Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
3. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
4. Abakala (Ballerus ballerus)
5. Abiogenees
6. Adamson Amandus
7. aer
8. aerjalalised (kopepoodid)
9. Ahing (västar; angerjaahing)
10. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
11. Ahtuba
12. Ahven (Perca fluviatilis)
13. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
14. Aiauss
15. ainupõlvsed
16. Akuraid (Narcine)
17. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
18. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
19. albatrossid
20. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
21. Allveevahimees
22. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
23. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
24. Amudarja
25. Amuur
26. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
27. Anemomeeter
28. Angerja oja (Angerja jõgi)
29. Angerjaõngejada
30. Angerjas (Anguilla anguilla)
31. Angerjas (pärimus)
32. Angerjas jaapani köögis
33. Angerjasöömise ajaloost
34. Angerjaõngejada
35. Angersägad (Clarias)
36. Angulas
37. Anisakiaas (anisakidoos)
38. Anisakiidid (Anisakidae)
39. Anne kanal
40. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
41. Anšoovislased (Engraulidae)
42. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
43. Antagonism
44. Araabia meri
45. Arapaima
46. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
47. Arteesia vesi
48. Astelraid (Dasyatis)
49. Astelraid 2 (Bathytoshia)
50. Astelraid 3 (Hemitrygon),
51. Astelraid 6 (Fontitrygon)
52. Atla jõgi
53. Atla laht
54. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
55. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
56. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
57. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
58. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
59. Atlandiraid (Atlantoraja)
60. atraktant (atrahent)
61. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
62. Baikal
63. Balzer
64. Barramundi
65. Bass
66. Bellingshausen
67. Beluuga (Huso huso)
68. Bentaal
69. Bentos
70. Bete
71. Bete Krokodil
72. Biofilter
73. Bioturbatsioon
74. Birdeye
75. Birjussa
76. bissa
77. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
78. Botvinja
79. Brahmaputra
80. Briis
81. Buran (mootorsaan)
82. Canvey saare elukas
83. Castingu MM
84. Chessie (veekrüptiid USAs)
85. Cooki saared
86. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
87. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
88. Creme
89. D.A.M.
90. Daing
91. Dirhami laht
92. Donburi
93. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
94. Ebabootsiad (Parabotia)
95. Ebisu (jaapani kalajumal)
96. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
97. Eesti jõgede loend
98. Eesti järved
99. Eesti järvede loend
100. Eesti Kalur
101. Eesti lahed (tähestikuline loend)
102. Eesti Merekool
103. EFTTA
104. Elango, Julius
105. Emajõe Lodjaselts
106. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
107. Emakala (Zoarces viviparus)
108. End, Albert Arvo
109. Endla järvestik
110. Erikson, Juhan (kalatööstur)
111. Erinarkid (Heteronarce)
112. Erm Vaike
113. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
114. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
115. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
116. Fenkol (apteegitill)
117. Flambeau
118. Fotofoor
119. Friteerimine
120. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
121. Garum ja liquamen
122. Gupi (Poecilia reticulata)
123. Haamerhai (Eusphyra blochii)
124. Haid kulinaarias
125. Hailiha nimekujud
126. Hakk-kala
127. Hallhaid (Carcharhinus)
128. Hammassärg (Rutilus frisii)
129. Harilaid
130. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
131. Harilik meriangerjas (Conger conger)
132. Harilik merilohe (Trachinus draco)
133. Harilik mullauss (maauss)
134. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
135. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
136. Harilik taimen (Hucho taimen)
137. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
138. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
139. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
140. Harju alamvesikond
141. Hauapüük
142. Haug püügikalana
143. Haug toidukalana
144. Haugasraid (Aetobatus)
145. Heeringalised (Clupeiformes)
146. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
147. Heeringlased (Clupeidae)
148. Heik (Hake) kalanimedes
149. Heintz Karl
150. Heleraid (Leucoraja)
151. Hensen, Victor
152. Hi-Lo
153. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
154. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
155. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
156. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
157. Hobulaiuskraadid
158. Hollandi kaste
159. Homaarlased (Nephropidae)
160. Hulkharjasussid (Polychaeta)
161. Hõbekoger (Carassius gibelio)
162. Hõimkond
163. Hämarhaid (Scymnodalatias)
164. Hülgepüük
165. Iilastuli
166. Imiussid (Trematoda)
