Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
3. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
4. Abakala (Ballerus ballerus)
5. Abiogenees
6. Adamson Amandus
7. aer
8. aerjalalised (kopepoodid)
9. Ahing (västar; angerjaahing)
10. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
11. Ahtuba
12. Ahven (Perca fluviatilis)
13. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
14. Aiauss
15. ainupõlvsed
16. Akuraid (Narcine)
17. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
18. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
19. albatrossid
20. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
21. Allveevahimees
22. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
23. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
24. Amudarja
25. Amuur
26. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
27. Anemomeeter
28. Angerja oja (Angerja jõgi)
29. Angerjaõngejada
30. Angerjas (Anguilla anguilla)
31. Angerjas (pärimus)
32. Angerjas jaapani köögis
33. Angerjasöömise ajaloost
34. Angerjaõngejada
35. Angersägad (Clarias)
36. Angulas
37. Anisakiaas (anisakidoos)
38. Anisakiidid (Anisakidae)
39. Anne kanal
40. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
41. Anšoovislased (Engraulidae)
42. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
43. Antagonism
44. Araabia meri
45. Arapaima
46. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
47. Arteesia vesi
48. Astelraid (Dasyatis)
49. Astelraid 2 (Bathytoshia)
50. Astelraid 3 (Hemitrygon),
51. Astelraid 6 (Fontitrygon)
52. Atla jõgi
53. Atla laht
54. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
55. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
56. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
57. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
58. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
59. Atlandiraid (Atlantoraja)
60. atraktant (atrahent)
61. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
62. Baikal
63. Balzer
64. Barramundi
65. Bass
66. Bellingshausen
67. Beluuga (Huso huso)
68. Bentaal
69. Bentos
70. Bete
71. Bete Krokodil
72. Biofilter
73. Bioturbatsioon
74. Birdeye
75. Birjussa
76. bissa
77. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
78. Botvinja
79. Brahmaputra
80. Briis
81. Buran (mootorsaan)
82. Canvey saare elukas
83. Castingu MM
84. Chessie (veekrüptiid USAs)
85. Cooki saared
86. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
87. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
88. Creme
89. D.A.M.
90. Daing
91. Dirhami laht
92. Donburi
93. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
94. Ebabootsiad (Parabotia)
95. Ebisu (jaapani kalajumal)
96. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
97. Eesti jõgede loend
98. Eesti järved
99. Eesti järvede loend
100. Eesti Kalur
101. Eesti lahed (tähestikuline loend)
102. Eesti Merekool
103. EFTTA
104. Elango, Julius
105. Emajõe Lodjaselts
106. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
107. Emakala (Zoarces viviparus)
108. End, Albert Arvo
109. Endla järvestik
110. Erikson, Juhan (kalatööstur)
111. Erinarkid (Heteronarce)
112. Erm Vaike
113. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
114. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
115. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
116. Fenkol (apteegitill)
117. Flambeau
118. Fotofoor
119. Friteerimine
120. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
121. Garum ja liquamen
122. Gupi (Poecilia reticulata)
123. Haamerhai (Eusphyra blochii)
124. Haid kulinaarias
125. Hailiha nimekujud
126. Hakk-kala
127. Hallhaid (Carcharhinus)
128. Hammassärg (Rutilus frisii)
129. Harilaid
130. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
131. Harilik meriangerjas (Conger conger)
132. Harilik merilohe (Trachinus draco)
133. Harilik mullauss (maauss)
134. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
135. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
136. Harilik taimen (Hucho taimen)
137. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
138. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
139. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
140. Harju alamvesikond
141. Hauapüük
142. Haug püügikalana
143. Haug toidukalana
144. Haugasraid (Aetobatus)
145. Heeringalised (Clupeiformes)
146. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
147. Heeringlased (Clupeidae)
148. Heik (Hake) kalanimedes
149. Heintz Karl
150. Heleraid (Leucoraja)
151. Hensen, Victor
152. Hi-Lo
153. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
154. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
155. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
156. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
157. Hobulaiuskraadid
158. Hollandi kaste
159. Homaarlased (Nephropidae)
160. Hulkharjasussid (Polychaeta)
161. Hõbekoger (Carassius gibelio)
162. Hõimkond
163. Hämarhaid (Scymnodalatias)
164. Hülgepüük
