Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
3. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
4. Abakala (Ballerus ballerus)
5. Abiogenees
6. Adamson Amandus
7. aer
8. aerjalalised (kopepoodid)
9. Ahing (västar; angerjaahing)
10. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
11. Ahtuba
12. Ahven (Perca fluviatilis)
13. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
14. Aiauss
15. ainupõlvsed
16. Akuraid (Narcine)
17. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
18. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
19. albatrossid
20. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
21. Allveevahimees
22. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
23. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
24. Amudarja
25. Amuur
26. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
27. Anemomeeter
28. Angerja oja (Angerja jõgi)
29. Angerjaõngejada
30. Angerjas (Anguilla anguilla)
31. Angerjas (pärimus)
32. Angerjas jaapani köögis
33. Angerjasöömise ajaloost
34. Angerjaõngejada
35. Angersägad (Clarias)
36. Angulas
37. Anisakiaas (anisakidoos)
38. Anisakiidid (Anisakidae)
39. Anne kanal
40. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
41. Anšoovislased (Engraulidae)
42. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
43. Antagonism
44. Araabia meri
45. Arapaima
46. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
47. Arteesia vesi
48. Astelraid (Dasyatis)
49. Astelraid 2 (Bathytoshia)
50. Astelraid 3 (Hemitrygon),
51. Astelraid 6 (Fontitrygon)
52. Atla jõgi
53. Atla laht
54. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
55. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
56. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
57. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
58. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
59. Atlandiraid (Atlantoraja)
60. atraktant (atrahent)
61. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
62. Baikal
63. Balzer
64. Barramundi
65. Bass
66. Bellingshausen
67. Beluuga (Huso huso)
68. Bentaal
69. Bentos
70. Bete
71. Bete Krokodil
72. Biofilter
73. Bioturbatsioon
74. Birdeye
75. Birjussa
76. bissa
77. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
78. Botvinja
79. Brahmaputra
80. Briis
81. Buran (mootorsaan)
82. Canvey saare elukas
83. Castingu MM
84. Chessie (veekrüptiid USAs)
85. Cooki saared
86. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
87. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
88. Creme
89. D.A.M.
90. Daing
91. Dirhami laht
92. Donburi
93. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
94. Ebisu (jaapani kalajumal)
95. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
96. Eesti jõgede loend
97. Eesti järved
98. Eesti järvede loend
99. Eesti Kalur
100. Eesti lahed (tähestikuline loend)
101. Eesti Merekool
102. EFTTA
103. Elango, Julius
104. Emajõe Lodjaselts
105. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
106. Emakala (Zoarces viviparus)
107. End, Albert Arvo
108. Endla järvestik
109. Erikson, Juhan (kalatööstur)
110. Erinarkid (Heteronarce)
111. Erm Vaike
112. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
113. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
114. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
115. Fenkol (apteegitill)
116. Flambeau
117. Fotofoor
118. Friteerimine
119. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
120. Garum ja liquamen
121. Gupi (Poecilia reticulata)
122. Haamerhai (Eusphyra blochii)
123. Haid kulinaarias
124. Hailiha nimekujud
125. Hakk-kala
126. Hallhaid (Carcharhinus)
127. Hammassärg (Rutilus frisii)
128. Harilaid
129. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
130. Harilik meriangerjas (Conger conger)
131. Harilik merilohe (Trachinus draco)
132. Harilik mullauss (maauss)
133. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
134. Harilik taimen (Hucho taimen)
135. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
136. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
137. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
138. Harju alamvesikond
139. Hauapüük
140. Haug püügikalana
141. Haug toidukalana
142. Haugasraid (Aetobatus)
143. Heeringalised (Clupeiformes)
144. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
145. Heeringlased (Clupeidae)
146. Heik (Hake) kalanimedes
147. Heintz Karl
148. Heleraid (Leucoraja)
149. Hensen, Victor
150. Hi-Lo
151. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
152. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
153. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
154. Hobulaiuskraadid
155. Hollandi kaste
156. Homaarlased (Nephropidae)
157. Hulkharjasussid (Polychaeta)
