Süvaraid (Bathyraja) 2

Artikli Süvaraid (Bathyraja) järg

Bathyraja meridionalis Stehmann, 1987 (Dark-belly skate) – tumekõht-süvarai. Edela-Atlandis Argentiina vetes ja Falklandi saartel; Lõunaookeanis Lõuna-Georgia saare juures, samuti Balleny saarestikus. Mereveeline, demersaalne, 65-2240 m sügavusel. Pikkus kuni 120 cm (mõnes andmebaasis kuni 150 cm). Pealt kahvatupruun. Toitub peamiselt vähilaadsetest (krabid, krevetid, langustid) ja kaladest. Püütakse sihipäraselt, turustatakse Koreas.


Tumekõht-süvarai

Bathyraja minispinosa Ishiyama & Ishihara, 1977 (Smallthorn skate) – peenoga-süvarai. Põhja-Atlandis Ohhota meres abashirist (Jaapan) kuni Kamtšatka poolsaareni, samuti Beringi meres. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 150-1420 m. Pikkus kuni 82,5 cm (teisal 91 cm). Pealt tumepruun, silmade juures valged tähnid. Alt kaetud tillukeste ogadega. Toitub peamiselt vähilaadsetest. Sigipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud.


Peenoga-süvarai

Bathyraja multispinis (Norman, 1937) (Multispine skate) – tiheokis-süvarai. Vaikse ookeani kaguosas ja Edela-Atlandis Tšiili, Uruguai, Argentiina vetes ja Falklandi saarte edelavetes. Mereveeline, demersaalne, 72-845 m sügavusel (enamasti 200 350 m). Pikkus kuni 119 cm. Pealt hallikaspruun heledate ja tumedate tähnidega ning enamjaolt sile; peened ogad rinnauimede esiserval, silmade vahel ja reana seljajoonel. Alt valge ja sile. Toitub peamiselt krabidest. Mõõdukas püügihuvi. Seisund: ohulähedane.


Tiheokis-süvarai

Bathyraja murrayi (Günther, 1880) (Murray's skate) – Murray süvarai. Endeemne liik Lõunaookeanis Kergueleni platool. Mereveeline, demersaalne, kuni 800 m sügavusel (enamasti 20-200 m). Pikkus kuni 60 cm. Püügihuvi puudub. Seisund: ohulähedane.



Bathyraja notoroensis Ishiyama & Ishihara, 1977 (Notoro skate) – notoro süvarai. Vaikse ookeani loodeosas Ohhoota meres Hokkaido (Jaapan) lõunaosa ümbruses. Mereveeline, demersaalne, kuni 600 m sügavusel. Pikkus kuni 58,2 cm. Pealt hallikaspruun. kaetud väikeste ja suurte ogadega, alt sile, heledam. Sihipäraselt ei püüta. 


Bathyraja pacifica Last, Stewart & Séret, 2016 – vaikse ookeani süvarai (eestikeelse ametliku nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Hiljutiavastatud liik Vaikse ookeani edelaosas Uus-meremaa vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 1760-1789 m. Pikkus kuni 122 cm.


Vaikse ookeani süvarai (holotüüp)

Bathyraja pallida (Forster, 1967) (Pale ray) – kahvatu süvarai. Liik on tuntud 3 isendi põhjal, mis on püütud Kirde-Atlandist Biskaia lahe põhjaosast. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 2400-2950 m. Pikkus kuni 160 m. Püügihuvi puudub. Liik ei ole ohustatud.


Kahvatu süvarai

Bathyraja panthera Orr, Stevenson, Hoff, Spies & McEachran, 2011 (Leopard skate) – leopard-süvarai. Endeemne liik Vaikses ookeanis Aleuudi saarte piirkonnas. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 51-258 cm. Pikkus kuni 111 (teisal 139) cm. Pealt rohekas, kaetud mustade ja kollaste laikudega, täiskasvanuna helepruun. Püügihuvi puudu. Liik ei ole ohustatud.


Leopard-süvarai

Bathyraja papilionifera Stehmann, 1985 (Butterfly skate) – libliklaik-süvarai. Edela-Atlandis Argentiina, Uruguai ja Falklandi saarte vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 827-1550 m. Ketta laius kuni 103 cm. Keskmine püügihuvi, tabatakse kaaskalana. 