165. Iilastuli
166. Imiussid (Trematoda)
167. Indo-Vaikne ookeaniala
168. Invincible (Nilsu)
169. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
170. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
171. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
172. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
173. Jahumardika vastne (jahuuss)
174. Johannes Vares
175. Jussi järved
176. Juust õngesöödana
177. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
178. Jõehallhaid (Glyphis)
179. Jõemõisa-Kaiu järvestik
180. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
181. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
182. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
183. Jämesabaraid (Urolophus)
184. Järveelustik ehk limnobios
185. Järvekoletised
186. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
187. Jäseraid (Cruriraja)
188. Jääpüük
189. Jäärauad
190. Kaanid (Hirudinea)
191. Kaarmise järv (Karmise järv)
192. Kaaviari ajaloost
193. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
194. Kahvamine
195. kalade loend H-K
196. kalade loend L-O
197. kalade loend P-T
198. kalade loend U-Ü
199. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
200. Kalakasvatus
201. Kalakasvatus Eestis
202. Kalamüüdid ja müütilised kalad
203. Kalandus
204. Kalanduskoda
205. Kalaparv
206. Kalurite loitse ja ütlusi
207. Kaluuga (Huso dauricus)
208. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
209. Karelestad (Hippoglossoides)
210. Kartul
211. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
212. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
213. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
214. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
215. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
216. Katsuobushi
217. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
218. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
219. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
220. Kidata konks
221. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
222. Kiinide vastsed
223. Kiisk (pärimus)
224. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
225. Kilu nimelugu
226. Kinnine haspelrull
227. Kinnise rulli ehitus
228. Kirptirgu sidumise sõlm 1
229. kiviahvenlased (Serranidae)
230. Koerhaid (Scyliorhinus)
231. Koerhailased (Scyliorhinidae)
232. Koger (Carassius carassius)
233. Kogred (Carassius)
234. Koibraid (Sinobatis)
235. konks (õngekonks)
236. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
237. Koonhaid (Rhizoprionodon)
238. Koorküla järvestik
239. Kopskalad (Dipnoi)
240. Kosmoidsoomus
241. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
242. Kuivatamine/vinnutamine
243. Kuldkala (Carassius auratus)
244. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
245. Kura säär
246. Kuremaa järv (Kurema järv)
247. Kussie (jaapani järvekoletis)
248. Kuusamon Uistin Oy
249. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
250. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
251. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
252. Kärbsed õngesöödana
253. Kärbsenukk (kärbsekookon)
254. Kärbsetõugud meditsiinis
255. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
256. Kärphaid (Mustelus)
257. Kärsshingud (Acantopsis)
258. Käsiõng
259. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
260. Lahtise rulli ehitus
261. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
262. Lahtise rulli vänt
263. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
264. Lakerda (türgipärane soolakala)
265. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
266. Landilugu: dr Heintz
267. Landilugu: Kuusamo puukala
268. Landilugu: Nilsu
269. Lasa järv [Koorküla järvestik]
270. Lasnhaid (Scoliodon)
271. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
272. Leevi jõgi
273. Leivast õngesöödad
274. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
275. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
276. Lestad (Platichthys)
277. Libekala
278. Liblikate röövikud
279. Liblikraid (Gymnura)
280. Liftahvenad (Helicolenus)
281. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
282. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
283. Linajärv (Jussi Linajärv)
284. Linask (Tinca tinca)
285. Linné, Karl
286. Linnuroni (Ligula intestinalis)
287. Lintsabalased (Trichiuridae)
288. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
289. Logardraid 3 (Pseudobatos)
290. Logardrailased (Rhinobatidae)
291. Lonthülged (Mirounga)
292. Loobu jõgi
293. Lophius budegassa (must merikurat)
294. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
295. Luts (Lota lota)
296. Lõunaraid (Zearaja)
297. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
298. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
299. Läänesaarte alamvesikond
300. maailma jõed (loend)
301. Maggot
302. Majak (kolhoos)
303. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
304. Man
305. Mannasöödad
