloogias)
436. Serovi / Ser-Ovi / Sergovi (mägijuudi veevaldjas)
437. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
438. Sheekol Buri / Jol-Pishach (bengali näkk-olendid)
439. Shibaten / shibatengu / enkō (mäe- ja jõeyokai Jaapanis)
440. Shuixian Zunwang / Viis Veejumalat (taoistlikud surematud hiina usundis)
441. Siberi tuur (Acipenser baerii)
442. Siroko
443. Sirona (keldi ravijumalanna)
444. Soomkala
445. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
446. Soomuste mahavõtmine
447. Szépasszony (ungari jumalanna)
448. Sterlet (Acipenser ruthenus)
449. Sterletist kulinaarselt
450. Su iyesi / Su Ana / Su Ata (veevaim türgi-tatari mütoloogias; tengrismis)
451. Suijin / Suiten / Sui-ō / Suiu (šintoistlik veejumal Jaapanis)
452. Suitsemispunkt
453. Surimi
454. Susulu (Türgi ja Altai meri- ja veeneitsi)
455. Suur ebalasntuur (Pseudoscaphirhynchus kaufmanni)
456. Suur-Apja järv / Koobassaare järv
457. Suurbritannia saar
458. Suurlaugas (Selisoo Suurlaugas, Seli Suurlaugas, Suur Kõrve järv)
459. Suursilm-rebashai (Alopias superciliosus)
460. Sõbralaat
461. Sõrdarja ebalasntuur (Pseudoscaphirhynchus fedtschenkoi)
462. Säga e harilik e euroopa säga (Silurus glanis)
463. Sägalised (Siluriformes)
464. Šipp (Acipenser nudiventris)
465. Tülkad (Clupeonella)
466. Taani väinad
467. Taigenrai (Hypnos monopterygius)
468. Takiwaro / kakiwarō (mäe- ja veeyokai Jaapanis)
469. Tako nyōbō (kaheksajalg-naine Jaapanis)
470. Takson
471. Tamsalu, Rein
472. Tarasque (draakon Prantsusmaal)
473. Tempura
474. Termohaliinne tsirkulatsioon
475. Termokliin
476. Toby
477. Tollari järv (Käärikjärv)
478. Tomoe (karpkala Jaapani folklooris)
479. Tomokazuki / umiama (vee-yōkai Jaapanis)
480. Tooma Linajärved (Linajärved, Prilljärved) [Endla järvestik]
481. Toyotama-hime / Otohime (Jaapani draakon-printsess)
482. Traaler
483. Trematoomid (Trematomus)
484. Tsemaus (müütiline veeolend Põhja-Ameerika looderannikul)
485. Tsovinar (armeenia merejumalanna)
486. Tšoši-petšoora idaheeringas (Clupea pallasii suworowi)
487. Tuletorn
488. Tume jämejänes (Pseudobathylagus milleri)
489. Tursamaksa konserveerimine
490. Tursk toiduna
491. Turtle järve koletis (veekrüptiid Kanadas)
492. Tuul
493. Tuulehaug (Belone belone)
494. Tuuljärv (Tuulejärv, Suur Plaksi järv)
495. Tuunide rühm (Thunnini)
496. Tuur
497. Tuur ajaloolis-kulinaarselt
498. Tuur-saleturbik (Macrhybopsis gelida)
499. Tuuralised (Acipenseriformes)
500. Tuurlased (Acipenseridae)
501. Tõusikvool
502. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
503. Türi järv (Türi paisjärv)
504. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
505. Umi inu (merikoer Jaapani folklooris)
506. Umi nyōbō (ohtlik merenäkk Jaapanis)
507. Umidebito (prohvet-yōkai Jaapanis)
508. Unagi hime / ōunagi (angerjas-yokai Jaapanis)
509. Urco / Güercu / Huerco (veekoer Hispaania mütoloogias)
510. Vagula järv
511. Vaikse ookeani mintai (Theragra chalogramma; Gadus chalogrammus)
512. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
513. Valge mere idaheeringas (Clupea pallasii marisalbi)
514. Valge tuur (Acipenser transmontanus)
515. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
516. Valgejärv (Kurtna Valgejärv)
517. Valgjärv (Laose Valgjärv, Laose Valgejärv, Laose järv, Ronijärv)
518. Valgud kalalalihas
519. Vana-Koiola järv (Koiola järv)
520. Vanapagan Ilmjärve silda tegemas
521. Varssavi merineitsi (Poola pärimus)
522. Vasula järv (Salatsi järv)
523. Veerežiim
524. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
525. Vesica piscis
526. Vesiviljelus
527. Vetevaldjad Altai-Sajaani rahvastel
528. Vihtla järv (Lutika järv, Kokemäe järv)
529. Viislaid
530. Viitina järv (Viitina Suurjärv, Kose järv, Mäejärv, Suur Viitina järv)
531. Viljandi järv
532. vjasiiga (vesiiga, visiiga)
533. Vooremaa MKA vooluveed ja järved
534. Võistre järv (Võistvere järv)
535. Võrtsjärve Limnoloogiakeskus
536. Väike ebalasntuur (Pseudoscaphirhynchus hermanni)
537. Väike-Juusa järv (Olep-Juusa järv, Otepää Juusa järv, II Juusa järv)
538. Wagyl / Waugal /Waagal (Austraalia vikerkaaremao versioon)
539. Wani (merejumal Jaapani mütoloogias)
540. Õdri järv (Õdre järv, Õdra järv, Edre järv, Odrijärv)
541. Õlikook
542. Õngelatiga mööda Võrumaad (raamat)
543. Ühekiuline õngenöör
544. Xana / Anjana (Hispaania-keldi mütoloogia)
545. Yam / Yammu (merejumal Kaananis)
546. Yemọja/Yemanjá (jõejumalanna joruba usundis)
547. Yu Suur (poolmüütiline Hiina keiser, üleujutuste talitseja)

