Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
3. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
4. Abakala (Ballerus ballerus)
5. Abiogenees
6. Adamson Amandus
7. aer
8. aerjalalised (kopepoodid)
9. Ahing (västar; angerjaahing)
10. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
11. Ahtuba
12. Ahven (Perca fluviatilis)
13. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
14. Aiauss
15. ainupõlvsed
16. Akuraid (Narcine)
17. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
18. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
19. albatrossid
20. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
21. Allveevahimees
22. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
23. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
24. Amudarja
25. Amuur
26. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
27. Anemomeeter
28. Angerja oja (Angerja jõgi)
29. Angerjaõngejada
30. Angerjas (Anguilla anguilla)
31. Angerjas (pärimus)
32. Angerjas jaapani köögis
33. Angerjasöömise ajaloost
34. Angerjaõngejada
35. Angersägad (Clarias)
36. Angulas
37. Anisakiaas (anisakidoos)
38. Anisakiidid (Anisakidae)
39. Anne kanal
40. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
41. Anšoovislased (Engraulidae)
42. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
43. Antagonism
44. Araabia meri
45. Arapaima
46. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
47. Arteesia vesi
48. Astelraid (Dasyatis)
49. Astelraid 2 (Bathytoshia)
50. Astelraid 3 (Hemitrygon),
51. Astelraid 6 (Fontitrygon)
52. Atla jõgi
53. Atla laht
54. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
55. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
56. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
57. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
58. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
59. Atlandiraid (Atlantoraja)
60. atraktant (atrahent)
61. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
62. Baikal
63. Balzer
64. Barramundi
65. Bass
66. Bellingshausen
67. Beluuga (Huso huso)
68. Bentaal
69. Bentos
70. Bete
71. Bete Krokodil
72. Biofilter
73. Bioturbatsioon
74. Birdeye
75. Birjussa
76. bissa
77. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
78. Botvinja
79. Brahmaputra
80. Briis
81. Buran (mootorsaan)
82. Canvey saare elukas
83. Castingu MM
84. Chessie (veekrüptiid USAs)
85. Cooki saared
86. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
87. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
88. Creme
89. D.A.M.
90. Daing
91. Dirhami laht
92. Donburi
93. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
94. Ebisu (jaapani kalajumal)
95. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
96. Eesti jõgede loend
97. Eesti järved
98. Eesti järvede loend
99. Eesti Kalur
100. Eesti lahed (tähestikuline loend)
101. Eesti Merekool
102. EFTTA
103. Elango, Julius
104. Emajõe Lodjaselts
105. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
106. Emakala (Zoarces viviparus)
107. End, Albert Arvo
108. Endla järvestik
109. Erikson, Juhan (kalatööstur)
110. Erinarkid (Heteronarce)
111. Erm Vaike
112. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
113. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
114. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
115. Fenkol (apteegitill)
116. Flambeau
117. Fotofoor
118. Friteerimine
119. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
120. Garum ja liquamen
121. Gupi (Poecilia reticulata)
122. Haamerhai (Eusphyra blochii)
123. Haid kulinaarias
124. Hailiha nimekujud
125. Hakk-kala
126. Hallhaid (Carcharhinus)
127. Hammassärg (Rutilus frisii)
128. Harilaid
129. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
130. Harilik meriangerjas (Conger conger)
131. Harilik merilohe (Trachinus draco)
132. Harilik mullauss (maauss)
133. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
134. Harilik taimen (Hucho taimen)
135. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
136. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
137. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
138. Harju alamvesikond
139. Hauapüük
140. Haug püügikalana
141. Haug toidukalana
142. Haugasraid (Aetobatus)
143. Heeringalised (Clupeiformes)
144. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
145. Heeringlased (Clupeidae)
146. Heik (Hake) kalanimedes
147. Heintz Karl
148. Heleraid (Leucoraja)
149. Hensen, Victor
150. Hi-Lo
151. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
152. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
153. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
154. Hobulaiuskraadid
155. Hollandi kaste
156. Homaarlased (Nephropidae)
157. Hulkharjasussid (Polychaeta)