306. Maskraid (Neotrygon)
307. meduus
308. Merehaigus
309. Merekoletised
310. Meremeeste uskumused
311. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
312. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
313. Merikeellased (Soleidae)
314. Merikogerlased (Sparidae)
315. Merikoha (Sander marinus)
316. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
317. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
318. Meriluts (Brosme brosme)
319. Merineitsi
320. Meripuugid (Scorpaena)
321. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
322. Merisutt (Petromyzon marinus)
323. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
324. Merluusid (Merluccius)
325. Metsprussakas
326. Miiu
327. Moiva (Mallotus villosus)
328. Morilased (Moridae)
329. muda
330. Mudaelustik ehk pelon
331. Mussie (järvekoletis Kanadas)
332. Mussoon
333. Must marliin (Istiompax indica)
334. Mustatäpitõbi
335. Musthaid (Apristurus)
336. Mustjõe alamvesikond
337. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
338. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
339. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
340. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
341. Mõrrapüük
342. Mõõkkala (Xiphias gladius)
343. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
344. Määr, Aleksander
345. Mölder, August
346. Müütilised veeolendid
347. Naaskelraid (Pastinachus)
348. Nahknark (Crassinarke dormitor)
349. Naissaar
350. Narva veehoidla
351. Nasv
352. Navaaga (Eleginus nawaga)
353. Nelikant-kaldauss
354. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
355. Niituimlutslased (Physidae)
356. Nirkhailased (Hemigaleidae)
357. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
358. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
359. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
360. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
361. Nugishaid (Triakis)
362. Nuutraid (Himantura)
363. Näkk (eesti)
364. Oad, Jaan
365. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
366. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
367. Ogahaid (Squalus)
368. Ogasilmad (Pangio)
369. Ojamaa (Gotland)
370. Okasturilased (Notacanthidae)
371. Okishaid (Centroscyllium)
372. ondatra (piisamrott, biisamrott)
373. Osmussaar
374. Pakssabaraid (Trygonoptera)
375. paneerimine
376. Paunküla veehoidla
377. Peen kõduuss
378. Peipsi alamvesikond
379. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
380. Pettai, Elmar Voldemar
381. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
382. Pigo (Rutilus pigus)
383. Pihklased (Myxini)
384. Pihtla kalakasvandus
385. Piikraid (Urobatis)
386. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
387. Piimjas soouss
388. Piiskopikala (bishop fish)
389. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
390. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
391. Pimenarkid (Typhlonarke)
392. Poi
393. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
394. Polaarhaid (Somniosus)
395. Poola uss
396. Prespa forell (Salmo peristericus)
397. Prussakas ja tarakan
398. Psammon
399. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
400. Punane vihmauss (pool-ööuss)
401. Purikalalased (Istiophoridae)
402. Purjus krevetid
403. Puukala (Kuusamo puukala)
404. Põhjavee-elustik
405. Põishüljes (Cystophora cristata)
406. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
407. Põlula Kalakasvatuskeskus
408. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
409. Pärimus: Kaussjärv
410. Pärimus: Lutsu järv
411. Pärimus: Otepää Pühajärv
412. Pärimus: Raudjärve kullapütt
413. Pärimus: Uhtjärv
414. Pärimus: Verijärv
415. Pärnu alamvesikond
416. Pärnu Kalakombinaat
417. Pärnu kalanduskool
418. Rabakonn
419. Raid (Raja)
420. Rakfisk ehk norra hapukala
421. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
422. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
423. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
424. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
425. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
426. Reobiont
427. Riffhai (Triaenodon obesus)
428. Rihmsabaraid (Taeniura)
429. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
430. Riikoja Heinrich
431. Ristkok, Jüri
432. Robalod (Centropomus)
433. Roheline mullauss
434. Rohukonn
435. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
436. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
437. Rombkalad (Bothus)
438. Rombkalalased (Bothidae)
439. Roosa mullauss
440. Russalka
441. Rõbak Baltiki
442. Rõuge järvestik
443. Räimeõng
444. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
445. Saadjärv (Saadrejärv)
446. Saaghailised (Pristiophoriformes)
447. Saagsabahaid (Galeus)
448. Sagrits, Richard
449. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
450. Sammet, Jaak
451. Sannakji
452. Sardiin (Sardina pilchardus)
453. Sardiinid
454. Sardinellid (Sardinella)
455. Saunja laht
456. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
457. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
458. Sidrunhaid (Negaprion)
459. Siiad (Coregonus)
460. Siig - huvipüük Eestis
461. Siig spordikalana Skandinaavias
462. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
463. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
464. Sinakas soouss
465. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
466. siugkonnalised (apoodid)
467. Soomuskuked (Lepidotrigla)
468. Soomuslest (Limanda limanda)
469. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
470. Sovetskaja Rodina (laev)
471. Spinningisti kaksteist käsku
472. Staratel
473. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
474. Stroganina
475. Sump (kumm, pandur, märss)
476. Sumplaev
477. Susski, Vladimir
478. Suue
479. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
480. Suur mullauss
481. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
482. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
483. Suurallikas
484. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
485. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
486. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
487. Sõnnikuuss
488. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
489. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
490. Südvester
491. Sünkraid (Amblyraja)
492. Süvahaid (Centroscymnus)
493. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
494. Süvaraid (Bathyraja)
495. Šelfihaid (Halaelurus)
496. Zoobentos
497. Taaliku sadam
498. Tabadusekepp
499. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
500. Tainas angerjapüügiks
501. Tallinna Kalakombinaat
502. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
503. Tallinna Merekolledž
504. Tamm, Friedrich
505. Tamula järv (Tamla järv)
506. Tatrakakud
507. Teibid (Leuciscus)
508. Temera (Temera hardwickii)
509. Tempura
510. Tiit Hunt. Eesti kalad
511. Tintlased (Osmeridae)
512. Tobiased (Ammodytes)
513. Tooder
514. Traaler
515. Traalnoot
516. Traalpüük
517. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
518. Triivpüük
519. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
520. Trullinglased (Nemacheilidae)
521. Trullingud (Barbatula)
522. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
523. Tuletorn
524. Tume vihmauss
525. Tumehaid (Etmopterus)
526. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
527. Tursad (Gadus)
528. Tursamaks
529. Tursamaksa konserveerimine
530. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
531. Tuul
532. tuulekala (pärimus)
533. Tuur
534. Tuurlased (Acipenseridae)
535. Tõugjärv (Küünjärv)
536. Tõugussaare raba laugas
537. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
538. Tääkraid (Urotrygon)
539. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
540. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
541. Ukraina (baaslaev)
542. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
543. Unadon
544. Und
545. Undiin
546. Urbukse järv (Urbuse järv)
547. Ussikonks (säärekidadega konks)
548. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
549. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
550. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
551. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
552. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
553. Valgeninahai (Nasolamia velox)
554. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
555. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
556. Vasarhaid (Sphyrna)
557. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
558. Vastne
559. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
560. vesikond
561. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
562. Vihmauslased (Lumbricidae)
563. Vihmauss (liigid)
564. Viidikas (Alburnus alburnus)
565. Viitina kuurits
566. Vimb (Vimba vimba)
567. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
568. Vinkelhaid (Oxynotus)
569. Vinnutatud räimed
570. Viru alamvesikond
571. Viuraid (Aetomylaeus)
572. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
573. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
574. Võldas (Cottus gobio)
575. Võrtsjärve alamvesikond
576. Väheharjasussid
577. Vähilaadsed
578. väike meriahven (Sebastes viviparus)
579. Väike ogahai (Squalus blainville)
580. Väike saagrai (Pristis clavata)
581. väike tobias (nigli, väiketobias)
582. Väikeraid (Rajella)
583. Väikesuulest (Microstomus kitt)
584. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
585. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
586. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
587. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
588. Õlikook
589. Õngekonksu ajaloost
590. Õngitsemine+
591. Õnne lõhe
592. Äntu järved
593. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
594. Ülemiste järv
595. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
596. Yam (mere ja kaose jumal)
muuda otsingut | sulge otsinguaken