Hingud (Cobitis)

Hingud (Cobitis), kalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi hinklaste (Cobitidae) sugukonnast. Leviala Euraasias. Mageveelised, põhjaelulised. Saledad ja väikesed kalad, pikkus vahemikus 5-16 cm. Keha silinderjas, kas veidi lapergune või külgedelt kokku surutud. Iseloomulik on muster, mis koosneb neljast piki keha kulgevast joonest või laikude rivist. Väike ja alaseisune suu on ümbritsetud 3 paari poisetega. Silma ees või all on oga, mida kala saab liigutada (alla lasta) ja „lukustada“.

Hingud on hinklaste sugukonna suurim perekond, kuid liikide arv selles pole lõplikult selge, kuivõrd jätkuvalt kestab perekondade ümberformeerimine ja uute perekondade esiletoomine. FishBase põhjal kuulub perekonda 95 liiki (VIII, 2019), kuid mõned hinkudena esitatud liigid on samas paigutatud juba teistesse kalaperedesse (nt kuldhingud jt), ka on viimasel ajal kirjeldatud uusi hinkude liike. Erinevates käsitlustes kuulub perekonda 80-100 liiki.

 

Cobitis afifeae Freyhof jt, 2018 – eestikeelse nimeta. Holotüüp pikkusega 6,7 cm leitud Türgis Denizli provintsis. Paratüübid pikkusega kuni 8,6 cm.

Cobitis afifeae

 

Cobitis aliyeae Freyhof jt, 2018 – eestikeelse nimeta. Holotüüp pikkusega 4,6 cm leitud Türgis Adana provintsis. Paratüübid kuni 6,5 cm.

Cobitis aliyeae

 

Cobitis amphilekta Vasil'eva & Vasil'ev, 2012 (Khvalyn spined loach) – aserbaidžaani hink. Aasias Kaspia vesikonnas. Pikkus kuni 7,4 cm. Pilt puudub

Cobitis anabelae Freyhof jt, 2018 – eestikeelse nimeta. Holotüüp pikkusega 5,3 cm leitud Türgis Hatay provintsis. Paratüübid pikkusega kuni 8,2 cm.

 

Cobitis arachthosensis Economidis & Nalbant, 1996 (Arachthos spined loach) – arachthose hink. Euroopas, Kreekas Vahemerre suubuvates vetes. Pikkus kuni 7,9 cm.

Cobitis arenae (S. Y. Lin, 1934) – guandongi hink. Aasias Hiina ja Vietnami põhjaosa vetes. Pikkus kuni 8 cm (tavapikkus 5,2 cm).

Pilt puudub

Cobitis australis Y. X. Chen, Y. F. Chen & D. K. He, 2013 – guangxi hink. Aasias Lõuna-Hiinas Pärlijõe [Zhujiang (Chu Kiang)] jõgikonnas. Pikkus kuni 8,3 cm.

Pilt puudub

Cobitis avicennae Mousavi-Sabet, Vatandoust, Esmaeili, Geiger & Freyhof, 2015 (Zagros spined loach)zagrose hink(nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aasias, Iraani vetes (Tigrise vesikonnas). Pelaagiline, 0-1 m sügavusel. Pikkus kuni 10,9 cm.

 

Cobitis baishagensis Y. X. Chen, X. Y. Sui, N. Liang & Y. F. Chen, 2015 – eestikeelse nimeta. Avastatud Hiinas Hainani provintsis Nandujiangi jões.

Pilt puudub

Cobitis battalgili Băcescu, 1962 (Battalgil's spined loach)battalgili hink (nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aasias, Türgi vetes. Demersaalne. Pikkus kuni 7,2 cm.

 

Cobitis bilineata Canestri, 1865 – kakstriip-hink. Vt artiklit Kakstriip-hink

Cobitis bilseli Battalgil, 1942 (Beyşehir spined loach) – bilseli hink. Endeemne liik Aasias, Türgi sisevetes. Demersaalne. Pikkus kuni 23,5 cm, mass kuni 68 g. Ovipaarne. Seisund: väga ohustatud.