167. Indo-Vaikne ookeaniala
168. Invincible (Nilsu)
169. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
170. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
171. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
172. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
173. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
174. Jahumardika vastne (jahuuss)
175. Johannes Vares
176. Jussi järved
177. Juust õngesöödana
178. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
179. Jõehallhaid (Glyphis)
180. Jõemõisa-Kaiu järvestik
181. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
182. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
183. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
184. Jämesabaraid (Urolophus)
185. Järveelustik ehk limnobios
186. Järvekoletised
187. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
188. Jäseraid (Cruriraja)
189. Jääpüük
190. Jäärauad
191. Kaanid (Hirudinea)
192. Kaarmise järv (Karmise järv)
193. Kaaviari ajaloost
194. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
195. Kahvamine
196. kalade loend H-K
197. kalade loend L-O
198. kalade loend P-T
199. kalade loend U-Ü
200. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
201. Kalakasvatus
202. Kalakasvatus Eestis
203. Kalamüüdid ja müütilised kalad
204. Kalandus
205. Kalanduskoda
206. Kalaparv
207. Kalurite loitse ja ütlusi
208. Kaluuga (Huso dauricus)
209. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
210. Karelestad (Hippoglossoides)
211. Kartul
212. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
213. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
214. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
215. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
216. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
217. Katsuobushi
218. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
219. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
220. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
221. Kidata konks
222. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
223. Kiinide vastsed
224. Kiisk (pärimus)
225. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
226. Kilu nimelugu
227. Kinnine haspelrull
228. Kinnise rulli ehitus
229. Kirptirgu sidumise sõlm 1
230. kiviahvenlased (Serranidae)
231. Koerhaid (Scyliorhinus)
232. Koerhailased (Scyliorhinidae)
233. Koger (Carassius carassius)
234. Kogred (Carassius)
235. Koibraid (Sinobatis)
236. konks (õngekonks)
237. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
238. Koonhaid (Rhizoprionodon)
239. Koorküla järvestik
240. Kopskalad (Dipnoi)
241. Kosmoidsoomus
242. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
243. Kuivatamine/vinnutamine
244. Kuldkala (Carassius auratus)
245. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
246. Kura säär
247. Kuremaa järv (Kurema järv)
248. Kussie (jaapani järvekoletis)
249. Kuusamon Uistin Oy
250. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
251. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
252. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
253. Kärbsed õngesöödana
254. Kärbsenukk (kärbsekookon)
255. Kärbsetõugud meditsiinis
256. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
257. Kärphaid (Mustelus)
258. Kärsshingud (Acantopsis)
259. Käsiõng
260. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
261. Lahtise rulli ehitus
262. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
263. Lahtise rulli vänt
264. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
265. Lakerda (türgipärane soolakala)
266. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
267. Landilugu: dr Heintz
268. Landilugu: Kuusamo puukala
269. Landilugu: Nilsu
270. Lasa järv [Koorküla järvestik]
271. Lasnhaid (Scoliodon)
272. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
273. Leevi jõgi
274. Leivast õngesöödad
275. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
276. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
277. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
278. Lestad (Platichthys)
279. Libekala
280. Liblikate röövikud
281. Liblikraid (Gymnura)
282. Liftahvenad (Helicolenus)
283. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
284. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
285. Linajärv (Jussi Linajärv)
286. Linask (Tinca tinca)
287. Linné, Karl
288. Linnuroni (Ligula intestinalis)
289. Lintsabalased (Trichiuridae)
290. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
291. Logardraid 3 (Pseudobatos)
292. Logardrailased (Rhinobatidae)
293. Lonthülged (Mirounga)
294. Loobu jõgi
295. Lophius budegassa (must merikurat)
296. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
297. Luts (Lota lota)
298. Lõunaraid (Zearaja)
299. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
300. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
301. Läänesaarte alamvesikond
302. maailma jõed (loend)
303. Maggot
304. Majak (kolhoos)
305. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