158. Hõbekoger (Carassius gibelio)
159. Hõimkond
160. Hülgepüük
161. Iilastuli
162. Imiussid (Trematoda)
163. Indo-Vaikne ookeaniala
164. Invincible (Nilsu)
165. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
166. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
167. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
168. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
169. Jahumardika vastne (jahuuss)
170. Johannes Vares
171. Jussi järved
172. Juust õngesöödana
173. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
174. Jõehallhaid (Glyphis)
175. Jõemõisa-Kaiu järvestik
176. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
177. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
178. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
179. Jämesabaraid (Urolophus)
180. Järveelustik ehk limnobios
181. Järvekoletised
182. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
183. Jäseraid (Cruriraja)
184. Jääpüük
185. Jäärauad
186. Kaanid (Hirudinea)
187. Kaarmise järv (Karmise järv)
188. Kaaviari ajaloost
189. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
190. Kahvamine
191. kalade loend H-K
192. kalade loend L-O
193. kalade loend P-T
194. kalade loend U-Ü
195. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
196. Kalakasvatus
197. Kalakasvatus Eestis
198. Kalamüüdid ja müütilised kalad
199. Kalandus
200. Kalanduskoda
201. Kalaparv
202. Kalurite loitse ja ütlusi
203. Kaluuga (Huso dauricus)
204. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
205. Karelestad (Hippoglossoides)
206. Kartul
207. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
208. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
209. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
210. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
211. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
212. Katsuobushi
213. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
214. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
215. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
216. Kidata konks
217. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
218. Kiinide vastsed
219. Kiisk (pärimus)
220. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
221. Kilu nimelugu
222. Kinnine haspelrull
223. Kinnise rulli ehitus
224. Kirptirgu sidumise sõlm 1
225. kiviahvenlased (Serranidae)
226. Koerhaid (Scyliorhinus)
227. Koerhailased (Scyliorhinidae)
228. Koger (Carassius carassius)
229. Kogred (Carassius)
230. Koibraid (Sinobatis)
231. konks (õngekonks)
232. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
233. Koonhaid (Rhizoprionodon)
234. Koorküla järvestik
235. Kopskalad (Dipnoi)
236. Kosmoidsoomus
237. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
238. Kuivatamine/vinnutamine
239. Kuldkala (Carassius auratus)
240. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
241. Kura säär
242. Kuremaa järv (Kurema järv)
243. Kussie (jaapani järvekoletis)
244. Kuusamon Uistin Oy
245. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
246. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
247. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
248. Kärbsed õngesöödana
249. Kärbsenukk (kärbsekookon)
250. Kärbsetõugud meditsiinis
251. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
252. Kärphaid (Mustelus)
253. Käsiõng
254. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
255. Lahtise rulli ehitus
256. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
257. Lahtise rulli vänt
258. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
259. Lakerda (türgipärane soolakala)
260. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
261. Landilugu: dr Heintz
262. Landilugu: Kuusamo puukala
263. Landilugu: Nilsu
264. Lasa järv [Koorküla järvestik]
265. Lasnhaid (Scoliodon)
266. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
267. Leevi jõgi
268. Leivast õngesöödad
269. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
270. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
271. Lestad (Platichthys)
272. Libekala
273. Liblikate röövikud
274. Liblikraid (Gymnura)
275. Liftahvenad (Helicolenus)
276. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
277. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
278. Linajärv (Jussi Linajärv)
279. Linask (Tinca tinca)
280. Linné, Karl
281. Linnuroni (Ligula intestinalis)
282. Lintsabalased (Trichiuridae)
283. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
284. Logardraid 3 (Pseudobatos)
285. Logardrailased (Rhinobatidae)
286. Lonthülged (Mirounga)
287. Loobu jõgi
288. Lophius budegassa (must merikurat)
289. Luts (Lota lota)
290. Lõunaraid (Zearaja)
291. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
292. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
293. Läänesaarte alamvesikond
294. maailma jõed (loend)
295. Maggot
296. Majak (kolhoos)
297. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
298. Man
299. Mannasöödad
300. Maskraid (Neotrygon)
301. meduus
302. Merehaigus
303. Merekoletised
304. Meremeeste uskumused
305. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
306. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
307. Merikeellased (Soleidae)
308. Merikogerlased (Sparidae)
309. Merikoha (Sander marinus)
310. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
311. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
312. Meriluts (Brosme brosme)
313. Merineitsi
314. Meripuugid (Scorpaena)
315. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
316. Merisutt (Petromyzon marinus)
317. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
318. Merluusid (Merluccius)
319. Metsprussakas
320. Miiu
321. Moiva (Mallotus villosus)
322. Morilased (Moridae)
323. muda
324. Mudaelustik ehk pelon
325. Mussie (järvekoletis Kanadas)
326. Mussoon
327. Must marliin (Istiompax indica)
328. Mustatäpitõbi
329. Musthaid (Apristurus)
330. Mustjõe alamvesikond
331. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
332. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
333. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
334. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
335. Mõrrapüük
336. Mõõkkala (Xiphias gladius)
337. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
338. Määr, Aleksander
339. Mölder, August
340. Müütilised veeolendid
341. Naaskelraid (Pastinachus)
342. Nahknark (Crassinarke dormitor)
343. Naissaar
344. Narva veehoidla
345. Nasv
346. Navaaga (Eleginus nawaga)
347. Nelikant-kaldauss
348. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
349. Niituimlutslased (Physidae)
350. Nirkhailased (Hemigaleidae)
351. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
352. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
353. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
354. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
355. Nugishaid (Triakis)
356. Nuutraid (Himantura)
357. Näkk (eesti)
358. Oad, Jaan
359. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
360. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
361. Ojamaa (Gotland)
362. Okasturilased (Notacanthidae)
363. ondatra (piisamrott, biisamrott)
364. Osmussaar
365. Pakssabaraid (Trygonoptera)
366. paneerimine
367. Paunküla veehoidla
368. Peen kõduuss
369. Peipsi alamvesikond
370. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
371. Pettai, Elmar Voldemar
372. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
373. Pigo (Rutilus pigus)
374. Pihklased (Myxini)
375. Pihtla kalakasvandus
376. Piikraid (Urobatis)
377. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
378. Piimjas soouss
379. Piiskopikala (bishop fish)
380. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
381. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
382. Pimenarkid (Typhlonarke)
383. Poi
384. Poola uss
385. Prespa forell (Salmo peristericus)
386. Prussakas ja tarakan
387. Psammon
388. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
389. Punane vihmauss (pool-ööuss)
390. Purikalalased (Istiophoridae)
391. Purjus krevetid
392. Puukala (Kuusamo puukala)
393. Põhjavee-elustik
394. Põishüljes (Cystophora cristata)
395. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
396. Põlula Kalakasvatuskeskus
397. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
398. Pärimus: Kaussjärv
399. Pärimus: Lutsu järv
400. Pärimus: Otepää Pühajärv
401. Pärimus: Raudjärve kullapütt
402. Pärimus: Uhtjärv
403. Pärimus: Verijärv
404. Pärnu alamvesikond
405. Pärnu Kalakombinaat
406. Pärnu kalanduskool
407. Rabakonn
408. Raid (Raja)
409. Rakfisk ehk norra hapukala
410. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
411. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
412. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
413. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
414. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
415. Reobiont
416. Riffhai (Triaenodon obesus)
417. Rihmsabaraid (Taeniura)
418. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
419. Riikoja Heinrich
420. Ristkok, Jüri
421. Robalod (Centropomus)
422. Roheline mullauss
423. Rohukonn
424. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
425. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
426. Rombkalad (Bothus)
427. Rombkalalased (Bothidae)
428. Roosa mullauss
429. Russalka
430. Rõbak Baltiki
431. Rõuge järvestik
432. Räimeõng
433. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
434. Saadjärv (Saadrejärv)