 

Cobitis biwae D. S. Jordan & Snyder, 1901 – jaapani hink. Aasia; Jaapanis Honshu, Shikoku ja Kyushu saartel. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 10,9 cm. Ovipaarne. Kasvatakse toidu- ja akvaariumikalaks. Seisund: pole ohustatud.

 

Cobitis brevipinna (Chen & Chen, 2017)pikkuim-hink (nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aasia; Hiinas Zheiiijiangi provintis Dongshaoxi jões. Demersaalne. Pikkus kuni 5,8 cm.

Pilt puudub

Cobitis calderoni Băcescu, 1962 – ibeeria hink. Vt artiklit Ibeeria hink.

Cobitis choii I. S. Kim & Y. M. Son, 1984 (Choi's spined loach) – choi hink. Aasia; Korea poolsaare lõunaosas, teated ka Amuuri jõgikonnast (Venemaa). Demersaalne, paikne. Pikkus kuni 8,5 cm. Ovipaarne. Seisund: pole ohustatud.

 

Cobitis crassicauda Y. X. Chen & Y. F. Chen, 2013 – jämesaba-hink. Aasia; Hiinas Xinjiangi jões, Poyangi järve suubuvates jõgedes, Yangtze jõgikonnas. Demersaalne, subtroopiline. Pikkus kuni 9,6 cm. Seisund: pole ohustqatud. 

Pilt puudub

Cobitis dalmatina S. L. Karaman, 1928 – dalmaatsia hink. Euroopa; Horvaatias Cetina jõe jõgikonnas. Demersaalne. Pikkus kuni 6,7 cm. Järvedes ja jõgedes, eelistab liivast või mudast põhja. Ovipaarne. Seisund: ohulähedane.

 

Cobitis damlae Erk' Akan & Özdemir, 2014 (Dalaman spined loach) – damla hink. Aasia; Türgis Dalama jõgikonnas. Demersaalne, subtroopiline. Pikkus kuni 6,4 cm. 

Pilt puudub

Cobitis dolichorhynchus Nichols, 1918 – pikknina-hink. Aasia; Hiina lõunaosa. Demersaalne. Pikkus kuni 10,8 cm. Ovipaarne. Eluviis uurimata. Seisund: pole ohustatud.

 

Cobitis dorademiri Erk'akan, Özdemir & Özeren, 2017 – eestikeelse nimeta. Aasia; leitud Türgis Muğla provintsis, Köyceğiz järve vesikonnas Balıklı ojas. Demersaalne, subtroopiline. Pikkus kuni 8,1 cm. Seisund: pole ohustatud.

 

Cobitis elazigensis Coad & Sarıeyyüpoglu, 1988 (Tigris spined loach) – eufrati hink. Aasia; endeemne liik Tigrise-Eufrati vesikonnas. Bentopelaagiline, subtroopiline. Pikkus kuni 16,3 cm. Ovipaarne. Seisund: pole ohustatud.

Pilt puudub

Cobitis elongata Heckel & Kner, 1857 (Balkan loach) – balkani hink. Euroopa; Doonau veehaare (Austria, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Bulgaaria, Ungari, Rumeenia, Serbia, Sloveenia ja Türgi). Demersaalne. Keskmise ja kiire vooluga ojades. Pikkus kuni 16 cm. Ovipaarne. Seisund: pole ohustatud.

 

Cobitis elongatoides Băcescu & R. F. Mayer, 1969 – doonau hink. Euroopa; Doonau veehaardes, Elbe ülemjooksul ja Oderi jõgikonnas, ka Argeseli jões (Rumeenia). Demersaalne, paikne. Pikkus kuni 14,6 cm, eluiga kuni 5 a. Täiskasvanuna väikestes aeglase või seisva veega ojades, mis voolavad suurematesse jõgedesse. Eelistab liivast või mudast põhja. Seisund: pole ohustatud.

 

Cobitis evreni Erk' Akan, Özeren & Nalbant, 2008 (Ceyhan spined loach) – evreni hink. Aasia; leitud Türgi kaguosas Ceyhani vesikonnas Kömuri ojas. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 11,7 cm. Seisund: ohulähedane.

 

Cobitis fahireae Erk' Akan, Ekmekçi & Nalbant, 1998 (Aegean spined loach) – fahire hink. Aasia; Türgi (Küçük Menderes, Selçuk- Aydin), Demersaalne. Pikkus kuni 10,4 cm. Ovipaarne.

 

Cobitis faridpaki Mousavi-Sabet, Vasil'eva, Vatandoust & Vasil'ev, 2011 – faridpaki hink. Aasia; Iraanis Kaspia lõunaosa vesikonnas. Bentopelaagiline, subtroopiline. Pikkus kuni 8,7 cm.