Jämesabaraid (Urolophus)

Jämesabaraid (Urolophus), kõhrkalade perekond kotkasrailiste (Myliobatiformes) seltsi jämesabarailaste (Urolophidae) sugukonnast. Peamiselt Vaikse ookeani lääneosas ja India ookeanis, mõni liik ka Mehhiko läänevetes.


Perekonda kuulub 21 liiki (FishBase, 2019):

Urolophus aurantiacus J. P. Müller & Henle, 1841 (Sepia stingray) – jaapani jämesabaraiVaikses ookeanis Jaapani, Taiwani, Vietnami ja tõenäoliselt ka Korea rannavetes. Mereveeline, demersaalne, kuni 205 m sügavusel. Pikkus kuni 40 cm. Sabavars muutub lehtjaks sabauimeks, saba keskel hambuline astel. Eluviis vähetuntud. Sünnitab kuni 4 järglast. Inimkasutust ei leia.


Jaapani jämesabarai

Urolophus bucculentus W. J. Macleay, 1884 (Sandyback stingaree) – suur jämesabarai. Endeemne liik Kagu-Austraalia ja Tasmaania ranniku lähedal. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 100-230 m. Pikkus kuni 89 cm. Kitsenev lühike sabavars tipneb lehtja uimega. Sabavarrel suur seljauim, selle taga hambuline astel. Pealt kollakast pruunini, rohkete kahvatute täppidega. Toitub peamiselt vähilaadsetest. Sünnitab kuni 5 järglast. Inimkasutust ei leia. Staatus: ohustatud.


Suur jämesabarai

Urolophus circularis McKay, 1966 (Circular stingaree) – ümar jämesabaraiEndeemne liik Kagu-Austraalia rannikuvetes. Mereveeline, demersaalne, kuni 120 m sügavusel. Pikkus kuni 60 cm. Saba lühike, lehtija sabauimega. Sabavarrel suur seljauim, selle taga hambuline astel. Pealt punakaspruunjal taustal rohkete heledate tähnide ja ringikestega, ketta keskel mustadest valge äärisega täppidest rõngas. Liha on söödav, kuid sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud.


Ümar jämesabarai

Urolophus cruciatus Lacépède, 1804 (Crossback stingaree) – ristselg-jämesabaraiAustraalia lõunaveed. Mere- ja riimveeline, demersaalne, kuni 160 m sügavusel. Pikkus kuni 50 cm. Emaserd isastest suuremad. Saba lühike, lehtija sabauimega. Sabavarrel hambuline mürgiastel. Nahk soomusteta. Pealt kollakaspruunis hallini, ketta keskel tume tume triip, sellel 3 põikvööti. Saba kehakettast hallim, vahel tuhmide tähnidega. Eluviis öine, päeval kaevub põhja. Toitub põhja-selgrootutest. Sünnitab kuni 4 järglast. Inimkasutust ei leia. Liik pole ohustatud.


