Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
3. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
4. Abakala (Ballerus ballerus)
5. Abiogenees
6. Adamson Amandus
7. aer
8. aerjalalised (kopepoodid)
9. Ahing (västar; angerjaahing)
10. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
11. Ahtuba
12. Ahven (Perca fluviatilis)
13. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
14. Aiauss
15. ainupõlvsed
16. Akuraid (Narcine)
17. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
18. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
19. albatrossid
20. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
21. Allveevahimees
22. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
23. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
24. Amudarja
25. Amuur
26. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
27. Anemomeeter
28. Angerja oja (Angerja jõgi)
29. Angerjaõngejada
30. Angerjas (Anguilla anguilla)
31. Angerjas (pärimus)
32. Angerjas jaapani köögis
33. Angerjasöömise ajaloost
34. Angerjaõngejada
35. Angersägad (Clarias)
36. Angulas
37. Anisakiaas (anisakidoos)
38. Anisakiidid (Anisakidae)
39. Anne kanal
40. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
41. Anšoovislased (Engraulidae)
42. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
43. Antagonism
44. Araabia meri
45. Arapaima
46. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
47. Arteesia vesi
48. Astelraid (Dasyatis)
49. Astelraid 2 (Bathytoshia)
50. Astelraid 3 (Hemitrygon),
51. Astelraid 6 (Fontitrygon)
52. Atla jõgi
53. Atla laht
54. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
55. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
56. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
57. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
58. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
59. Atlandiraid (Atlantoraja)
60. atraktant (atrahent)
61. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
62. Baikal
63. Balzer
64. Barramundi
65. Bass
66. Bellingshausen
67. Beluuga (Huso huso)
68. Bentaal
69. Bentos
70. Bete
71. Bete Krokodil
72. Biofilter
73. Bioturbatsioon
74. Birdeye
75. Birjussa
76. bissa
77. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
78. Botvinja
79. Brahmaputra
80. Briis
81. Buran (mootorsaan)
82. Canvey saare elukas
83. Castingu MM
84. Chessie (veekrüptiid USAs)
85. Cooki saared
86. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
87. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
88. Creme
89. D.A.M.
90. Daing
91. Dirhami laht
92. Donburi
93. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
94. Ebabootsiad (Parabotia)
95. Ebisu (jaapani kalajumal)
96. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
97. Eesti jõgede loend
98. Eesti järved
99. Eesti järvede loend
100. Eesti Kalur
101. Eesti lahed (tähestikuline loend)
102. Eesti Merekool
103. EFTTA
104. Elango, Julius
105. Emajõe Lodjaselts
106. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
107. Emakala (Zoarces viviparus)
108. End, Albert Arvo
109. Endla järvestik
110. Erikson, Juhan (kalatööstur)
111. Erinarkid (Heteronarce)
112. Erm Vaike
113. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
114. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
115. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
116. Fenkol (apteegitill)
117. Flambeau
118. Fotofoor
119. Friteerimine
120. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
121. Garum ja liquamen
122. Gupi (Poecilia reticulata)
123. Haamerhai (Eusphyra blochii)
124. Haid kulinaarias
125. Hailiha nimekujud
126. Hakk-kala
127. Hallhaid (Carcharhinus)
128. Hammassärg (Rutilus frisii)
129. Harilaid
130. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
131. Harilik meriangerjas (Conger conger)
132. Harilik merilohe (Trachinus draco)
133. Harilik mullauss (maauss)
134. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
135. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
136. Harilik taimen (Hucho taimen)
137. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
138. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
139. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
140. Harju alamvesikond
141. Hauapüük
142. Haug püügikalana
143. Haug toidukalana
144. Haugasraid (Aetobatus)
145. Heeringalised (Clupeiformes)
146. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
147. Heeringlased (Clupeidae)
148. Heik (Hake) kalanimedes
149. Heintz Karl
150. Heleraid (Leucoraja)
151. Hensen, Victor
152. Hi-Lo
153. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
154. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
155. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
156. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
157. Hobulaiuskraadid
158. Hollandi kaste
159. Homaarlased (Nephropidae)
160. Hulkharjasussid (Polychaeta)
161. Hõbekoger (Carassius gibelio)
162. Hõimkond
163. Hämarhaid (Scymnodalatias)
164. Hülgepüük
165. Iilastuli
166. Imiussid (Trematoda)