306. Man
307. Mannasöödad
308. Maskraid (Neotrygon)
309. meduus
310. Merehaigus
311. Merekoletised
312. Meremeeste uskumused
313. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
314. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
315. Merikeellased (Soleidae)
316. Merikogerlased (Sparidae)
317. Merikoha (Sander marinus)
318. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
319. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
320. Meriluts (Brosme brosme)
321. Merineitsi
322. Meripuugid (Scorpaena)
323. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
324. Merisutt (Petromyzon marinus)
325. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
326. Merluusid (Merluccius)
327. Metsprussakas
328. Miiu
329. Moiva (Mallotus villosus)
330. Morilased (Moridae)
331. muda
332. Mudaelustik ehk pelon
333. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
334. Mussie (järvekoletis Kanadas)
335. Mussoon
336. Must marliin (Istiompax indica)
337. Mustatäpitõbi
338. Musthaid (Apristurus)
339. Mustjõe alamvesikond
340. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
341. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
342. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
343. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
344. Mõrrapüük
345. Mõõkkala (Xiphias gladius)
346. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
347. Määr, Aleksander
348. Mölder, August
349. Müütilised veeolendid
350. Naaskelraid (Pastinachus)
351. Nahknark (Crassinarke dormitor)
352. Naissaar
353. Narva veehoidla
354. Nasv
355. Navaaga (Eleginus nawaga)
356. Nelikant-kaldauss
357. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
358. Niituimlutslased (Physidae)
359. Nirkhailased (Hemigaleidae)
360. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
361. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
362. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
363. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
364. Nugishaid (Triakis)
365. Nuutraid (Himantura)
366. Näkk (eesti)
367. Oad, Jaan
368. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
369. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
370. Ogahaid (Squalus)
371. Ogasilmad (Pangio)
372. Ojamaa (Gotland)
373. Okasturilased (Notacanthidae)
374. Okishaid (Centroscyllium)
375. ondatra (piisamrott, biisamrott)
376. Osmussaar
377. Pakssabaraid (Trygonoptera)
378. paneerimine
379. Paunküla veehoidla
380. Peen kõduuss
381. Peipsi alamvesikond
382. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
383. Pettai, Elmar Voldemar
384. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
385. Pigo (Rutilus pigus)
386. Pihklased (Myxini)
387. Pihtla kalakasvandus
388. Piikraid (Urobatis)
389. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
390. Piimjas soouss
391. Piiskopikala (bishop fish)
392. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
393. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
394. Pimenarkid (Typhlonarke)
395. Poi
396. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
397. Polaarhaid (Somniosus)
398. Poola uss
399. Prespa forell (Salmo peristericus)
400. Prussakas ja tarakan
401. Psammon
402. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
403. Punane vihmauss (pool-ööuss)
404. Purikalalased (Istiophoridae)
405. Purjus krevetid
406. Puukala (Kuusamo puukala)
407. Põhjavee-elustik
408. Põishüljes (Cystophora cristata)
409. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
410. Põlula Kalakasvatuskeskus
411. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
412. Pärimus: Kaussjärv
413. Pärimus: Lutsu järv
414. Pärimus: Otepää Pühajärv
415. Pärimus: Raudjärve kullapütt
416. Pärimus: Uhtjärv
417. Pärimus: Verijärv
418. Pärnu alamvesikond
419. Pärnu Kalakombinaat
420. Pärnu kalanduskool
421. Rabakonn
422. Raid (Raja)
423. Rakfisk ehk norra hapukala
424. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
425. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
426. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
427. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
428. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
429. Reobiont
430. Riffhai (Triaenodon obesus)
431. Rihmsabaraid (Taeniura)
432. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
433. Riikoja Heinrich
434. Ristkok, Jüri
435. Robalod (Centropomus)
436. Roheline mullauss
437. Rohukonn
438. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
439. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
440. Rombkalad (Bothus)
441. Rombkalalased (Bothidae)
442. Roosa mullauss
443. Russalka
444. Rõbak Baltiki
445. Rõuge järvestik
446. Räimeõng
447. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
448. Saadjärv (Saadrejärv)
449. Saaghailised (Pristiophoriformes)
450. Saagsabahaid (Galeus)
451. Sagrits, Richard
452. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
453. Sammet, Jaak
454. Sannakji
455. Sardiin (Sardina pilchardus)
456. Sardiinid