Bathyraja parmifera (Bean, 1881) (Alaska skate) – alaska süvarai. Vaikse ookeani põhjaosa: Beringi merest Kagu-Alaskani. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 20-1450 m (tavaliselt 120-450 m). Pikkus kuni 129 (135) kg; mass kuni 18,2 kg. Pealt tumepruun rohkete heledate ja tumedate täppidega, alt heledam. Toitub peamiselt vähilaadsetest, vähesemal määral kaladest. Mõningane töönduslik väljapüük; enamasti tabatakse kaaskalana meriahvenate ja hiidlestade süvapüügil. Liik ei ole ohustatud.


Alaska süvarai

Bathyraja peruana McEachran & Miyake, 1984 (Peruvian skate) – peruu süvarai. Väheuuritud liik Vaikse ookeani kaguosas Point Aguja (Peruu) ja Tšiili vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 600-1060 m sügavusel. Pikkus kuni 110 cm. Pealt rohekaspruun. Erineb aguja süvaraist selle poolest, et kehaketta serv on sirge (aguja süvarail lainjas). Püügihuvi puudub.


Peruu süvarai


Bathyraja pseudoisotrachys Ishihara & Ishiyama, 1985 – jaapani süvarai (peetud ka bergi süvarai sünonüümiks). Jaapani vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, kuni 297 m sügavusel. Pikkus kuni 100 cm.


Bathyraja richardsoni (Garrick, 1961) (Richardson's ray) – Richardsoni süvarai. Kirde-Atlandis Biskaja lahe edelaosas; Edela-Atlandis Labradori lõunaosast (Kanada) kuni Georges'i madala loodeosani; Vaikse ookeani loodeosas Cooki väinas (Uus.Meremaa). Mereveeline, demersaalne, sügavustel 1370-2500 m. Pikkus kuni 175 cm. Saba lai, kergelt lapik. Pealt hall või hallikaspruun, ilma täppideta. Toitub kaladest ja vähilaadsetest. Sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud.


Richardsoni süvarai


Bathyraja scaphiops (Norman, 1937) (Cuphead skate) – peeker-süvarai. Edela-Atlandis Uruguaist Argentiinani, ka Falklandi saarte vetes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 100-500 m (enamasti 104-159 m). Pikkus kuni 111 cm. Pealt valkjashall või pruun ühmaste tumedate laikudega, noored isendid tumepruunid. Alt valge, servadelt lillakas. Toitub vähilaadsetest ja kaladest. Tabatakse sageli kaaskalana. Seisund: ohulähedane.


Peeker-süvarai


Bathyraja schroederi (Krefft, 1968) (Whitemouth skate) – valgesuu-süvarai. Edela-Atlandis ja Vaikse ookeani kaguosas Tšiili ja Argentiina vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 500-3000 m (enamasti 1000-2000 m). Pikkus kuni 123 cm. Pealt sile ja ühtlaselt hallikaspruun, alt tume. Püügihuvi puudub. 


Bathyraja shuntovi Dolganov, 1985 (Longnose deep-sea skate) – pikknina-süvarai. Endeemne liik Uus-Meremaa vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 300-1470 m (enamasti umbes 900 m sügavusel). Pikkus kuni 140 cm. Püügihuvi puudub. 


Bathyraja simoterus Ishiyama, 1967 (Hokkaido skate) – hokkaido süvarai. Jaapani põhjapoolsetes vetes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 96-540 m. Pikkus kuni 101 cm. Sihipäraselt ei püüta. 


Bathyraja smirnovi (Soldatov & Pavlenko, 1915) (Golden skate) – kuld-süvarai. Vaikse ookeani põhjaosa: Ohhoota meri, Kuriili saared, Jaapani mere põhjaosa. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 100-1000 m. Pikkus kuni 102 (116) cm. Pealt helepruun, alt valkjas. Toitub vähilaadsetest (krevetid, krabid), kaheksajalgadest ja kaladest. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse kaaskalana, liha kasutatakse toiduks. Liik ei ole ohustatud.


Kuld-süvarai


Bathyraja smithii (Müller & Henle, 1841) (African softnose skate) – Smithi süvarai. Kagu-Atlandis Namiibia keskosast kuni Agulhase madalani (LAV). Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 440-1020 m. Pikkus kuni 120 cm. Pealt hallikas, vahel valgete täppidega; alt valge tumehallide laikudega lõpusepilude juures, kõhul ja sabal. Toitub peamiselt kaladest, ent ka selgrootuist. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse kaaskalana.