158. Hõbekoger (Carassius gibelio)
159. Hõimkond
160. Hülgepüük
161. Iilastuli
162. Imiussid (Trematoda)
163. Indo-Vaikne ookeaniala
164. Invincible (Nilsu)
165. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
166. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
167. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
168. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
169. Jahumardika vastne (jahuuss)
170. Johannes Vares
171. Jussi järved
172. Juust õngesöödana
173. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
174. Jõehallhaid (Glyphis)
175. Jõemõisa-Kaiu järvestik
176. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
177. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
178. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
179. Jämesabaraid (Urolophus)
180. Järveelustik ehk limnobios
181. Järvekoletised
182. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
183. Jäseraid (Cruriraja)
184. Jääpüük
185. Jäärauad
186. Kaanid (Hirudinea)
187. Kaarmise järv (Karmise järv)
188. Kaaviari ajaloost
189. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
190. Kahvamine
191. kalade loend H-K
192. kalade loend L-O
193. kalade loend P-T
194. kalade loend U-Ü
195. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
196. Kalakasvatus
197. Kalakasvatus Eestis
198. Kalamüüdid ja müütilised kalad
199. Kalandus
200. Kalanduskoda
201. Kalaparv
202. Kalurite loitse ja ütlusi
203. Kaluuga (Huso dauricus)
204. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
205. Karelestad (Hippoglossoides)
206. Kartul
207. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
208. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
209. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
210. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
211. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
212. Katsuobushi
213. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
214. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
215. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
216. Kidata konks
217. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
218. Kiinide vastsed
219. Kiisk (pärimus)
220. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
221. Kilu nimelugu
222. Kinnine haspelrull
223. Kinnise rulli ehitus
224. Kirptirgu sidumise sõlm 1
225. kiviahvenlased (Serranidae)
226. Koerhaid (Scyliorhinus)
227. Koerhailased (Scyliorhinidae)
228. Koger (Carassius carassius)
229. Kogred (Carassius)
230. Koibraid (Sinobatis)
231. konks (õngekonks)
232. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
233. Koonhaid (Rhizoprionodon)
234. Koorküla järvestik
235. Kopskalad (Dipnoi)
236. Kosmoidsoomus
237. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
238. Kuivatamine/vinnutamine
239. Kuldkala (Carassius auratus)
240. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
241. Kura säär
242. Kuremaa järv (Kurema järv)
243. Kussie (jaapani järvekoletis)
244. Kuusamon Uistin Oy
245. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
246. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
247. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
248. Kärbsed õngesöödana
249. Kärbsenukk (kärbsekookon)
250. Kärbsetõugud meditsiinis
251. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
252. Kärphaid (Mustelus)
253. Käsiõng
254. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
255. Lahtise rulli ehitus
256. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
257. Lahtise rulli vänt
258. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
259. Lakerda (türgipärane soolakala)
260. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
261. Landilugu: dr Heintz
262. Landilugu: Kuusamo puukala
263. Landilugu: Nilsu
264. Lasa järv [Koorküla järvestik]
265. Lasnhaid (Scoliodon)
266. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
267. Leevi jõgi
268. Leivast õngesöödad
269. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
270. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
271. Lestad (Platichthys)
272. Libekala
273. Liblikate röövikud
274. Liblikraid (Gymnura)
275. Liftahvenad (Helicolenus)
276. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
277. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
278. Linajärv (Jussi Linajärv)
279. Linask (Tinca tinca)
280. Linné, Karl
281. Linnuroni (Ligula intestinalis)
282. Lintsabalased (Trichiuridae)
283. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
284. Logardraid 3 (Pseudobatos)
285. Logardrailased (Rhinobatidae)
286. Lonthülged (Mirounga)
287. Loobu jõgi
288. Lophius budegassa (must merikurat)
289. Luts (Lota lota)
290. Lõunaraid (Zearaja)
291. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
292. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
293. Läänesaarte alamvesikond
294. maailma jõed (loend)
295. Maggot
296. Majak (kolhoos)
297. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
298. Man
299. Mannasöödad
300. Maskraid (Neotrygon)
301. meduus
302. Merehaigus
303. Merekoletised
304. Meremeeste uskumused
305. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
306. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
307. Merikeellased (Soleidae)
308. Merikogerlased (Sparidae)
309. Merikoha (Sander marinus)
310. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
311. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
312. Meriluts (Brosme brosme)
313. Merineitsi
314. Meripuugid (Scorpaena)
315. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
316. Merisutt (Petromyzon marinus)
317. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
318. Merluusid (Merluccius)
319. Metsprussakas
320. Miiu
321. Moiva (Mallotus villosus)
322. Morilased (Moridae)
323. muda
324. Mudaelustik ehk pelon
325. Mussie (järvekoletis Kanadas)
326. Mussoon
327. Must marliin (Istiompax indica)
328. Mustatäpitõbi
329. Musthaid (Apristurus)
330. Mustjõe alamvesikond
331. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
332. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
333. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
334. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
335. Mõrrapüük
336. Mõõkkala (Xiphias gladius)
337. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
338. Määr, Aleksander
339. Mölder, August
340. Müütilised veeolendid
341. Naaskelraid (Pastinachus)
342. Nahknark (Crassinarke dormitor)
343. Naissaar
344. Narva veehoidla
345. Nasv
346. Navaaga (Eleginus nawaga)
347. Nelikant-kaldauss
348. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
349. Niituimlutslased (Physidae)
350. Nirkhailased (Hemigaleidae)
351. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
352. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
353. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
354. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
355. Nugishaid (Triakis)
356. Nuutraid (Himantura)
357. Näkk (eesti)
358. Oad, Jaan
359. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
360. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
361. Ojamaa (Gotland)
362. Okasturilased (Notacanthidae)
363. ondatra (piisamrott, biisamrott)
364. Osmussaar
365. Pakssabaraid (Trygonoptera)
366. paneerimine
367. Paunküla veehoidla
368. Peen kõduuss
369. Peipsi alamvesikond
370. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
371. Pettai, Elmar Voldemar
372. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
373. Pigo (Rutilus pigus)
374. Pihklased (Myxini)
375. Pihtla kalakasvandus
376. Piikraid (Urobatis)
377. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
378. Piimjas soouss
379. Piiskopikala (bishop fish)
380. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
381. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
382. Pimenarkid (Typhlonarke)
383. Poi
384. Poola uss
385. Prespa forell (Salmo peristericus)
386. Prussakas ja tarakan
387. Psammon
388. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
389. Punane vihmauss (pool-ööuss)
390. Purikalalased (Istiophoridae)
391. Purjus krevetid
392. Puukala (Kuusamo puukala)
393. Põhjavee-elustik
394. Põishüljes (Cystophora cristata)
395. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
396. Põlula Kalakasvatuskeskus
397. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
398. Pärimus: Kaussjärv
399. Pärimus: Lutsu järv
400. Pärimus: Otepää Pühajärv
401. Pärimus: Raudjärve kullapütt
402. Pärimus: Uhtjärv
403. Pärimus: Verijärv
404. Pärnu alamvesikond
405. Pärnu Kalakombinaat
406. Pärnu kalanduskool
407. Rabakonn
408. Raid (Raja)
409. Rakfisk ehk norra hapukala
410. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
411. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
412. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
413. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
414. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
415. Reobiont
416. Riffhai (Triaenodon obesus)
417. Rihmsabaraid (Taeniura)
418. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
419. Riikoja Heinrich
420. Ristkok, Jüri
421. Robalod (Centropomus)
422. Roheline mullauss
423. Rohukonn
424. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
425. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
426. Rombkalad (Bothus)
427. Rombkalalased (Bothidae)
428. Roosa mullauss
429. Russalka
430. Rõbak Baltiki
431. Rõuge järvestik
432. Räimeõng
433. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
434. Saadjärv (Saadrejärv)