167. Indo-Vaikne ookeaniala
168. Invincible (Nilsu)
169. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
170. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
171. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
172. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
173. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
174. Jahumardika vastne (jahuuss)
175. Johannes Vares
176. Jussi järved
177. Juust õngesöödana
178. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
179. Jõehallhaid (Glyphis)
180. Jõemõisa-Kaiu järvestik
181. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
182. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
183. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
184. Jämesabaraid (Urolophus)
185. Järveelustik ehk limnobios
186. Järvekoletised
187. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
188. Jäseraid (Cruriraja)
189. Jääpüük
190. Jäärauad
191. Kaanid (Hirudinea)
192. Kaarmise järv (Karmise järv)
193. Kaaviari ajaloost
194. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
195. Kahvamine
196. kalade loend H-K
197. kalade loend L-O
198. kalade loend P-T
199. kalade loend U-Ü
200. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
201. Kalakasvatus
202. Kalakasvatus Eestis
203. Kalamüüdid ja müütilised kalad
204. Kalandus
205. Kalanduskoda
206. Kalaparv
207. Kalurite loitse ja ütlusi
208. Kaluuga (Huso dauricus)
209. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
210. Karelestad (Hippoglossoides)
211. Kartul
212. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
213. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
214. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
215. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
216. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
217. Katsuobushi
218. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
219. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
220. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
221. Kidata konks
222. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
223. Kiinide vastsed
224. Kiisk (pärimus)
225. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
226. Kilu nimelugu
227. Kinnine haspelrull
228. Kinnise rulli ehitus
229. Kirptirgu sidumise sõlm 1
230. kiviahvenlased (Serranidae)
231. Koerhaid (Scyliorhinus)
232. Koerhailased (Scyliorhinidae)
233. Koger (Carassius carassius)
234. Kogred (Carassius)
235. Koibraid (Sinobatis)
236. konks (õngekonks)
237. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
238. Koonhaid (Rhizoprionodon)
239. Koorküla järvestik
240. Kopskalad (Dipnoi)
241. Kosmoidsoomus
242. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
243. Kuivatamine/vinnutamine
244. Kuldkala (Carassius auratus)
245. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
246. Kura säär
247. Kuremaa järv (Kurema järv)
248. Kussie (jaapani järvekoletis)
249. Kuusamon Uistin Oy
250. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
251. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
252. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
253. Kärbsed õngesöödana
254. Kärbsenukk (kärbsekookon)
255. Kärbsetõugud meditsiinis
256. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
257. Kärphaid (Mustelus)
258. Kärsshingud (Acantopsis)
259. Käsiõng
260. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
261. Lahtise rulli ehitus
262. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
263. Lahtise rulli vänt
264. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
265. Lakerda (türgipärane soolakala)
266. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
267. Landilugu: dr Heintz
268. Landilugu: Kuusamo puukala
269. Landilugu: Nilsu
270. Lasa järv [Koorküla järvestik]
271. Lasnhaid (Scoliodon)
272. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
273. Leevi jõgi
274. Leivast õngesöödad
275. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
276. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
277. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
278. Lestad (Platichthys)
279. Libekala
280. Liblikate röövikud
281. Liblikraid (Gymnura)
282. Liftahvenad (Helicolenus)
283. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
284. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
285. Linajärv (Jussi Linajärv)
286. Linask (Tinca tinca)
287. Linné, Karl
288. Linnuroni (Ligula intestinalis)
289. Lintsabalased (Trichiuridae)
290. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
291. Logardraid 3 (Pseudobatos)
292. Logardrailased (Rhinobatidae)
293. Lonthülged (Mirounga)
294. Loobu jõgi
295. Lophius budegassa (must merikurat)
296. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
297. Luts (Lota lota)
298. Lõunaraid (Zearaja)
299. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
300. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
301. Läänesaarte alamvesikond
302. maailma jõed (loend)
303. Maggot
304. Majak (kolhoos)
305. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