Smithi süvarai


Bathyraja spinicauda (Jensen, 1914) (Spinytail skate) – ogasaba-süvarai (eesti keeles varasemalt ka ogasaba-rai). Lääne-Atlandis Gröönimaast, Davise väinast ja Newfoundlandi idarannikust (Kanada) kuni Georgesi madalani; Ida-Atlandis Barentsi meres, Norra vetes, Islandi-Fääri-Shetlandi nõlval ja Gröönimaa idavetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 140-1463 m (sageli 165-255 m). Pikkus kuni 170 (182) cm. Ülalt hall, sinakas või valkjaspruun; alt valge, tagaosal hallikad servad. Toitub peamiselt luukaladest. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse kaaskalana täht-sünkrai (Amblyraja radiata) püüdmisel. „Tiibu“ kasutatakse toiduks. Seisund: ohulähedane.


Ogasaba-süvarai


Bathyraja spinosissima (Beebe & Tee-Van, 1941) (Spiny skate) – valkjas süvarai. Vaikses ookeanis Kookosesaartest (Kostariika) kuni Oregonini (USA), varasemalt ka Galapagose saarte juures. Teateid ka Ohhoota merest, kuid tõenäoliselt on tegemist muu kalaliigiga. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 800-2938 m. Pikkus kuni 150 (203) cm. Kaetud tihedalt väikeste ogadega, helehall, servadelt natuke tumedam. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse kaaskalana. Liik ei ole ohustatud.


Valkjas süvarai


Bathyraja taranetzi (Dolganov, 1983) (Mud skate) – muda-süvarai. Vaikse ookeani loodeosas Beringi meres, Aleuudi saarte vetes, kuni Kamtšatka rannikuni ja Kuriili saarte põhjapoolsete veteni. Mere- ja riimveeline, batüdemersaalne, sügavustel 58-1054 m (enamasti 150-500 m). Pikkus kuni 70 (77) cm. Pealt tumehall või tumepruun. Vahel ebaselgete tumedate laikudega; alt valge, servadelt hallikas. Toitub selgrootutest. Sihipäraselt ei püüta. Liike ei ole ohustatud.


Muda-süvarai

Bathyraja trachouros (Ishiyama, 1958) (Eremo skate) – viilsaba-süvarai. Jaapani põhjapoolsetes vetes (Hokkaido, Honshu). Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 400-800 m. Pikkus kuni 102 cm. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse kaaskalana tursapüügil. Liik ei ole ohustatud.


Viilsaba-süvarai


Bathyraja trachura (Gilbert, 1892) (Roughtail skate) – karehänd-süvarai. Vaikse ookeani põhjaosas Beringi merest kuni Baja California (Mehhiko) põhjaosani. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 213-2550 m. Pikkus kuni 91 (94) cm. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse kaaskalana, reeglina vabastatakse. Liik ei ole ohustatud.


Karehänd-süvarai


Bathyraja tunae Stehmann, 2005 – mosambiigi süvarai. Vähetuntud liik India ookeani lääneosas Madagaskari ja Mosambiigi vetes; seni on tabatud vaid 2 isendit. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 1700-2240 m. Pikkus kuni 100 cm. Pealt okkaline, alt sile.


Bathyraja tzinovskii Dolganov, 1985 (Creamback skate) – kreemikas süvarai. Jaapani (Honshu) ja Venemaa (Kamtšatka, Kuriilid, Sahalin) vetes mandrinõlval 1766-2500 m sügavusel. Mereveeline, bentopelaagiline. Pikkus kuni 69 (94) cm. Ei püüta. Liik ei ole ohustatud.


Bathyraja violacea (Suvorov, 1935) (Okhotsk skate) – ohhoota süvarai. Ohhoota meres Hokkaidost (Jaapan) kuni Kamtšatka poolsaareni. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 20-1110 m. Pikkus kuni 102 cm. Pealt lillakas-hallikas kahvatute laikudega, rohkete väikeste ogadega; alt valge, sile. Toitub peamiselt bentilistest selgrootutest. Sihipäraselt ei püüta.


Ohhoota süvarai

Juuni, 2019

Vaata lisaks:

Süvaraid (Bathyraja)
Üksuimrailased (Arhynchobatidae)
Kalale.ee KIK