 

Cobitis fasciola Y. X. Chen & Y. F. Chen, 2013 – vöödiline hink. Aasia; Hiinas Jangtse jõesüsteemis Poyangi järve suubuvates jõgedes, Xingjangi ja Le'anjiangi jõgedes. Demersaalne, subtroopiline. Pikkus kuni 10,6 cm.

Pilt puudub

Cobitis fimbriata (Chen & Chen, 2017), ka Niwaella fimbriata – eestikeelse nimeta. Aasia: Hiina, Zhejiangi provints, Doingshaoxi jõgi. Demersaalne, subtroopiline. Pikkus kuni 6,4 cm.

Pilt puudub

Cobitis gladkovi Vasil'ev & Vasil'eva, 2008 – gladkovi hink. Euroopa: Volga, Doni ja Kubani jõgikondades, jõgedes Suure Uzen ja Väike Uzen ja Kaspia põhjaosa vetes. Mage- ja riimveeline, demersaalne. Pikkus kuni 8,8 cm.

 

Cobitis gracilis Y. X. Chen & Y. F. Chen, 2016 – eestikeelse nimeta. Aasia: kirjeldatud Kirde-Hiinast Jilini ja Heilongijangi provintsidest kogutud kalanäidiste molekulaaruuringute põhjal.

 

Cobitis guttata (V. H. Nguyễn, 2005) – mu hink. Aasia: Vietnam. Andmed vähesed.

Pilt puudub

 

Cobitis hankugensis I. S. Kim, J. Y. Park, Y. M. Son & Nalbant, 2003 – lõunakorea hink. Aasia: Lõuna-Korea. Demersaalne. Ovipaarne.

 

Cobitis hellenica Economidis & Nalbant, 1996 – lourose hink. Euroopa: endeemne liik Kreekas Lourose ja Kalamasi jõgikondadest. Demersaalne, subtroopiline. Vaikselt voolavas või seisuvees. Pikkus kuni 9 cm. Ovipaarne. Seisund: ohustatud.Cobitis fimbriata (Chen & Chen, 2017)

 

Cobitis hereromacula Y. X. Chen, X. Y. Sui, N. Liang & Y. F. Chen, 2015 – eestikeelse nimeta. Aasia: hiljutiavastatud liik Lõuna-Hiinas Guangdongi provintsis Luohe jões. Holotüübi pikkus 8,1 cm.

Pilt puudub

Cobitis herzegoviniensis Buj & Šanda, 2014 (Mostarsko spined loach) – mostarsko hink(eestikeelse nime puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Euroopa: endeemne liik Dalmaatsia/Bosnia-Herzegoviina piirkonnas Mostarsko karstialal Lištica jões.

 

Cobitis illyrica Freyhof & Stelbrink, 2007 – illüüria hink. Euroopa: Horvaatia, Proložaci järve vesikond. Demersaalne. Leitud mudase põhjaga seisuveega järvest. Pikkus kuni 6,5 cm. Ovipaarne. Seisund: äärmiselt ohustatud.

 

Cobitis jadovaensis Mustafić & Mrakovčić, 2008 – jadova hink. Euroopa: Endeemne liik Horvaatias Jadova jões. Demersaalne. Pikkus kuni 8,4 cm. Seisund: äärmiselt ohustatud.

 

Cobitis kaibarai Nakajima, 2012 – kaibara hink. Aasia: Jaapanis Kyushu saarel Mitsuru jões (Chikugo jõgikond). Demersaalne. Kiire voolu ja kivise põhjaga paigad. Pikkus kuni 5,5 cm.

 

Cobitis kellei Erk' Akan, Ekmekçi & Nalbant, 1998 (Göksu spined loach) – kelle hink. Aasia: Türgi, Göksu oja. Demersaalne. Pikkus kuni 4,6 cm. Ovipaarne. Seisund: äärmiselt ohustatud.

Pilt puudub

Cobitis keyvani Mousavi-Sabet, Yerli, Vatandoust, Özeren & Moradkhani, 2012 – keyvani hink. Aasia: Iraanis Kaspia vesikonda jäävas Talari jões. Demersaalne, pikkus kuni 9,3 cm.

 

Cobitis kurui Erk'akan, Atalay-Ekmekçi & Nalbant, 1998 – türgi hink. Aasia: endeemne liik Türgis Büyük Menderes Nehri vesikonnas ja Yuvarlakçay jões. Demersaalne, subtroopiline. Pikkus kuni 4,4 cm. Ovipaarne. Seisund: pole ohustatud.

 

Cobitis laoensis (Sauvage, 1878) – laose hink. Aasia: Laoses Mekongi jõgikonnas; Vietnami keskosas. Bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 10,6 cm. Ovipaarne. Seisund: pole ohustatud.

Pilt puudub

Cobitis lebedevi Vasil'eva & Vasil'ev, 1985 – lebedevi hink. [Võib olla paigutatud ka nirehinkude (Itsookimia) perekonda)] Aasia: Venemaal ja Hiinas Amuuri jõgikonnas, Mongoolias Kherleni jões. Demersaalne. Ovipaarne.