Ristselg-jämesabarai

Urolophus deforgesi Séret & Last, 2003 (Chesterfield Island stingaree) – chesterfieldi jämesabaraiVäheuuritud liik Uus-Kaledooniast kirdes Chesterfieldi saare juures. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 203-330 m. Pikkus kuni 34,2 cm. Sabavars muundub lehtjaks sabauimeks, sabavarre keskel hambuline astel. Pealt ühtlaselt kollakaspruun. Nahk soomusteta. Inimkasutust ei leia. Liik pole ohustatud.

Urolophus expansus McCulloch, 1916 (Wide stingaree) – lai jämesabaraiEndeemne liik Kagu-Austraalia vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 140-420 m (tavaliselt 200-300 m). Pikkus kuni 47 cm. Sabavars muundub lehtjaks sabauimeks, sabavarre keskel hambuline astel. Pealt tuhmroheline, silmade taga kaks sinakat põiktriipu. Alt valge või beež tumedate tähnidega sabavarre juures. Liha on küll söödav, kuid püügihuvi puudub. Liik ei ole ohustatud.

Urolophus flavomosaicus Last & M. F. Gomon, 1987 (Patchwork stingaree) – mosaiik-jämesabaraiEndeemne liik Austraalia vetes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 60-300 m. Pikkus kuni 59 cm.Sabavars muundub lehtjaks sabauimeks, sabavarre keskel suur seljauim, selle taga hambuline astel. Seljaosal rohkelt pruune rõngaid, mis on seest heledad, mis moodustavad mosaiikse mustri. Püügihuvi puudub. Liik pole ohustatud.


Mosaiik-jämesabarai

Urolophus gigas T. D. Scott, 1954 (Spotted stingaree) – laiguline jämesabaraiEndeemne liik Austraalia lõuna- ja läänevetes, levinud laialdaselt , kuid ebaühtlaselt. Mereveeline, demersaalne, sügavustel kuni 50 m. Pikkus kuni 70 cm. Sabavars muundub lehtjaks sabauimeks, sabavarre keskel suur seljauim, selle taga hambuline astel. Nahk soomusteta. Pealt pruun või must, äärtelt heledam, vahel äärtel tumedate täppidega. Ka omn äärtel 2-3 reana heledad täpid. Ketta keskel kahvatud laigud. Selka- ja sabauim tumepruunid valge äärisega. Päeval lebab liikumatult põhjal, aktiivne ööseö. Toitub peamiselt vähilaadsetest. Sünnitab kuni 13 järglast. Liha on küll söödav, kuid sihipäraselt ei püüta. Liik pole ohustatud.


Laiguline jämesabarai

Urolophus javanicus E. von Martens, 1864 (Java stingaree) – jaava jämesabarai. Ainus seni teadaolev isend leiti Jaava saarel turult. Mereveeline, demersaalne. Pikkus 33 sm. Pealt pruun, tuhmeide tumedate ja heledate täppidega. Võib olla välja surnud.

Urolophus kaianus Günther, 1880 (Kai stingaree) – kai jämesabarai. Kõik teadaolevad isendid on püütud Indoneesias Kai saare juurest. Mereveeline, batüdemersaalne, kuni 236 m sügavusel. Pikkus kuni 23 cm. Sabavarrel astel, seljauimed puuduvad. Pealt kollakaspruun. Andmed vähesed.

Urolophus kapalensis Yearsley & Last, 2006 (Kapala stingaree) – kapala jämesabaraiKagu-Austraalia vetes. Mereveeline, bentopelaagiline, sügavustel 9-79 m. Pikkus kuni 52,1 cm. Kitsenev sabavars tipneb lehtja uimega. Sabavarrel väga peenike astel. Pealt rohekas, äärtelt veidi roosa, vahel rohkete tumedate täppidega. Toitub peamiselt põhja-krevettidest. Sünnitab 1 järglase. Püügihuvi puudub. Seisund: ohulähedane.