435. Saaghailised (Pristiophoriformes)
436. Saagsabahaid (Galeus)
437. Sagrits, Richard
438. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
439. Sammet, Jaak
440. Sannakji
441. Sardiin (Sardina pilchardus)
442. Sardiinid
443. Sardinellid (Sardinella)
444. Saunja laht
445. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
446. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
447. Sidrunhaid (Negaprion)
448. Siiad (Coregonus)
449. Siig - huvipüük Eestis
450. Siig spordikalana Skandinaavias
451. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
452. Sinakas soouss
453. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
454. siugkonnalised (apoodid)
455. Soomuskuked (Lepidotrigla)
456. Soomuslest (Limanda limanda)
457. Sovetskaja Rodina (laev)
458. Spinningisti kaksteist käsku
459. Staratel
460. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
461. Stroganina
462. Sump (kumm, pandur, märss)
463. Sumplaev
464. Susski, Vladimir
465. Suue
466. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
467. Suur mullauss
468. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
469. Suurallikas
470. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
471. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
472. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
473. Sõnnikuuss
474. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
475. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
476. Südvester
477. Sünkraid (Amblyraja)
478. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
479. Süvaraid (Bathyraja)
480. Šelfihaid (Halaelurus)
481. Zoobentos
482. Taaliku sadam
483. Tabadusekepp
484. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
485. Tainas angerjapüügiks
486. Tallinna Kalakombinaat
487. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
488. Tallinna Merekolledž
489. Tamm, Friedrich
490. Tamula järv (Tamla järv)
491. Tatrakakud
492. Teibid (Leuciscus)
493. Temera (Temera hardwickii)
494. Tempura
495. Tiit Hunt. Eesti kalad
496. Tintlased (Osmeridae)
497. Tobiased (Ammodytes)
498. Tooder
499. Traaler
500. Traalnoot
501. Traalpüük
502. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
503. Triivpüük
504. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
505. Tuletorn
506. Tume vihmauss
507. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
508. Tursad (Gadus)
509. Tursamaks
510. Tursamaksa konserveerimine
511. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
512. Tuul
513. tuulekala (pärimus)
514. Tuur
515. Tuurlased (Acipenseridae)
516. Tõugjärv (Küünjärv)
517. Tõugussaare raba laugas
518. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
519. Tääkraid (Urotrygon)
520. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
521. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
522. Ukraina (baaslaev)
523. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
524. Unadon
525. Und
526. Undiin
527. Urbukse järv (Urbuse järv)
528. Ussikonks (säärekidadega konks)
529. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
530. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
531. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
532. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
533. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
534. Valgeninahai (Nasolamia velox)
535. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
536. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
537. Vasarhaid (Sphyrna)
538. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
539. Vastne
540. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
541. vesikond
542. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
543. Vihmauslased (Lumbricidae)
544. Vihmauss (liigid)
545. Viidikas (Alburnus alburnus)
546. Viitina kuurits
547. Vimb (Vimba vimba)
548. Vinnutatud räimed
549. Viru alamvesikond
550. Viuraid (Aetomylaeus)
551. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
552. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
553. Võldas (Cottus gobio)
554. Võrtsjärve alamvesikond
555. Väheharjasussid
556. Vähilaadsed
557. väike meriahven (Sebastes viviparus)
558. Väike saagrai (Pristis clavata)
559. väike tobias (nigli, väiketobias)
560. Väikeraid (Rajella)
561. Väikesuulest (Microstomus kitt)
562. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
563. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
564. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
565. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
566. Õlikook
567. Õngekonksu ajaloost
568. Õngitsemine+
569. Õnne lõhe
570. Äntu järved
571. Ülemiste järv
572. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
573. Yam (mere ja kaose jumal)
muuda otsingut | sulge otsinguaken