 

Cobitis leptosoma Chen, Sui, He & Chen, 2015 – eestikeelse nimeta. Aasia: Hiinas Pärlijõe vesikonnas Lijiangi jões. Demersaalne, subtroopiline. Pikkus kuni 11,7 cm.

Pilt puudub

Cobitis levantina Krupp & Moubayed-Breil, 1992 (Orontes spined loach) – levanti hink. Aasia: Süürias ja Türgis Orontese jõgikonnas. Demersaalne, subtroopiline. Ovipaarne. Seisund: ohustatud

Pilt puudub

Cobitis linea (Heckel, 1847) – iraani hink. Aasia: endeemne liik Iraanis Kori jões. Bentopelaagiline, subtroopiline. Pikkus kuni 9,9 cm.

 

Cobitis longitaeniatus Ngô, 2008 – keskvietnami hink. Aasia: avastatud Vietnamis Qong Binhi provintsis Phong Nha Ke Bagi lubjakivimägedes. Demersaalne, troopiline. Andmed vähesed.

 

Cobitis lutheri Rendahl (de), 1935 (Luther's spined loach) – lutheri hink. Aasia: Amuuri vesikonnas ja Hanka järves (Venemaa ja Hiina piirijärv), Sahalini saarel ja Korea poolsaarel. Bentopelaagiline, paikne. Selgetes, kiirevoolulistes ojades ja väiksemates jõgedes, eelistab liivapõhja. Pikkus kuni 12 cm (tavapikkus 7,5 cm). Päevane eluviis. Toitub zoopentosest ja kalamarjast. Ovipaarne. Seisund: poile ohustatud.

 

Cobitis macrostigma Dabry de Thiersant, 1872 – suurelaiguline hink. Aasia: Hiinas Yangtze jões. Bentopelaagiline, subtroopiline. Pikkus kuni 13,7 cm (tavapikkus 11,5 cm). Ovipaarne. Leiab kasutamist akvaariumikalana.

 

Cobitis magnostriata Nakajima, 2012 – suuretriibuline hink. Aasia: avastatud Jaapanis Honzhu saarel väikeses ojas, mis suubub Biwa järve. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 9,4 cm.

 

Cobitis maroccana Pellegrin, 1929 – maroko hink. Aafrika: Põhja- Marokos Loukkose jõe ja Sebou jõe väikestes lisajõgedes. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 8 cm. Seisund: ohustatud.

 

Cobitis matsubarai Okada & Ikeda, 1939 – matsubara hink. Aasia: Jaapan. Jõgede kesk- ja alamjooksul liivasel põhjal. Demersaalne. Pikkus kuni 10,4 cm. Ovipaarne.

Pilt puudub 

Cobitis megaspila Nalbant, 1993 – rumeenia hink. Uuemates käsitlustes doonau hingu (Cobitis elongatoides) sünonüüm.

 

Cobitis melanoleuca Nichols, 1925 – mustakirju hink, ka siberi hink. Euroopas Doni, Kubani, Volga, Uurali ja Irtõši jõgikondades; Aasias võimalik Siberi vesikondades, idasuunas Amuuri ja Huang He jõgedeni Hiinas, Nura jõeni Kasahstanis, Primorje jõgedeni ning Koreani. Suuremate jõgede väikestes lisajõgedes liiva-savise või liiva-kruusase põhjaga paikades. Demersaalne. Pikkus kuni 20 cm (tavapikkus 13 cm). Ovipaarne.

 

Cobitis meridionalis S. L. Karaman, 1924 – prespa hink. Euroopa: Prespa järves (Kreeka, Albaania, Makedoonia) ja järve suubuvates jõgedes/ojades. Demersaalne. Pikkus kuni 11 cm. Ovipaarne. Seisund: ohustatud.

 

Cobitis microcephala Y. X. Chen & Y. F. Chen, 2011 – pisipea-hink. Aasia: Hiinas Guangxi provintsis Nanliu ja Beiliu jõgedes. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 6 cm.

Pilt puudub

Cobitis minamorii Nakajima, 2012 – minamori hink. Aasia: Jaapanis Okayama, Hiroshima, Shiga, Shizuoka, Gifu, Aichi, Mie, Hyogo, Tottori, Shimane, Kyoto ja Osaka prefektuurides. Kivise põhjaga selges vooluvees. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 7,4 cm. Varem eristati mitut alamliiki, keda nüüd vaadeldakse iseseisvate liikidena.

 

Cobitis multimaculata Y. X. Chen & Y. F. Chen, 2011 – ohtralaiguline hink. Aasia: Hiinas Guangxi provintsis Nanliu ja Beiliu jõgedes. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 9,2 cm.