457. Sardinellid (Sardinella)
458. Saunja laht
459. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
460. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
461. Sidrunhaid (Negaprion)
462. Siiad (Coregonus)
463. Siig - huvipüük Eestis
464. Siig spordikalana Skandinaavias
465. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
466. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
467. Sinakas soouss
468. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
469. siugkonnalised (apoodid)
470. Soomuskuked (Lepidotrigla)
471. Soomuslest (Limanda limanda)
472. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
473. Sovetskaja Rodina (laev)
474. Spinningisti kaksteist käsku
475. Staratel
476. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
477. Stroganina
478. Sump (kumm, pandur, märss)
479. Sumplaev
480. Susski, Vladimir
481. Suue
482. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
483. Suur mullauss
484. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
485. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
486. Suurallikas
487. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
488. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
489. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
490. Sõnnikuuss
491. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
492. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
493. Südvester
494. Sünkraid (Amblyraja)
495. Süvahaid (Centroscymnus)
496. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
497. Süvaraid (Bathyraja)
498. Šelfihaid (Halaelurus)
499. Zoobentos
500. Taaliku sadam
501. Tabadusekepp
502. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
503. Tainas angerjapüügiks
504. Tallinna Kalakombinaat
505. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
506. Tallinna Merekolledž
507. Tamm, Friedrich
508. Tamula järv (Tamla järv)
509. Tatrakakud
510. Temera (Temera hardwickii)
511. Tempura
512. Tiit Hunt. Eesti kalad
513. Tintlased (Osmeridae)
514. Tobiased (Ammodytes)
515. Tooder
516. Traaler
517. Traalnoot
518. Traalpüük
519. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
520. Triivpüük
521. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
522. Trullinglased (Nemacheilidae)
523. Trullingud (Barbatula)
524. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
525. Tuletorn
526. Tume vihmauss
527. Tumehaid (Etmopterus)
528. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
529. Tursad (Gadus)
530. Tursamaks
531. Tursamaksa konserveerimine
532. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
533. Tuul
534. tuulekala (pärimus)
535. Tuur
536. Tuurlased (Acipenseridae)
537. Tõugjärv (Küünjärv)
538. Tõugussaare raba laugas
539. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
540. Tääkraid (Urotrygon)
541. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
542. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
543. Ukraina (baaslaev)
544. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
545. Unadon
546. Und
547. Undiin
548. Urbukse järv (Urbuse järv)
549. Ussikonks (säärekidadega konks)
550. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
551. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
552. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
553. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
554. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
555. Valgeninahai (Nasolamia velox)
556. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
557. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
558. Vasarhaid (Sphyrna)
559. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
560. Vastne
561. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
562. vesikond
563. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
564. Vihmauslased (Lumbricidae)
565. Vihmauss (liigid)
566. Viidikas (Alburnus alburnus)
567. Viitina kuurits
568. Vimb (Vimba vimba)
569. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
570. Vinkelhaid (Oxynotus)
571. Vinnutatud räimed
572. Viru alamvesikond
573. Viuraid (Aetomylaeus)
574. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
575. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
576. Võldas (Cottus gobio)
577. Võrtsjärve alamvesikond
578. Väheharjasussid
579. Vähilaadsed
580. väike meriahven (Sebastes viviparus)
581. Väike ogahai (Squalus blainville)
582. Väike saagrai (Pristis clavata)
583. väike tobias (nigli, väiketobias)
584. Väikeraid (Rajella)
585. Väikesuulest (Microstomus kitt)
586. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
587. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
588. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
589. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
590. Õlikook
591. Õngekonksu ajaloost
592. Õngitsemine+
593. Õnne lõhe
594. Äntu järved
595. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
596. Ülemiste järv
597. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
598. Yam (mere ja kaose jumal)
muuda otsingut | sulge otsinguaken