306. Man
307. Mannasöödad
308. Maskraid (Neotrygon)
309. meduus
310. Merehaigus
311. Merekoletised
312. Meremeeste uskumused
313. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
314. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
315. Merikeellased (Soleidae)
316. Merikogerlased (Sparidae)
317. Merikoha (Sander marinus)
318. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
319. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
320. Meriluts (Brosme brosme)
321. Merineitsi
322. Meripuugid (Scorpaena)
323. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
324. Merisutt (Petromyzon marinus)
325. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
326. Merluusid (Merluccius)
327. Metsprussakas
328. Miiu
329. Moiva (Mallotus villosus)
330. Morilased (Moridae)
331. muda
332. Mudaelustik ehk pelon
333. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
334. Mussie (järvekoletis Kanadas)
335. Mussoon
336. Must marliin (Istiompax indica)
337. Mustatäpitõbi
338. Musthaid (Apristurus)
339. Mustjõe alamvesikond
340. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
341. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
342. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
343. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
344. Mõrrapüük
345. Mõõkkala (Xiphias gladius)
346. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
347. Määr, Aleksander
348. Mölder, August
349. Müütilised veeolendid
350. Naaskelraid (Pastinachus)
351. Nahknark (Crassinarke dormitor)
352. Naissaar
353. Narva veehoidla
354. Nasv
355. Navaaga (Eleginus nawaga)
356. Nelikant-kaldauss
357. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
358. Niituimlutslased (Physidae)
359. Nirkhailased (Hemigaleidae)
360. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
361. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
362. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
363. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
364. Nugishaid (Triakis)
365. Nuutraid (Himantura)
366. Näkk (eesti)
367. Oad, Jaan
368. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
369. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
370. Ogahaid (Squalus)
371. Ogasilmad (Pangio)
372. Ojamaa (Gotland)
373. Okasturilased (Notacanthidae)
374. Okishaid (Centroscyllium)
375. ondatra (piisamrott, biisamrott)
376. Osmussaar
377. Pakssabaraid (Trygonoptera)
378. paneerimine
379. Paunküla veehoidla
380. Peen kõduuss
381. Peipsi alamvesikond
382. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
383. Pettai, Elmar Voldemar
384. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
385. Pigo (Rutilus pigus)
386. Pihklased (Myxini)
387. Pihtla kalakasvandus
388. Piikraid (Urobatis)
389. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
390. Piimjas soouss
391. Piiskopikala (bishop fish)
392. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
393. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
394. Pimenarkid (Typhlonarke)
395. Poi
396. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
397. Polaarhaid (Somniosus)
398. Poola uss
399. Prespa forell (Salmo peristericus)
400. Prussakas ja tarakan
401. Psammon
402. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
403. Punane vihmauss (pool-ööuss)
404. Purikalalased (Istiophoridae)
405. Purjus krevetid
406. Puukala (Kuusamo puukala)
407. Põhjavee-elustik
408. Põishüljes (Cystophora cristata)
409. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
410. Põlula Kalakasvatuskeskus
411. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
412. Pärimus: Kaussjärv
413. Pärimus: Lutsu järv
414. Pärimus: Otepää Pühajärv
415. Pärimus: Raudjärve kullapütt
416. Pärimus: Uhtjärv
417. Pärimus: Verijärv
418. Pärnu alamvesikond
419. Pärnu Kalakombinaat
420. Pärnu kalanduskool
421. Rabakonn
422. Raid (Raja)
423. Rakfisk ehk norra hapukala
424. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
425. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
426. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
427. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
428. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
429. Reobiont
430. Riffhai (Triaenodon obesus)
431. Rihmsabaraid (Taeniura)
432. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
433. Riikoja Heinrich
434. Ristkok, Jüri
435. Robalod (Centropomus)
436. Roheline mullauss
437. Rohukonn
438. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
439. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
440. Rombkalad (Bothus)
441. Rombkalalased (Bothidae)
442. Roosa mullauss
443. Russalka
444. Rõbak Baltiki
445. Rõuge järvestik
446. Räimeõng
447. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
448. Saadjärv (Saadrejärv)
449. Saaghailised (Pristiophoriformes)
450. Saagsabahaid (Galeus)
451. Sagrits, Richard
452. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
453. Sammet, Jaak
454. Sannakji
455. Sardiin (Sardina pilchardus)
456. Sardiinid