Pilt puudub

Cobitis nalbanti Vasil'eva, D. M. Kim, Vasil'ev, M. H. Ko & Y. J. Won, 2016 (Nalbant's spined loach) – nalbanti hink (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aasia: Lõuna-Koreas Kollasesse merre suubuvates Hani ja Geumi jõgedes. Pikkus kuni 9,4 cm.

 

Cobitis narentana S. L. Karaman, 1928 – neretva hink. Euroopa: Horvaatias ja Bosnia-Hertsegoviinas Neretva ja Trebisnjica vesikondades. Liivase põhjaga paikades järvedes ja jõgedes. Demersaalne. Pikkus kuni 10,2 cm. Ovipaarne. Seisund: ohustatud.

 

Cobitis nigrolinea (Chen & Chen, 2017) – eestikeelse nimeta. Aasia: Hiinas Anhui provintsis Xin'anjiangi jões. Demersaalne, subtroopiline. Pikkus kuni 6,3 cm.

Pilt puudub

Cobitis nuicocensis Nguyen & Vo, 2005 – côngi hink. Aasia: Vietnam. Demersaalne, troopiline. Andmed vähesed.

Pilt puudub

Cobitis obtusirostra Chen, Sui, He & Chen, 2015 – eestikeelse nimeta. Aasia: Hiinas Guangdongi provintsis Lianjiangi ja Wengjiangi jõgedes. Demersaalne, subtroopiline. Pikkus kuni 11,1 cm.

Pilt puudub

Cobitis ohridana S. L. Karaman, 1928 – ohridi hink. Euroopa: Albaania, Makedoonia, Serbia ja Kreeka vetes Drini jõe vesikonnast Aoosi jõe vesikonnani, sh Ohridi ja Skadari järvedes. Varasemalt peetud hariliku hingu (Cobitis taenia) alamliigiks. Liivase ja mudase põhjaga paikades. Demersaalne. Pikkus kuni 6,8 cm. Ovipaarne.

 

Cobitis pacifica I. S. Kim, J. Y. Park & Nalbant, 1999 – korea hink. Aasia: Põhja-Korea vetes, teateid ka Venemaalt Primorje kraist. Demersaalne. Kivise või mudase põhjaga ojades. Suurim pikkus määramata. Leitud ka poolsaarest põhja pool. Demersaalne, paikne. Pikkus kuni 13 cm.

 

Cobitis paludica (F. de Buen, 1930) – padurahink. Euroopa: Pürenee poolsaarel (välja arvatud Alagoni vesikond), leitud ka poolsaarest põhja pool. Jõgede kesk- ja alamjooksul madalas vees, liivase põhjaga paikades, taimestikus. Demersaalne, paikne. Pikkus kuni 13 cm. Ovipaarne. Seisund: ohustatud.

 

Cobitis phongnhaensis Ngô, 2008 – lubjahink. Aasia: Vietnamis Phong Nha lubjamägesid läbivates kiirevoolulistes jõgedes. Demersaalne. Andmed vähesed.

Pilt puudub 

Cobitis phrygica Battalgazi, 1944 (Phrygian spined loach) – früügia hink. Aasia: Türgis Anatoolia keskosa vetes, sh Burduri ja Saida järvedes. Mage- ja riimveeline, demersaalne. Aeglases vees mudase või liivase põhjaga. Päevaks poeb põhjasubstraati. Suurim pikkus teadmata.

 

Cobitis pontica Vasil'eva & Vasil'ev, 2006 (Pontic spined loach) – pontose hink. Euroopa: Veleka jõgikonnast Bulgaarias Istranka jõgikonnani Türgi Traakias; Marmara mere vesikonnas ja Sakarya jõgikonna alamjooksul (Anatoolia). Demersaalne. Pikkus kuni 10,1 cm. Ovipaarne. Seisund: pole ohustatud.

 

Cobitis puncticulata Erk' Akan, Ekmekçi & Nalbant, 1998 (Spotted spined loach) – tähniline hink. Euroopa ja Aasia: Kreekas Maritza jõgikonna alamjooksul; Türgis Manyasi ja Ulubati järvede vesikondades, võimalik ka laiem levik. Vaikse ja mõõduka vooluga okades selge vee ja mudase põhjaga. Demersaalne. Pikkus kuni 7,8 cm. Ovipaarne. Seisund: väga ohustatud.

 

Cobitis punctilineata Economidis & Nalbant, 1996 (Aggitis spined loach) – aggitise hink. Euroopa: endeemne liik Kreekas Struma jõkke suubuvas Aggitise (Angitise) jões. Demersaalne. Pikkus kuni 10 cm. Ovipaarne. Seisund: ohustatud.

 

Cobitis qujiangensis (Chen & Chen, 2017) – eestikeelse nimeta. Aasia: Hiinas Zhejiangi provintsis Qujiangi jões. Demersaalne. Pikkus kuni 6,8 cm.