Jämesabaraid (Urolophus)

Jämesabaraid (Urolophus), kõhrkalade perekond kotkasrailiste (Myliobatiformes) seltsi jämesabarailaste (Urolophidae) sugukonnast. Peamiselt Vaikse ookeani lääneosas ja India ookeanis, mõni liik ka Mehhiko läänevetes.


Perekonda kuulub 21 liiki (FishBase, 2019):

Urolophus aurantiacus J. P. Müller & Henle, 1841 (Sepia stingray) – jaapani jämesabaraiVaikses ookeanis Jaapani, Taiwani, Vietnami ja tõenäoliselt ka Korea rannavetes. Mereveeline, demersaalne, kuni 205 m sügavusel. Pikkus kuni 40 cm. Sabavars muutub lehtjaks sabauimeks, saba keskel hambuline astel. Eluviis vähetuntud. Sünnitab kuni 4 järglast. Inimkasutust ei leia.


Jaapani jämesabarai

Urolophus bucculentus W. J. Macleay, 1884 (Sandyback stingaree) – suur jämesabarai. Endeemne liik Kagu-Austraalia ja Tasmaania ranniku lähedal. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 100-230 m. Pikkus kuni 89 cm. Kitsenev lühike sabavars tipneb lehtja uimega. Sabavarrel suur seljauim, selle taga hambuline astel. Pealt kollakast pruunini, rohkete kahvatute täppidega. Toitub peamiselt vähilaadsetest. Sünnitab kuni 5 järglast. Inimkasutust ei leia. Staatus: ohustatud.


Suur jämesabarai

Urolophus circularis McKay, 1966 (Circular stingaree) – ümar jämesabaraiEndeemne liik Kagu-Austraalia rannikuvetes. Mereveeline, demersaalne, kuni 120 m sügavusel. Pikkus kuni 60 cm. Saba lühike, lehtija sabauimega. Sabavarrel suur seljauim, selle taga hambuline astel. Pealt punakaspruunjal taustal rohkete heledate tähnide ja ringikestega, ketta keskel mustadest valge äärisega täppidest rõngas. Liha on söödav, kuid sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud.


Ümar jämesabarai

Urolophus cruciatus Lacépède, 1804 (Crossback stingaree) – ristselg-jämesabaraiAustraalia lõunaveed. Mere- ja riimveeline, demersaalne, kuni 160 m sügavusel. Pikkus kuni 50 cm. Emaserd isastest suuremad. Saba lühike, lehtija sabauimega. Sabavarrel hambuline mürgiastel. Nahk soomusteta. Pealt kollakaspruunis hallini, ketta keskel tume tume triip, sellel 3 põikvööti. Saba kehakettast hallim, vahel tuhmide tähnidega. Eluviis öine, päeval kaevub põhja. Toitub põhja-selgrootutest. Sünnitab kuni 4 järglast. Inimkasutust ei leia. Liik pole ohustatud.


Ristselg-jämesabarai

Urolophus deforgesi Séret & Last, 2003 (Chesterfield Island stingaree) – chesterfieldi jämesabaraiVäheuuritud liik Uus-Kaledooniast kirdes Chesterfieldi saare juures. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 203-330 m. Pikkus kuni 34,2 cm. Sabavars muundub lehtjaks sabauimeks, sabavarre keskel hambuline astel. Pealt ühtlaselt kollakaspruun. Nahk soomusteta. Inimkasutust ei leia. Liik pole ohustatud.

Urolophus expansus McCulloch, 1916 (Wide stingaree) – lai jämesabaraiEndeemne liik Kagu-Austraalia vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 140-420 m (tavaliselt 200-300 m). Pikkus kuni 47 cm. Sabavars muundub lehtjaks sabauimeks, sabavarre keskel hambuline astel. Pealt tuhmroheline, silmade taga kaks sinakat põiktriipu. Alt valge või beež tumedate tähnidega sabavarre juures. Liha on küll söödav, kuid püügihuvi puudub. Liik ei ole ohustatud.

Urolophus flavomosaicus Last & M. F. Gomon, 1987 (Patchwork stingaree) – mosaiik-jämesabaraiEndeemne liik Austraalia vetes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 60-300 m. Pikkus kuni 59 cm.Sabavars muundub lehtjaks sabauimeks, sabavarre keskel suur seljauim, selle taga hambuline astel. Seljaosal rohkelt pruune rõngaid, mis on seest heledad, mis moodustavad mosaiikse mustri. Püügihuvi puudub. Liik pole ohustatud.