Süvaraid (Bathyraja)

Süvaraid (Bathyraja), kõhrkalade perekond railiste (Rajiformes) selts iüksuimrailaste (Arhynchobatidae) sugukonnast. Vene глубоководные скаты. Kõikides ookeanides. Võivad elada sügavamal kui 2900 m. Pikkus kuni 161 cm. Enamusel liikidest on nahk kaetud ogadega, mis on sageli rivis piki selgroogu. Paljunevad munakapslite abil.

Perekonnas on 54 liiki (FishBase, 2019):

Bathyraja abyssicola (Gilbert, 1896) (Deep-sea skate) – vagumiku süvarai. Vaikse ookeani põhjaosas: Venemaa vetes (Beringi ja Ohhota meri, Kuriilid), Jaapani Vaikse ookeani poolsel rannikul ja Briti Columbiast (Kanada) kuni Mehhikoni. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 362-2910 m. Pikkus kuni 157 cm. Hallist lillakaspruunini. Toitub kaladest, kalmaaridest, vähilaadsetest. Inimkasutust ei leia.


Vagumiku süvarai

Bathyraja aguja (Kendall & Radcliffe, 1912) (Aguja skate) – aguja süvarai. Endeeme liik Vaikse ookeani kaguosas Peruu (Point Aguja) vetes. Tabatud vaid mõni üksik isend. Mereveeline, batüdemersaalne, holotüüp püüti 981 m sügavuselt, selle pikkus oli 48 cm.


Aguja süvarai

Bathyraja albomaculata (Norman, 1937) (White-dotted skate) – valgetäpiline süvarai. Vaikse ookeani kaguosas Guamblini saare juures (Tšiili); Edelea-Atlandis Patagoonia ja Falklandi saarte vetes, ka Uruguai vetes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 130-434 m. Pikkus kuni 96 cm. Pealt hall, rohkete heledate ja tumedate täppidega. Toitub põhjaelulistest vähilaadsetest ja hulkharjasussidest. Neid on püütud töönduslikult; praegu kehtib piirkonnas railaadsete püügi moratoorium. Seisund: ohustatud.


Valgetäpiline süvarai

Bathyraja aleutica (Gilbert, 1896) (Aleutian skate) – aleuudi süvarai. Jaapani põhjaosast Aleuudi saarteni ja Alaska kaguosani. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 15-1602 m. Pikkus kuni 161 cm. Mass kuni 23,1 kg. Rumehall või tumepruun, vahel hägusate heledamate laikudega; alt valge, servadelt hallikas, vahel tumedate täppidega. Toitub peamiselt põhjaelulistest vähilaadsetest. Mõningane püügihuvi. Liik ei ole ohustatud.


Aleuudi süvarai

Bathyraja andriashevi Dolganov, 1985 (Little-eyed skate) – väikesilm-süvarai. Vaikse ookeanis Venemaa (Ohhoota meri, Kuriilid), Jaapani ja Indoneesia vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 1390-2004 m. Pikkus kuni 75,6 cm (teisal 120 cm). Sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud.


Bathyraja bergi Dolganov, 1983 (Bottom skate) – Bergi süvarai. Venemaa (Kuriilid), Jaapani ja Lõuna-Korea vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 300-1800 m sügavusel. Pikkus kuni 102 cm. Sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud.


Bergi süvarai

Bathyraja brachyurops (Fowler, 1910) (Broadnose skate) – lainina-süvarai. Vaikse ookeani kaguosas ja Edela-Atlandis Tšiilist Argentiinani ning Falklandi saartel. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 81-313 m. Pikkus kuni 64,2 cm (teistel andmetel kuni 125 cm). Rinnauimedel võib olla 2 suurt silmlaiku. Toitub noorena põhjaelulistest vähilaadsetest ja hulkharjasussidest, täiskasvanuna peamiselt kaladest. Püütakse sihipäraselt, Falklandil moodustab kuni 20% kogusaakidest. Liik ei ole ohustatud.


Lainina-süvarai

Bathyraja caeluronigricans Ishiyama & Ishihara, 1977 (Purple-black skate) – lillakasmust süvarai. Vaikse ookeani loodeosas Jaapani põhjavetes ja Venemaa vetes (Ohhota meri, Kuriilid). Mereveeline, demersaalne, sügavustel 200-400 m. Laius kuni 74,4 cm, pikkus kuni 126 cm. Pealt lillakaspruun, alt hele ja sile. Toitub kaladest ja peajalgsetest. Püütakse mõnevõrra Jaapanis.


Lillakasmust süvrai

Bathyraja cousseauae Díaz de Astarloa & Mabragaña, 2004 (Joined-fins skate) – Cousseau süvarai. Edela-Atlandis Patagoonia põhjaosas ja Falklandi saartel. Mereveeline, demersaalne, mandrilava välissserval sügavustel 119-28 m. Pikkus kuni 86 cm (teistes andmestikes kuni 120 cm). Pealt liivakaspruun rohkete heledate ja tumedate täppidega. Mõningane püügihuvi. Seisund: ohulähedane.