457. Sardinellid (Sardinella)
458. Saunja laht
459. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
460. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
461. Sidrunhaid (Negaprion)
462. Siiad (Coregonus)
463. Siig - huvipüük Eestis
464. Siig spordikalana Skandinaavias
465. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
466. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
467. Sinakas soouss
468. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
469. siugkonnalised (apoodid)
470. Soomuskuked (Lepidotrigla)
471. Soomuslest (Limanda limanda)
472. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
473. Sovetskaja Rodina (laev)
474. Spinningisti kaksteist käsku
475. Staratel
476. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
477. Stroganina
478. Sump (kumm, pandur, märss)
479. Sumplaev
480. Susski, Vladimir
481. Suue
482. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
483. Suur mullauss
484. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
485. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
486. Suurallikas
487. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
488. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
489. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
490. Sõnnikuuss
491. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
492. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
493. Südvester
494. Sünkraid (Amblyraja)
495. Süvahaid (Centroscymnus)
496. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
497. Süvaraid (Bathyraja)
498. Šelfihaid (Halaelurus)
499. Zoobentos
500. Taaliku sadam
501. Tabadusekepp
502. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
503. Tainas angerjapüügiks
504. Tallinna Kalakombinaat
505. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
506. Tallinna Merekolledž
507. Tamm, Friedrich
508. Tamula järv (Tamla järv)
509. Tatrakakud
510. Temera (Temera hardwickii)
511. Tempura
512. Tiit Hunt. Eesti kalad
513. Tintlased (Osmeridae)
514. Tobiased (Ammodytes)
515. Tooder
516. Traaler
517. Traalnoot
518. Traalpüük
519. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
520. Triivpüük
521. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
522. Trullinglased (Nemacheilidae)
523. Trullingud (Barbatula)
524. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
525. Tuletorn
526. Tume vihmauss
527. Tumehaid (Etmopterus)
528. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
529. Tursad (Gadus)
530. Tursamaks
531. Tursamaksa konserveerimine
532. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
533. Tuul
534. tuulekala (pärimus)
535. Tuur
536. Tuurlased (Acipenseridae)
537. Tõugjärv (Küünjärv)
538. Tõugussaare raba laugas
539. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
540. Tääkraid (Urotrygon)
541. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
542. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
543. Ukraina (baaslaev)
544. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
545. Unadon
546. Und
547. Undiin
548. Urbukse järv (Urbuse järv)
549. Ussikonks (säärekidadega konks)
550. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
551. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
552. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
553. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
554. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
555. Valgeninahai (Nasolamia velox)
556. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
557. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
558. Vasarhaid (Sphyrna)
559. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
560. Vastne
561. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
562. vesikond
563. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
564. Vihmauslased (Lumbricidae)
565. Vihmauss (liigid)
566. Viidikas (Alburnus alburnus)
567. Viitina kuurits
568. Vimb (Vimba vimba)
569. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
570. Vinkelhaid (Oxynotus)
571. Vinnutatud räimed
572. Viru alamvesikond
573. Viuraid (Aetomylaeus)
574. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
575. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
576. Võldas (Cottus gobio)
577. Võrtsjärve alamvesikond
578. Väheharjasussid
579. Vähilaadsed
580. väike meriahven (Sebastes viviparus)
581. Väike ogahai (Squalus blainville)
582. Väike saagrai (Pristis clavata)
583. väike tobias (nigli, väiketobias)
584. Väikeraid (Rajella)
585. Väikesuulest (Microstomus kitt)
586. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
587. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
588. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
589. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
590. Õlikook
591. Õngekonksu ajaloost
592. Õngitsemine+
593. Õnne lõhe
594. Äntu järved
595. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
596. Ülemiste järv
597. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
598. Yam (mere ja kaose jumal)
muuda otsingut | sulge otsinguaken