435. Saaghailised (Pristiophoriformes)
436. Saagsabahaid (Galeus)
437. Sagrits, Richard
438. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
439. Sammet, Jaak
440. Sannakji
441. Sardiin (Sardina pilchardus)
442. Sardiinid
443. Sardinellid (Sardinella)
444. Saunja laht
445. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
446. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
447. Sidrunhaid (Negaprion)
448. Siiad (Coregonus)
449. Siig - huvipüük Eestis
450. Siig spordikalana Skandinaavias
451. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
452. Sinakas soouss
453. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
454. siugkonnalised (apoodid)
455. Soomuskuked (Lepidotrigla)
456. Soomuslest (Limanda limanda)
457. Sovetskaja Rodina (laev)
458. Spinningisti kaksteist käsku
459. Staratel
460. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
461. Stroganina
462. Sump (kumm, pandur, märss)
463. Sumplaev
464. Susski, Vladimir
465. Suue
466. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
467. Suur mullauss
468. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
469. Suurallikas
470. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
471. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
472. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
473. Sõnnikuuss
474. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
475. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
476. Südvester
477. Sünkraid (Amblyraja)
478. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
479. Süvaraid (Bathyraja)
480. Šelfihaid (Halaelurus)
481. Zoobentos
482. Taaliku sadam
483. Tabadusekepp
484. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
485. Tainas angerjapüügiks
486. Tallinna Kalakombinaat
487. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
488. Tallinna Merekolledž
489. Tamm, Friedrich
490. Tamula järv (Tamla järv)
491. Tatrakakud
492. Teibid (Leuciscus)
493. Temera (Temera hardwickii)
494. Tempura
495. Tiit Hunt. Eesti kalad
496. Tintlased (Osmeridae)
497. Tobiased (Ammodytes)
498. Tooder
499. Traaler
500. Traalnoot
501. Traalpüük
502. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
503. Triivpüük
504. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
505. Tuletorn
506. Tume vihmauss
507. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
508. Tursad (Gadus)
509. Tursamaks
510. Tursamaksa konserveerimine
511. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
512. Tuul
513. tuulekala (pärimus)
514. Tuur
515. Tuurlased (Acipenseridae)
516. Tõugjärv (Küünjärv)
517. Tõugussaare raba laugas
518. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
519. Tääkraid (Urotrygon)
520. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
521. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
522. Ukraina (baaslaev)
523. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
524. Unadon
525. Und
526. Undiin
527. Urbukse järv (Urbuse järv)
528. Ussikonks (säärekidadega konks)
529. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
530. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
531. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
532. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
533. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
534. Valgeninahai (Nasolamia velox)
535. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
536. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
537. Vasarhaid (Sphyrna)
538. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
539. Vastne
540. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
541. vesikond
542. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
543. Vihmauslased (Lumbricidae)
544. Vihmauss (liigid)
545. Viidikas (Alburnus alburnus)
546. Viitina kuurits
547. Vimb (Vimba vimba)
548. Vinnutatud räimed
549. Viru alamvesikond
550. Viuraid (Aetomylaeus)
551. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
552. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
553. Võldas (Cottus gobio)
554. Võrtsjärve alamvesikond
555. Väheharjasussid
556. Vähilaadsed
557. väike meriahven (Sebastes viviparus)
558. Väike saagrai (Pristis clavata)
559. väike tobias (nigli, väiketobias)
560. Väikeraid (Rajella)
561. Väikesuulest (Microstomus kitt)
562. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
563. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
564. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
565. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
566. Õlikook
567. Õngekonksu ajaloost
568. Õngitsemine+
569. Õnne lõhe
570. Äntu järved
571. Ülemiste järv
572. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
573. Yam (mere ja kaose jumal)
muuda otsingut | sulge otsinguaken