Cousseau süvarai

Bathyraja diplotaenia (Ishiyama, 1952) (Dusky-pink skate) – tumeroosa süvarai. Endeemne liik Hokkaido (Jaapan) vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 400-800 m. Pikkus kuni 87,7 cm. Sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud. 

Bathyraja eatonii (Günther, 1876) (Eaton's skate) – Eatoni süvarai. Lõuna-Jäämere vetes, laialdaselt (varasemalt peetud circumantarktiliseks); ka Vaikses ookeanis Rossi meres ja Tšiili vetes. Mereveeline, demersaalne, 200-300 m sügavusel. Pikkus kuni 100 cm (andmestikes ka 120 cm). Sihipäraselt ei püüta.



Bathyraja fedorovi Dolganov, 1985 (Cinnamon skate) – kaneelpruun süvarai. Vaikse ookeani loodeosas: Ohhoota meri, Jaapani Vaikse ookeani poolne rannik. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 447-2025 m Pikkus kuni 73,3 cm (mõnedes andmestikes kuni 150 cm). Sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud. 

Bathyraja griseocauda (Norman, 1937) (Graytail skate) – hallsaba-süvarai. Vaikse ookeani kaguosas ja Edela-Atlandis Lõuna-Ameerika vetes Uruguaist Patagooniani, ka Falklandi saartel; Lõunaookeanis Scotia ahelikust Lõuna-Shetlandi saarte ja Antarktika poolsaareni. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 94-585 m Pikkus (ketta laius?) kuni 49 cm (teisal andmestikes kuni 157 cm). Pealt mustjaspruun, kaetud soomustega, ogad puuduvad. Alt kollakas mõne tumeda laiguga saba lähedal. Püütakse sihipäraselt (Falklandi saartel kuni 24% kogusaakidest). Seisund: eriti ohustatud.



Bathyraja hesperafricana Stehmann, 1995 (West African skate) – lääneaafrika süvarai. Ida-Atlandi keskosas Aafrika läänerannikul Mauritaaniast kuni Gabonini. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 750-2000 m. Pikkus kuni 34,2 cm. Sihipärselt ei püüta. 

Bathyraja interrupta (Gill & Townsend, 1897) (Sandpaper skate) – beringi süvarai. Vaikse ookeani põhjaosas: Beringi mere idaosas, Alaska lahes, võimalik ka Aleuudi sartel, Ameerika rannikul kuni Cortezi madalani Kalifornia lõunaosas (USA). Mereveeline, batüdemersaalne, sügavutel 23-1500 m. Pikkus kuni 86 cm. Toitub vähilaadsetest ja luukaladest. Pealt sinakasmust, alt valge. Sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud.


Beringi süvarai

Bathyraja irras aHureau & Ozouf-Costaz, 1980 (Kerguelen sandpaper skate) – kergueleni süvarai. Lõuna-Jäämeres Kergueleni saarte vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 565-1218 m. Pikkus kuni 120 cm. Sihipäraselt ei püüta. Seisund: ohulähedane.


Kergueleni süvarai

Bathyraja ishiharai Stehmann, 2005 – Ishihara süvarai. India ookeani idaosas Edela-Austraalia vetes, levila katkendlik. Mereveeline, demersaalne, kuni 2300 m sügavusel. Pikkus kuni 123 cm. Sihipäraselt ei püüta.


Ishihara süvarai

Bathyraja isotrachys (Günther, 1877) (Raspback skate) – raspel-süvarai. Vaikse ookeani loodeosas Ohhoota merest kuni Jaapani lõunaosani. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 370-2000 m. Pikkus kuni 76,2 cm. Sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud.


Raspel-süvarai

Bathyraja leucomelanos Iglésias & Lévy-Hartmann, 2012 (Domino Skate) – mustvalge süvarai. Vaikse ookeani edelaosas Korallimeres (Uus-Kaledoonia läheduses). Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 953-1022 m. Pikkus kuni 88,8 cm. Pealt kaetud üleni väikeste peenikeste ogadega, alt sile. Pealt valge, musta äärisega. Sihipäraselt ei püüta.