Süvaraid (Bathyraja)

Süvaraid (Bathyraja), kõhrkalade perekond railiste (Rajiformes) selts iüksuimrailaste (Arhynchobatidae) sugukonnast. Vene глубоководные скаты. Kõikides ookeanides. Võivad elada sügavamal kui 2900 m. Pikkus kuni 161 cm. Enamusel liikidest on nahk kaetud ogadega, mis on sageli rivis piki selgroogu. Paljunevad munakapslite abil.

Perekonnas on 54 liiki (FishBase, 2019):

Bathyraja abyssicola (Gilbert, 1896) (Deep-sea skate) – vagumiku süvarai. Vaikse ookeani põhjaosas: Venemaa vetes (Beringi ja Ohhota meri, Kuriilid), Jaapani Vaikse ookeani poolsel rannikul ja Briti Columbiast (Kanada) kuni Mehhikoni. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 362-2910 m. Pikkus kuni 157 cm. Hallist lillakaspruunini. Toitub kaladest, kalmaaridest, vähilaadsetest. Inimkasutust ei leia.


Vagumiku süvarai

Bathyraja aguja (Kendall & Radcliffe, 1912) (Aguja skate) – aguja süvarai. Endeeme liik Vaikse ookeani kaguosas Peruu (Point Aguja) vetes. Tabatud vaid mõni üksik isend. Mereveeline, batüdemersaalne, holotüüp püüti 981 m sügavuselt, selle pikkus oli 48 cm.


Aguja süvarai

Bathyraja albomaculata (Norman, 1937) (White-dotted skate) – valgetäpiline süvarai. Vaikse ookeani kaguosas Guamblini saare juures (Tšiili); Edelea-Atlandis Patagoonia ja Falklandi saarte vetes, ka Uruguai vetes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 130-434 m. Pikkus kuni 96 cm. Pealt hall, rohkete heledate ja tumedate täppidega. Toitub põhjaelulistest vähilaadsetest ja hulkharjasussidest. Neid on püütud töönduslikult; praegu kehtib piirkonnas railaadsete püügi moratoorium. Seisund: ohustatud.


Valgetäpiline süvarai

Bathyraja aleutica (Gilbert, 1896) (Aleutian skate) – aleuudi süvarai. Jaapani põhjaosast Aleuudi saarteni ja Alaska kaguosani. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 15-1602 m. Pikkus kuni 161 cm. Mass kuni 23,1 kg. Rumehall või tumepruun, vahel hägusate heledamate laikudega; alt valge, servadelt hallikas, vahel tumedate täppidega. Toitub peamiselt põhjaelulistest vähilaadsetest. Mõningane püügihuvi. Liik ei ole ohustatud.


Aleuudi süvarai

Bathyraja andriashevi Dolganov, 1985 (Little-eyed skate) – väikesilm-süvarai. Vaikse ookeanis Venemaa (Ohhoota meri, Kuriilid), Jaapani ja Indoneesia vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 1390-2004 m. Pikkus kuni 75,6 cm (teisal 120 cm). Sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud.


Bathyraja bergi Dolganov, 1983 (Bottom skate) – Bergi süvarai. Venemaa (Kuriilid), Jaapani ja Lõuna-Korea vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 300-1800 m sügavusel. Pikkus kuni 102 cm. Sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud.


Bergi süvarai

Bathyraja brachyurops (Fowler, 1910) (Broadnose skate) – lainina-süvarai. Vaikse ookeani kaguosas ja Edela-Atlandis Tšiilist Argentiinani ning Falklandi saartel. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 81-313 m. Pikkus kuni 64,2 cm (teistel andmetel kuni 125 cm). Rinnauimedel võib olla 2 suurt silmlaiku. Toitub noorena põhjaelulistest vähilaadsetest ja hulkharjasussidest, täiskasvanuna peamiselt kaladest. Püütakse sihipäraselt, Falklandil moodustab kuni 20% kogusaakidest. Liik ei ole ohustatud.


Lainina-süvarai

Bathyraja caeluronigricans Ishiyama & Ishihara, 1977 (Purple-black skate) – lillakasmust süvarai. Vaikse ookeani loodeosas Jaapani põhjavetes ja Venemaa vetes (Ohhota meri, Kuriilid). Mereveeline, demersaalne, sügavustel 200-400 m. Laius kuni 74,4 cm, pikkus kuni 126 cm. Pealt lillakaspruun, alt hele ja sile. Toitub kaladest ja peajalgsetest. Püütakse mõnevõrra Jaapanis.