Jämesabaraid (Urolophus)

Jämesabaraid (Urolophus), kõhrkalade perekond kotkasrailiste (Myliobatiformes) seltsi jämesabarailaste (Urolophidae) sugukonnast. Peamiselt Vaikse ookeani lääneosas ja India ookeanis, mõni liik ka Mehhiko läänevetes.


Perekonda kuulub 21 liiki (FishBase, 2019):

Urolophus aurantiacus J. P. Müller & Henle, 1841 (Sepia stingray) – jaapani jämesabaraiVaikses ookeanis Jaapani, Taiwani, Vietnami ja tõenäoliselt ka Korea rannavetes. Mereveeline, demersaalne, kuni 205 m sügavusel. Pikkus kuni 40 cm. Sabavars muutub lehtjaks sabauimeks, saba keskel hambuline astel. Eluviis vähetuntud. Sünnitab kuni 4 järglast. Inimkasutust ei leia.


Jaapani jämesabarai

Urolophus bucculentus W. J. Macleay, 1884 (Sandyback stingaree) – suur jämesabarai. Endeemne liik Kagu-Austraalia ja Tasmaania ranniku lähedal. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 100-230 m. Pikkus kuni 89 cm. Kitsenev lühike sabavars tipneb lehtja uimega. Sabavarrel suur seljauim, selle taga hambuline astel. Pealt kollakast pruunini, rohkete kahvatute täppidega. Toitub peamiselt vähilaadsetest. Sünnitab kuni 5 järglast. Inimkasutust ei leia. Staatus: ohustatud.


Suur jämesabarai

Urolophus circularis McKay, 1966 (Circular stingaree) – ümar jämesabaraiEndeemne liik Kagu-Austraalia rannikuvetes. Mereveeline, demersaalne, kuni 120 m sügavusel. Pikkus kuni 60 cm. Saba lühike, lehtija sabauimega. Sabavarrel suur seljauim, selle taga hambuline astel. Pealt punakaspruunjal taustal rohkete heledate tähnide ja ringikestega, ketta keskel mustadest valge äärisega täppidest rõngas. Liha on söödav, kuid sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud.


Ümar jämesabarai

Urolophus cruciatus Lacépède, 1804 (Crossback stingaree) – ristselg-jämesabaraiAustraalia lõunaveed. Mere- ja riimveeline, demersaalne, kuni 160 m sügavusel. Pikkus kuni 50 cm. Emaserd isastest suuremad. Saba lühike, lehtija sabauimega. Sabavarrel hambuline mürgiastel. Nahk soomusteta. Pealt kollakaspruunis hallini, ketta keskel tume tume triip, sellel 3 põikvööti. Saba kehakettast hallim, vahel tuhmide tähnidega. Eluviis öine, päeval kaevub põhja. Toitub põhja-selgrootutest. Sünnitab kuni 4 järglast. Inimkasutust ei leia. Liik pole ohustatud.


Ristselg-jämesabarai

Urolophus deforgesi Séret & Last, 2003 (Chesterfield Island stingaree) – chesterfieldi jämesabaraiVäheuuritud liik Uus-Kaledooniast kirdes Chesterfieldi saare juures. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 203-330 m. Pikkus kuni 34,2 cm. Sabavars muundub lehtjaks sabauimeks, sabavarre keskel hambuline astel. Pealt ühtlaselt kollakaspruun. Nahk soomusteta. Inimkasutust ei leia. Liik pole ohustatud.

Urolophus expansus McCulloch, 1916 (Wide stingaree) – lai jämesabaraiEndeemne liik Kagu-Austraalia vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 140-420 m (tavaliselt 200-300 m). Pikkus kuni 47 cm. Sabavars muundub lehtjaks sabauimeks, sabavarre keskel hambuline astel. Pealt tuhmroheline, silmade taga kaks sinakat põiktriipu. Alt valge või beež tumedate tähnidega sabavarre juures. Liha on küll söödav, kuid püügihuvi puudub. Liik ei ole ohustatud.

Urolophus flavomosaicus Last & M. F. Gomon, 1987 (Patchwork stingaree) – mosaiik-jämesabaraiEndeemne liik Austraalia vetes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 60-300 m. Pikkus kuni 59 cm.Sabavars muundub lehtjaks sabauimeks, sabavarre keskel suur seljauim, selle taga hambuline astel. Seljaosal rohkelt pruune rõngaid, mis on seest heledad, mis moodustavad mosaiikse mustri. Püügihuvi puudub. Liik pole ohustatud.