Pilt puudub

Cobitis rara J. X. Chen, 1981 – shaanxi hink. Aasia: Hiinas Shaanxi provintsi vetes. Demersaalne. Pikkus kuni 10 cm.

Pilt puudub

Cobitis sakahoko Nakajima & Suzawa, 2015 – eestikeelse nimeta. Aasia: Jaapanis Kyushu saarel Oyodo jõgikonnas. Kesmise suurusega ojades ja jõgedes, liivasel põhjal. Demersaalne, subtroopiline. Pikkus kuni 8,9 cm.

 

Cobitis saniae Eagderi, Jouladeh-Roudbar, Jalili, Sayyadzadeh & Esmaeili, 2017 – eestikeelse nimeta. Aasia: Sefidi jõest (Iraan) Kura ja Arasi jõgikondadeni (Azerbaidžaan, Armeenia, Türgi); leitud ka Musta merre suubuva Rioni jõe keskjooksult (Gruusia). Holotüübi (pildil) pikkus 85 mm.

 

Cobitis satunini Gladkov, 1935 – kolheti hink. Aasia: Gruusias Musta merre suubuvate jõgede jõgikondades. Ojades ja väikestes aeglase vooluga jõgedes. Demersaalne. Suurim pikkus määramata. Ovipaarne. Varem peetud hariliku hingu (Cobitis taenia) alamliigiks. Seisund: pole ohustatud.

 

Cobitis shikokuensis Suzawa, 2006 – shikoku hink. Aasia: Jaapanis Shikoku saare vetes. Bentopelaagiline. Subtroopiline. Pikkus kuni 6,2 cm. Ovipaarne.

 

Cobitis sibirica Gladkov, 1935 – siberi hink. Aasia: Jenissei ülemjooksu jõgikond (Venemaa, Mongoolia), teateid ka Hiina vetest. Demersaalne. Väikestes aeglase vooluga jõgedes ja ojades, ka puhtaveelistes järvedes. Pikkus kuni 12 cm. Eluviis öine, päeval varjub. Varem peeti hariliku hingu (Cobitis taenia) alamliigiks.

 

Cobitis simplicispina Hankó (hu), 1925 (Sakarya spined loach) – galaatia hink. Aasia: Türgi. Bemtopelaagiline. Subtroopiline. Pikkus kuni 13,4 cm. Ovipaarne. Seisund: pole ohustatud.

 

Cobitis sinensis Sauvage & Dabry de Thiersant, 1874 (Siberian spined loach) – hiina hink. Aasia: Hiina lõunaosas ja Vietnami põhjaosas. Bentopelaagiline, subtroopiline. Väikestes ja keskmistes mõõduka vooluga jõgedes. Pikkus kuni 15,3 cm. (tavapikkus 7,2 cm). Aktiivne hämaruses, kuid võib tegutseda ka päeval. Ovipaarne. Seisund: pole ohustatud.

 

Cobitis sipahilerae Erk' Akan, Özdemir & Özeren, 2017 – eestikeelse nimeta. Aasia: Türgis Antaalia piirkonnas Aksu jões, Yediariklari ojas. Demersaalne, subtroopiline. Pikkus kuni 8,8 cm.

 

Cobitis splendens Erk' Akan, Ekmekçi & Nalbant, 1998 (Bithynian spined loach) – bitüünia hink. Aasia: Türgi. Demersaalne. Ojades. Pikkus kuni 10,5 cm. Ovipaarne. Seisund: äärmiselt ohustatud.

 

Cobitis squataeniatus Ngô, 2008 – ruutvööt-hink. Aasia: Vietnam keskosas Phong Nha lubjamägede jõgedes. Demersaalne. Troopiline. Suurim pikkus määramata. Eluviis uurimata.

Pilt puudub

Cobitis stenocauda Y. X. Chen & Y. F. Chen, 2013 – salesaba-hink. Aasia: Hiinas Xinjiangi jões. Demersaalne. Subtroopiline. Pikkus kuni 9,2 cm.

Pilt puudub

Cobitis stephanidisi Economidis, 1992 – stephanidise hink. Euroopa: Kreekas – välja surnud Kefalovriso karstiojadest, taasavastatud Chasambali jõest (Piniose jõgikond). Demersaalne. Pikkus kuni 9 cm. Seisund: äärmiselt ohustatud.

 

Cobitis striata Ikeda, 1936 – triibikhink. Aasia: Jaapani ja Korea vetes. Aeglase vooluga väiksemates jõgedes. Pikkus kuni 10 cm. Eluviis öine, päeval varjub.

 

Cobitis strumicae S. L. Karaman, 1955 (Struma spined loach) – struma hink. Euroopa: Egeuse ja Musta mere basseinides Struma vesikonnast Varna piirkonnani (Kreeka, Bulgaaria, Türgi), Volvi ja Koronia järvedes (Kreeka), Bulgaarias Doonau vesikonnas. Mage- ja riimveeline, demersaalne. Pikkus kuni 11 cm. Ovipaarne. Seisund: pole ohustatud.