Lillakasmust süvrai

Bathyraja cousseauae Díaz de Astarloa & Mabragaña, 2004 (Joined-fins skate) – Cousseau süvarai. Edela-Atlandis Patagoonia põhjaosas ja Falklandi saartel. Mereveeline, demersaalne, mandrilava välissserval sügavustel 119-28 m. Pikkus kuni 86 cm (teistes andmestikes kuni 120 cm). Pealt liivakaspruun rohkete heledate ja tumedate täppidega. Mõningane püügihuvi. Seisund: ohulähedane.


Cousseau süvarai

Bathyraja diplotaenia (Ishiyama, 1952) (Dusky-pink skate) – tumeroosa süvarai. Endeemne liik Hokkaido (Jaapan) vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 400-800 m. Pikkus kuni 87,7 cm. Sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud. 

Bathyraja eatonii (Günther, 1876) (Eaton's skate) – Eatoni süvarai. Lõuna-Jäämere vetes, laialdaselt (varasemalt peetud circumantarktiliseks); ka Vaikses ookeanis Rossi meres ja Tšiili vetes. Mereveeline, demersaalne, 200-300 m sügavusel. Pikkus kuni 100 cm (andmestikes ka 120 cm). Sihipäraselt ei püüta.



Bathyraja fedorovi Dolganov, 1985 (Cinnamon skate) – kaneelpruun süvarai. Vaikse ookeani loodeosas: Ohhoota meri, Jaapani Vaikse ookeani poolne rannik. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 447-2025 m Pikkus kuni 73,3 cm (mõnedes andmestikes kuni 150 cm). Sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud. 

Bathyraja griseocauda (Norman, 1937) (Graytail skate) – hallsaba-süvarai. Vaikse ookeani kaguosas ja Edela-Atlandis Lõuna-Ameerika vetes Uruguaist Patagooniani, ka Falklandi saartel; Lõunaookeanis Scotia ahelikust Lõuna-Shetlandi saarte ja Antarktika poolsaareni. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 94-585 m Pikkus (ketta laius?) kuni 49 cm (teisal andmestikes kuni 157 cm). Pealt mustjaspruun, kaetud soomustega, ogad puuduvad. Alt kollakas mõne tumeda laiguga saba lähedal. Püütakse sihipäraselt (Falklandi saartel kuni 24% kogusaakidest). Seisund: eriti ohustatud.



Bathyraja hesperafricana Stehmann, 1995 (West African skate) – lääneaafrika süvarai. Ida-Atlandi keskosas Aafrika läänerannikul Mauritaaniast kuni Gabonini. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 750-2000 m. Pikkus kuni 34,2 cm. Sihipärselt ei püüta. 

Bathyraja interrupta (Gill & Townsend, 1897) (Sandpaper skate) – beringi süvarai. Vaikse ookeani põhjaosas: Beringi mere idaosas, Alaska lahes, võimalik ka Aleuudi sartel, Ameerika rannikul kuni Cortezi madalani Kalifornia lõunaosas (USA). Mereveeline, batüdemersaalne, sügavutel 23-1500 m. Pikkus kuni 86 cm. Toitub vähilaadsetest ja luukaladest. Pealt sinakasmust, alt valge. Sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud.


Beringi süvarai

Bathyraja irras aHureau & Ozouf-Costaz, 1980 (Kerguelen sandpaper skate) – kergueleni süvarai. Lõuna-Jäämeres Kergueleni saarte vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 565-1218 m. Pikkus kuni 120 cm. Sihipäraselt ei püüta. Seisund: ohulähedane.


Kergueleni süvarai

Bathyraja ishiharai Stehmann, 2005 – Ishihara süvarai. India ookeani idaosas Edela-Austraalia vetes, levila katkendlik. Mereveeline, demersaalne, kuni 2300 m sügavusel. Pikkus kuni 123 cm. Sihipäraselt ei püüta.


Ishihara süvarai

Bathyraja isotrachys (Günther, 1877) (Raspback skate) – raspel-süvarai. Vaikse ookeani loodeosas Ohhoota merest kuni Jaapani lõunaosani. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 370-2000 m. Pikkus kuni 76,2 cm. Sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud.