Mosaiik-jämesabarai

Urolophus gigas T. D. Scott, 1954 (Spotted stingaree) – laiguline jämesabaraiEndeemne liik Austraalia lõuna- ja läänevetes, levinud laialdaselt , kuid ebaühtlaselt. Mereveeline, demersaalne, sügavustel kuni 50 m. Pikkus kuni 70 cm. Sabavars muundub lehtjaks sabauimeks, sabavarre keskel suur seljauim, selle taga hambuline astel. Nahk soomusteta. Pealt pruun või must, äärtelt heledam, vahel äärtel tumedate täppidega. Ka omn äärtel 2-3 reana heledad täpid. Ketta keskel kahvatud laigud. Selka- ja sabauim tumepruunid valge äärisega. Päeval lebab liikumatult põhjal, aktiivne ööseö. Toitub peamiselt vähilaadsetest. Sünnitab kuni 13 järglast. Liha on küll söödav, kuid sihipäraselt ei püüta. Liik pole ohustatud.


Laiguline jämesabarai

Urolophus javanicus E. von Martens, 1864 (Java stingaree) – jaava jämesabarai. Ainus seni teadaolev isend leiti Jaava saarel turult. Mereveeline, demersaalne. Pikkus 33 sm. Pealt pruun, tuhmeide tumedate ja heledate täppidega. Võib olla välja surnud.

Urolophus kaianus Günther, 1880 (Kai stingaree) – kai jämesabarai. Kõik teadaolevad isendid on püütud Indoneesias Kai saare juurest. Mereveeline, batüdemersaalne, kuni 236 m sügavusel. Pikkus kuni 23 cm. Sabavarrel astel, seljauimed puuduvad. Pealt kollakaspruun. Andmed vähesed.

Urolophus kapalensis Yearsley & Last, 2006 (Kapala stingaree) – kapala jämesabaraiKagu-Austraalia vetes. Mereveeline, bentopelaagiline, sügavustel 9-79 m. Pikkus kuni 52,1 cm. Kitsenev sabavars tipneb lehtja uimega. Sabavarrel väga peenike astel. Pealt rohekas, äärtelt veidi roosa, vahel rohkete tumedate täppidega. Toitub peamiselt põhja-krevettidest. Sünnitab 1 järglase. Püügihuvi puudub. Seisund: ohulähedane.


Kapala jämesabarai

Urolophus lobatus McKay, 1966 (Lobed stingaree) – sagar-jämesabaraiEndeemne liik Edela-Austraalia vetes. Mereveeline, demersaalne, kuni 30 m sügavusel. Eelistab liivast põhja või veetaimedega kaetud alasid. Pikkus kuni 38 vm. Saba sama pikk kui kehaketas. Kitsenev sabavars lõpeb lehtja uimega. Sabavarrel hambuline astel. Seljauimed puuduvad, nahk soomusteta. Pealt liivakarva, äärtelt heledam. Toitub peamiselt vähilaadsetest (müsiidid, krevetid jms), ka limustest ja pisikaladest. Sünnitab 1 järglase. Inimkasutust ei leia. Liik ei ole ohustatud.


Sagar-jämesabarai

Urolophus mitosis Last & M. F. Gomon, 1987 (Mitotic stingaree) – käävikirju jämesabaraiKitsal alal Edela-Austraalia vetes. Mereveeline, demersaalne, kuni 200 m sügavusel. Pikkus kuni 29 cm. Saba sama pikk kui kehaketas. Kitsenev sabavars lõpeb lehtja uimega. Sabavarrel hambuline astel. Seljauimed puuduvad, nahk soomusteta Pealt rohekas, äärtelt punaka tooniga, mitme helesinise laiguga. Inimkasutust ei leia. Liik ei ole ohustatud.


Käävikirju jämesabarai

Urolophus neocaledoniensis Séret & Last, 2003 (New Caledonian stingaree) – uuskaledoonia jämesabarai. Uus-Kaledoonia vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 229-428 m. Pikkus kuni 36 cm. Saba suhteliselt lühike. Kitsenev sabavars lõpeb lehtja uimega. Sabavarrel hambuline astel. Seljauimed puuduvad, nahk soomusteta. Pealt ühtlaselt hall või oliiv-pruun. Inimkasutust ei leia. Liik ei ole ohustatud.

Urolophus orarius Last & M. F. Gomon, 1987 (Coastal stingaree) – ranniku-jämesabaraiLõuna-Austraalia vetes Suure Austraalia lahe idaosas. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 20-50m. Pikkus kuni 31 cm. Saba kehakettast lühem. Kitsenev sabavars lõpeb lehtja uimega. Sabavarrel hambuline astel. Nahk soomusteta. Pealt hallikaspruun tumedate laikudega. Sünnitab 1-2 järglast. Inimkasutust ei leia. Staatus: ohustatud.