Mosaiik-jämesabarai

Urolophus gigas T. D. Scott, 1954 (Spotted stingaree) – laiguline jämesabaraiEndeemne liik Austraalia lõuna- ja läänevetes, levinud laialdaselt , kuid ebaühtlaselt. Mereveeline, demersaalne, sügavustel kuni 50 m. Pikkus kuni 70 cm. Sabavars muundub lehtjaks sabauimeks, sabavarre keskel suur seljauim, selle taga hambuline astel. Nahk soomusteta. Pealt pruun või must, äärtelt heledam, vahel äärtel tumedate täppidega. Ka omn äärtel 2-3 reana heledad täpid. Ketta keskel kahvatud laigud. Selka- ja sabauim tumepruunid valge äärisega. Päeval lebab liikumatult põhjal, aktiivne ööseö. Toitub peamiselt vähilaadsetest. Sünnitab kuni 13 järglast. Liha on küll söödav, kuid sihipäraselt ei püüta. Liik pole ohustatud.


Laiguline jämesabarai

Urolophus javanicus E. von Martens, 1864 (Java stingaree) – jaava jämesabarai. Ainus seni teadaolev isend leiti Jaava saarel turult. Mereveeline, demersaalne. Pikkus 33 sm. Pealt pruun, tuhmeide tumedate ja heledate täppidega. Võib olla välja surnud.

Urolophus kaianus Günther, 1880 (Kai stingaree) – kai jämesabarai. Kõik teadaolevad isendid on püütud Indoneesias Kai saare juurest. Mereveeline, batüdemersaalne, kuni 236 m sügavusel. Pikkus kuni 23 cm. Sabavarrel astel, seljauimed puuduvad. Pealt kollakaspruun. Andmed vähesed.

Urolophus kapalensis Yearsley & Last, 2006 (Kapala stingaree) – kapala jämesabaraiKagu-Austraalia vetes. Mereveeline, bentopelaagiline, sügavustel 9-79 m. Pikkus kuni 52,1 cm. Kitsenev sabavars tipneb lehtja uimega. Sabavarrel väga peenike astel. Pealt rohekas, äärtelt veidi roosa, vahel rohkete tumedate täppidega. Toitub peamiselt põhja-krevettidest. Sünnitab 1 järglase. Püügihuvi puudub. Seisund: ohulähedane.


Kapala jämesabarai

Urolophus lobatus McKay, 1966 (Lobed stingaree) – sagar-jämesabaraiEndeemne liik Edela-Austraalia vetes. Mereveeline, demersaalne, kuni 30 m sügavusel. Eelistab liivast põhja või veetaimedega kaetud alasid. Pikkus kuni 38 vm. Saba sama pikk kui kehaketas. Kitsenev sabavars lõpeb lehtja uimega. Sabavarrel hambuline astel. Seljauimed puuduvad, nahk soomusteta. Pealt liivakarva, äärtelt heledam. Toitub peamiselt vähilaadsetest (müsiidid, krevetid jms), ka limustest ja pisikaladest. Sünnitab 1 järglase. Inimkasutust ei leia. Liik ei ole ohustatud.


Sagar-jämesabarai

Urolophus mitosis Last & M. F. Gomon, 1987 (Mitotic stingaree) – käävikirju jämesabaraiKitsal alal Edela-Austraalia vetes. Mereveeline, demersaalne, kuni 200 m sügavusel. Pikkus kuni 29 cm. Saba sama pikk kui kehaketas. Kitsenev sabavars lõpeb lehtja uimega. Sabavarrel hambuline astel. Seljauimed puuduvad, nahk soomusteta Pealt rohekas, äärtelt punaka tooniga, mitme helesinise laiguga. Inimkasutust ei leia. Liik ei ole ohustatud.


Käävikirju jämesabarai

Urolophus neocaledoniensis Séret & Last, 2003 (New Caledonian stingaree) – uuskaledoonia jämesabarai. Uus-Kaledoonia vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 229-428 m. Pikkus kuni 36 cm. Saba suhteliselt lühike. Kitsenev sabavars lõpeb lehtja uimega. Sabavarrel hambuline astel. Seljauimed puuduvad, nahk soomusteta. Pealt ühtlaselt hall või oliiv-pruun. Inimkasutust ei leia. Liik ei ole ohustatud.