Raspel-süvarai

Bathyraja leucomelanos Iglésias & Lévy-Hartmann, 2012 (Domino Skate) – mustvalge süvarai. Vaikse ookeani edelaosas Korallimeres (Uus-Kaledoonia läheduses). Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 953-1022 m. Pikkus kuni 88,8 cm. Pealt kaetud üleni väikeste peenikeste ogadega, alt sile. Pealt valge, musta äärisega. Sihipäraselt ei püüta.


Mustvalge süvarai

Bathyraja lindbergi Ishiyama & Ishihara, 1977 (Commander skate) – Lindbergi süvarai. Vaikse ookeani põhjaosas Ohhoota meres ja Beringi meres. Mereveeline, demersaalne, kuni 2000 m sügavusel. Pikkus kuni 60,7 cm. Pealt tume. Sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud.


Lindbergi süvarai

Bathyraja longicauda (F. de Buen, 1959) (Slimtail skate) – pikksaba-süvarai. Vaikse ookeani kaguosas Peruu ja Tšiili vetes. Mereveeline, demersaalne, 580-735 m sügavusel. Pikkus kuni 29,2 cm. Sihipäraselt ei püüta.

Bathyraja maccaini Springer, 1971 (McCain's skate) – McCaini süvarai. Lõunaookeanis: Orkney saared, Lõuna-Shetlandi saared Weddelli meri, Rossi meri ja ka mujal. Vaikses ookeanis Tšiili vetes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 167-500 m. Pikkus kuni 120 cm. Sihipäraselt ei püüta, kuid sageli tabatakse kaaskalana. Liik ei ole ohustatud.



Bathyraja macloviana (Norman, 1937) (Patagonian skate) – patagoonia süvarai. Edela-Atlandis Uruguai, Argentiina ja Tšiili vetes, ka Falklandi saartel. Mereveeline, demersaalne, kuni 514 m sügavusel. Pikkus kuni 77 cm. Pealt hall või liivapruun, sdageli tumedate laikudega. Toitub põhjaelulistest vähilaadsetest ja luukaladest. Moodustab suuri parvi, püütakse töönduslikult, tänapäeval Falklandil püük limiteeritud. Seisund: ohulähedane.



Bathyraja maculata Ishiyama & Ishihara, 1977 (White-blotched skate) – laiguline süvarai. Vaikse ookeani loodeosas Beringi meres, Ohhota meres, Kuriili saarte juures, ka Jaapani vetes ja Alaskal ning Aleuudi saarte juures. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 70-1193 m. Pikkus kuni 115 cm. Toitub kaladest, krabidest, krevettidest, kalmaaridest ja kaheksajalgadest. Sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud.


Laiguline süvarai

Bathyraja magellanica (Philippi {Krumweide}, 1902) (Magellan skate) – magalhãesi süvarai. Vaikse ookeani kaguosas Magalhãesi väinas Tšiilist kuni Argentiinani; Edela-Atlandis Argentiina ja Falklandi saarte vetes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 51-600 m. Pikkus kuni 105 cm. Pealt tuhkhall, rohkete tumedate täppide ja triipudega., mis moodustavad ringe, alt hele. Toitub vähilaadsetest, hulkharjasussidest ja kaladest. Sihipäraselt ei püüta, esinevad võrdlemisi harvalt.


Magalhãesi süvarai

Bathyraja mariposa Stevenson, Orr, Hoff & McEachran, 2004 (Butterfly skate) – liblik-süvarai. Põhja-AtlandisBeringi meres ja Aleuudi saarte juures. Mereveeline, bentopelaagiline, sügavustel 90-448 m. Pikkus kuni 76 cm. Keha kaetud pealt väikeste soomustega. Sihipäraselt ei püüta.


Liblik-süvarai

Bathyraja matsubarai (Ishiyama, 1952) (Dusky-purple skate) – Matsubara süvarai. Kirde-Atlandis Põhja-Jaapani vetes, Ohhoota meres, Komandori ja Aleuudi saarte juures, Alaska vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 120-2000 m. Pikkus kuni 126 cm. Pealt tumehall või hallikaspruun, alt märksa heledam. Toitub vähilaadsetest ja kaladestm samuti kaheksajalgadest. Sihipäraselt ei püüta.


Matsubara süvarai

Juuni, 2019

Vaata lisaks:

Süvaraid (Bathyraja) 2
Üksuimrailased (Arhynchobatidae)
Kalale.ee KIK