 

Cobitis taenia Linnaeus, 1758 (Spined loach) – harilik hink. Vt artiklit Hink, harilik hink

Cobitis takatsuensis Mizuno, 1970 – takatsu hink. Aasia: endeemne liik Jaapanis Shikoku saarel. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 6,7 cm. Ovipaarne. Seisund: ohulähedane.

 

Cobitis takenoi Nakajima, 2016 – eestikeelse nimeta. Aasia: Jasapanis Honshu saarel. Keskmise või aeglase vooluga ojades ja jõgedes, eelistab liivast/mudast põhja. Demersaalne. Subtroopiline. Pikkus kuni 8,5 cm. Aktiivne öösel, päeval varjub.

 

Cobitis tanaitica Băcescu & R. F. Mayer, 1969 (Don spined loach) – doni hink. Euroopa ja Aasia: Musta mere vesikonna põhja- ja lääneosas (Doonau jõgikonnast Kubani jõgikonnani). Piiratult levinud Doonau, Dnestri ja Kubani vesikondade alamjooksudel, laiemalt Lõuna-Bugi ja Dnepri jõgikondades. Järvedes ja neisse voolavate jõgede alamjooksudel. Demersaalne. Pikkus kuni 9,5 cm. Eluviis öine, päeval varjub. Ovipaarne. Seisund: pole ohustatud.

 

Cobitis taurica Vasil'eva, Vasil'ev, Janko, Ráb & Rábová, 2005 (Crimean spined loach) – krimmi hink. Euroopa: algselt avastatud Krimmi poolsaarel Tšjornaja jõest; geeniuuringutega tuvastatud ka olemasolu Dnepri ja Lõuna-Bugi alamjooksudel, samuti Musta mere limaanides. Demersaalne. Pikkus kuni 9,7 cm.

 

Cobitis tetralineata I. S. Kim, J. Y. Park & Nalbant, 1999 – nelitriip-hink. Aasia: Korea poolsaare kagu- ja lõunaosas. Demersaalne. Suurim pikkus üle 90 mm. Ovipaarne.

 

Cobitis trichonica Stephanidis, 1974 – kreeka hink. Euroopa: endeemne liik Kreekas Acheloosi jõgikonnas. Demersaalne. Subtroopiline. Pikkus kuni 8 cm. Ovipaarne. Seisund: väga ohustatud.

 

Cobitis turcica Hankó (hu), 1925 (Turkish spined loach) – anatoolia hink. Aasia: Türgis Anatoolia keskosas ja Iraanis Kori jõgikonnas. Bentopelaagiline, subtroopiline. Pikkus kuni 8,1 cm. Seisund: väga ohustatud.

Pilt puudub

Cobitis vardarensis S. L. Karaman, 1928 (Vardar spined loach) – vardari hink. Euroopa: Egeuse merre suubuvates vetes Piniose jõgikonnast Gallikose jõgikonnani (Kreeka, Makedoonia). Aasia: Türgi. Mage- ja riimveeline. Demersaalne. Subtroopiline. Järvedes, jõgedes, ojades, soodes. Pikkus kuni 11 cm. Seisund: pole ohustatud.

 

Cobitis vettonica Doadrio & Perdices, 1997 (Alagon spined loach) – alagoni hink. Euroopa: Hispaanias Alagoni jõestikus. Demersaalne. Subtroopiline. Sügavates, suurtes ojades selge vee ja liivase või kivise põhjaga. Pikkus kuni 9 cm. Seisund: väga ohustatud.

 

Cobitis wumingensis Chen, Sui, He & Chen, 2015 – eestikeelse nimeta. Aasia: Hiinas Guangxi provintsis Pärlijõe jõgikonnas, Wumingi jões. Demersaalne, subtroopiline. Pikkus kuni 7,8 cm.

 

Cobitis ylengensis S. V. Ngô, 2003 – ylengi hink. Aasia: Vietnam keskosas Quang Binhi provintsis. Demersaalne. Troopiline. Andmed vähesed.

Pilt puudub

Cobitis zanandreai Cavicchioli, 1965 (Volturno spined loach) – zanandrea hink. Euroopa: Lõuna-Itaalias Volturno jõgikonnas ja Fondi järves. Ka niisutuskraavides ja tiikides. Demersaalne. Subtroopiline. Pikkus kuni 7,5 cm. Ovipaarne. Seisund: ohustatud.

 

Cobitis zhejiangensis Y. M. Son & S. P. He, 2005 – zhejingi hink. Aasia: Hiinas Zhejiangi provintsis Lingi jões. Demersaalne. Troopiline. Suurim pikkus üle 7,6 cm. Andmed vähesed.

 Pilt puudub

 

 

                                                                                                                                                                                      August, 2019

Vaata lisaks:

Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
Ibeeria hink (Cobitis calderoni)
Kakstriip-hink (Cobitis bilineata)
Hinklased (Cobitidae)