Urolophus orarius Last & M. F. Gomon, 1987 (Coastal stingaree) – ranniku-jämesabaraiLõuna-Austraalia vetes Suure Austraalia lahe idaosas. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 20-50m. Pikkus kuni 31 cm. Saba kehakettast lühem. Kitsenev sabavars lõpeb lehtja uimega. Sabavarrel hambuline astel. Nahk soomusteta. Pealt hallikaspruun tumedate laikudega. Sünnitab 1-2 järglast. Inimkasutust ei leia. Staatus: ohustatud.


Ranniku-jämesabarai

Urolophus papilio Séret & Last, 2003 (Butterfly stingaree) – liblik-jämesabaraiChesterfieldi saarte juures (Uus-Kaledoonia). Mereveeline, batüdemersaalne, kuni 330 m sügavusel. Pikkus kuni 31,3 cm. Saba kehakettast lühem. Kitsenev sabavars lõpeb lehtja uimega. Sabavarrel hambuline astel. Nahk soomusteta. Pealt kollakas või rohekas. Inimkasutust ei leia. Liik pole ohustatud.

Urolophus paucimaculatus J. M. Dixon, 1969 (Sparsely-spotted stingaree) – hõretähn-jämesabaraiArvukamaid kõhrkalaliike Austraalia lõunarannikul, endeemik. Mereveeline, demersaalne, 5-150 m sügavusel. Pikkus kuni 57 cm. Saba kehakettast natuke lühem.Kitsenev sabavars lõpeb lehtja uimega. Sabavarrel väga peenike hambuline astel. Seljauimed puuduvad. Nahk soomusteta. Pealt hall, silmade juures V-kujuline laik, kehalk üksikud valged tähnid. Toitub peamiselt vähilaadsetest. Sünnitab 1-6 järglast. Inimkasutust ei leia. Seisund: ohulähedane.


Hõretähn-jämesabarai

Urolophus piperatus Séret & Last, 2003 (Coral Sea stingaree) – korallimere jämesabaraiAustraalia vetes Queenslandi põhjaosas. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 171-370 m. Pikkus kuni 48,4 cm. Saba kehakettast lühem. Kitsenev sabavars lõpeb lehtja uimega. Sabavarrel väga peenike hambuline astel. Seljauimed puuduvad. Nahk soomusteta. Pealt hall või pruun, tumedate täppidega. Inimkasutust ei leia. Liik pole ohustatud.

Urolophus sufflavus Whitley, 1929 (Yellowback stingaree) – kollane jämesabaraiKagu-Austraalia vetes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 45-300 m (tavaliselt 100-160 m). Pikkus kuni 42 cm. Saba kehakettast lühem. Kitsenev sabavars lõpeb lehtja uimega. Sabavarrel hambuline astel. Nahk soomusteta. Pealt kollane. Inimkasutust ei leia. Seisund: ohustatud.Kagu-Austraalia vetes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 45-300 m (tavaliselt 100-160 m). Pikkus kuni 42 cm. Saba kehakettast lühem. Kitsenev sabavars lõpeb lehtja uimega. Sabavarrel hambuline astel. Nahk soomusteta. Pealt kollane. Inimkasutust ei leia. Seisund: ohustatud.


Kollane jämesabarai

Urolophus viridis McCulloch, 1916 (Greenback stingaree) – roheline jämesabaraiKagu-Austraalia vetes Queenslandist Tasmaaniani. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 20-200 m (tavaliselt 80-s80 m). Pikkus kuni 44 cm. Saba kehakettast lühem. Kitsenev sabavars lõpeb lehtja uimega. Sabavarrel hambuline astel. Seljauimed puuduvad. Nahk soomusteta. Pealt heleroheline, alt roosakas. Toitub peamiselt hulkharjasussidest ja vägilaadsetest. Sünnitab 1-3 järglast. Inimkasutust ei leia. Seisund: ohustatud.


Roheline jämesabarai

Urolophus westraliensis Last & M. F. Gomon, 1987 (Brown stingaree) – pruun jämesabaraiLoode-Austraalia vetes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 60-210 m. Pikkus kuni 36 cm. Saba kehakettast lühem. Kitsenev sabavars lõpeb lehtja uimega. Sabavarrel seljauime taga hambuline astel. Nahk soomusteta. Pealt kollane või pruun. Inimkasutust ei leia. Liik ei ole ohustatud.

Mai, 2019

Vaata lisaks:

Jämesabarailased (Urolophidae)
Kalale.ee KIK