Mustvalge süvarai

Bathyraja lindbergi Ishiyama & Ishihara, 1977 (Commander skate) – Lindbergi süvarai. Vaikse ookeani põhjaosas Ohhoota meres ja Beringi meres. Mereveeline, demersaalne, kuni 2000 m sügavusel. Pikkus kuni 60,7 cm. Pealt tume. Sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud.


Lindbergi süvarai

Bathyraja longicauda (F. de Buen, 1959) (Slimtail skate) – pikksaba-süvarai. Vaikse ookeani kaguosas Peruu ja Tšiili vetes. Mereveeline, demersaalne, 580-735 m sügavusel. Pikkus kuni 29,2 cm. Sihipäraselt ei püüta.

Bathyraja maccaini Springer, 1971 (McCain's skate) – McCaini süvarai. Lõunaookeanis: Orkney saared, Lõuna-Shetlandi saared Weddelli meri, Rossi meri ja ka mujal. Vaikses ookeanis Tšiili vetes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 167-500 m. Pikkus kuni 120 cm. Sihipäraselt ei püüta, kuid sageli tabatakse kaaskalana. Liik ei ole ohustatud.



Bathyraja macloviana (Norman, 1937) (Patagonian skate) – patagoonia süvarai. Edela-Atlandis Uruguai, Argentiina ja Tšiili vetes, ka Falklandi saartel. Mereveeline, demersaalne, kuni 514 m sügavusel. Pikkus kuni 77 cm. Pealt hall või liivapruun, sdageli tumedate laikudega. Toitub põhjaelulistest vähilaadsetest ja luukaladest. Moodustab suuri parvi, püütakse töönduslikult, tänapäeval Falklandil püük limiteeritud. Seisund: ohulähedane.



Bathyraja maculata Ishiyama & Ishihara, 1977 (White-blotched skate) – laiguline süvarai. Vaikse ookeani loodeosas Beringi meres, Ohhota meres, Kuriili saarte juures, ka Jaapani vetes ja Alaskal ning Aleuudi saarte juures. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 70-1193 m. Pikkus kuni 115 cm. Toitub kaladest, krabidest, krevettidest, kalmaaridest ja kaheksajalgadest. Sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud.


Laiguline süvarai

Bathyraja magellanica (Philippi {Krumweide}, 1902) (Magellan skate) – magalhãesi süvarai. Vaikse ookeani kaguosas Magalhãesi väinas Tšiilist kuni Argentiinani; Edela-Atlandis Argentiina ja Falklandi saarte vetes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 51-600 m. Pikkus kuni 105 cm. Pealt tuhkhall, rohkete tumedate täppide ja triipudega., mis moodustavad ringe, alt hele. Toitub vähilaadsetest, hulkharjasussidest ja kaladest. Sihipäraselt ei püüta, esinevad võrdlemisi harvalt.


Magalhãesi süvarai

Bathyraja mariposa Stevenson, Orr, Hoff & McEachran, 2004 (Butterfly skate) – liblik-süvarai. Põhja-AtlandisBeringi meres ja Aleuudi saarte juures. Mereveeline, bentopelaagiline, sügavustel 90-448 m. Pikkus kuni 76 cm. Keha kaetud pealt väikeste soomustega. Sihipäraselt ei püüta.


Liblik-süvarai

Bathyraja matsubarai (Ishiyama, 1952) (Dusky-purple skate) – Matsubara süvarai. Kirde-Atlandis Põhja-Jaapani vetes, Ohhoota meres, Komandori ja Aleuudi saarte juures, Alaska vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 120-2000 m. Pikkus kuni 126 cm. Pealt tumehall või hallikaspruun, alt märksa heledam. Toitub vähilaadsetest ja kaladestm samuti kaheksajalgadest. Sihipäraselt ei püüta.


Matsubara süvarai

Juuni, 2019

Vaata lisaks:

Süvaraid (Bathyraja) 2
Üksuimrailased (Arhynchobatidae)
Kalale.ee KIK