Ranniku-jämesabarai

Urolophus papilio Séret & Last, 2003 (Butterfly stingaree) – liblik-jämesabaraiChesterfieldi saarte juures (Uus-Kaledoonia). Mereveeline, batüdemersaalne, kuni 330 m sügavusel. Pikkus kuni 31,3 cm. Saba kehakettast lühem. Kitsenev sabavars lõpeb lehtja uimega. Sabavarrel hambuline astel. Nahk soomusteta. Pealt kollakas või rohekas. Inimkasutust ei leia. Liik pole ohustatud.

Urolophus paucimaculatus J. M. Dixon, 1969 (Sparsely-spotted stingaree) – hõretähn-jämesabaraiArvukamaid kõhrkalaliike Austraalia lõunarannikul, endeemik. Mereveeline, demersaalne, 5-150 m sügavusel. Pikkus kuni 57 cm. Saba kehakettast natuke lühem.Kitsenev sabavars lõpeb lehtja uimega. Sabavarrel väga peenike hambuline astel. Seljauimed puuduvad. Nahk soomusteta. Pealt hall, silmade juures V-kujuline laik, kehalk üksikud valged tähnid. Toitub peamiselt vähilaadsetest. Sünnitab 1-6 järglast. Inimkasutust ei leia. Seisund: ohulähedane.


Hõretähn-jämesabarai

Urolophus piperatus Séret & Last, 2003 (Coral Sea stingaree) – korallimere jämesabaraiAustraalia vetes Queenslandi põhjaosas. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 171-370 m. Pikkus kuni 48,4 cm. Saba kehakettast lühem. Kitsenev sabavars lõpeb lehtja uimega. Sabavarrel väga peenike hambuline astel. Seljauimed puuduvad. Nahk soomusteta. Pealt hall või pruun, tumedate täppidega. Inimkasutust ei leia. Liik pole ohustatud.

Urolophus sufflavus Whitley, 1929 (Yellowback stingaree) – kollane jämesabaraiKagu-Austraalia vetes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 45-300 m (tavaliselt 100-160 m). Pikkus kuni 42 cm. Saba kehakettast lühem. Kitsenev sabavars lõpeb lehtja uimega. Sabavarrel hambuline astel. Nahk soomusteta. Pealt kollane. Inimkasutust ei leia. Seisund: ohustatud.Kagu-Austraalia vetes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 45-300 m (tavaliselt 100-160 m). Pikkus kuni 42 cm. Saba kehakettast lühem. Kitsenev sabavars lõpeb lehtja uimega. Sabavarrel hambuline astel. Nahk soomusteta. Pealt kollane. Inimkasutust ei leia. Seisund: ohustatud.


Kollane jämesabarai

Urolophus viridis McCulloch, 1916 (Greenback stingaree) – roheline jämesabaraiKagu-Austraalia vetes Queenslandist Tasmaaniani. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 20-200 m (tavaliselt 80-s80 m). Pikkus kuni 44 cm. Saba kehakettast lühem. Kitsenev sabavars lõpeb lehtja uimega. Sabavarrel hambuline astel. Seljauimed puuduvad. Nahk soomusteta. Pealt heleroheline, alt roosakas. Toitub peamiselt hulkharjasussidest ja vägilaadsetest. Sünnitab 1-3 järglast. Inimkasutust ei leia. Seisund: ohustatud.


Roheline jämesabarai

Urolophus westraliensis Last & M. F. Gomon, 1987 (Brown stingaree) – pruun jämesabaraiLoode-Austraalia vetes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 60-210 m. Pikkus kuni 36 cm. Saba kehakettast lühem. Kitsenev sabavars lõpeb lehtja uimega. Sabavarrel seljauime taga hambuline astel. Nahk soomusteta. Pealt kollane või pruun. Inimkasutust ei leia. Liik ei ole ohustatud.

Mai, 2019

Vaata lisaks:

Jämesabarailased (Urolophidae)
Kalale.ee KIK