Kapala jämesabarai

Urolophus lobatus McKay, 1966 (Lobed stingaree) – sagar-jämesabaraiEndeemne liik Edela-Austraalia vetes. Mereveeline, demersaalne, kuni 30 m sügavusel. Eelistab liivast põhja või veetaimedega kaetud alasid. Pikkus kuni 38 vm. Saba sama pikk kui kehaketas. Kitsenev sabavars lõpeb lehtja uimega. Sabavarrel hambuline astel. Seljauimed puuduvad, nahk soomusteta. Pealt liivakarva, äärtelt heledam. Toitub peamiselt vähilaadsetest (müsiidid, krevetid jms), ka limustest ja pisikaladest. Sünnitab 1 järglase. Inimkasutust ei leia. Liik ei ole ohustatud.


Sagar-jämesabarai

Urolophus mitosis Last & M. F. Gomon, 1987 (Mitotic stingaree) – käävikirju jämesabaraiKitsal alal Edela-Austraalia vetes. Mereveeline, demersaalne, kuni 200 m sügavusel. Pikkus kuni 29 cm. Saba sama pikk kui kehaketas. Kitsenev sabavars lõpeb lehtja uimega. Sabavarrel hambuline astel. Seljauimed puuduvad, nahk soomusteta Pealt rohekas, äärtelt punaka tooniga, mitme helesinise laiguga. Inimkasutust ei leia. Liik ei ole ohustatud.


Käävikirju jämesabarai

Urolophus neocaledoniensis Séret & Last, 2003 (New Caledonian stingaree) – uuskaledoonia jämesabarai. Uus-Kaledoonia vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 229-428 m. Pikkus kuni 36 cm. Saba suhteliselt lühike. Kitsenev sabavars lõpeb lehtja uimega. Sabavarrel hambuline astel. Seljauimed puuduvad, nahk soomusteta. Pealt ühtlaselt hall või oliiv-pruun. Inimkasutust ei leia. Liik ei ole ohustatud.

Urolophus orarius Last & M. F. Gomon, 1987 (Coastal stingaree) – ranniku-jämesabaraiLõuna-Austraalia vetes Suure Austraalia lahe idaosas. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 20-50m. Pikkus kuni 31 cm. Saba kehakettast lühem. Kitsenev sabavars lõpeb lehtja uimega. Sabavarrel hambuline astel. Nahk soomusteta. Pealt hallikaspruun tumedate laikudega. Sünnitab 1-2 järglast. Inimkasutust ei leia. Staatus: ohustatud.


Ranniku-jämesabarai

Urolophus papilio Séret & Last, 2003 (Butterfly stingaree) – liblik-jämesabaraiChesterfieldi saarte juures (Uus-Kaledoonia). Mereveeline, batüdemersaalne, kuni 330 m sügavusel. Pikkus kuni 31,3 cm. Saba kehakettast lühem. Kitsenev sabavars lõpeb lehtja uimega. Sabavarrel hambuline astel. Nahk soomusteta. Pealt kollakas või rohekas. Inimkasutust ei leia. Liik pole ohustatud.

Urolophus paucimaculatus J. M. Dixon, 1969 (Sparsely-spotted stingaree) – hõretähn-jämesabaraiArvukamaid kõhrkalaliike Austraalia lõunarannikul, endeemik. Mereveeline, demersaalne, 5-150 m sügavusel. Pikkus kuni 57 cm. Saba kehakettast natuke lühem.Kitsenev sabavars lõpeb lehtja uimega. Sabavarrel väga peenike hambuline astel. Seljauimed puuduvad. Nahk soomusteta. Pealt hall, silmade juures V-kujuline laik, kehalk üksikud valged tähnid. Toitub peamiselt vähilaadsetest. Sünnitab 1-6 järglast. Inimkasutust ei leia. Seisund: ohulähedane.


Hõretähn-jämesabarai

Urolophus piperatus Séret & Last, 2003 (Coral Sea stingaree) – korallimere jämesabaraiAustraalia vetes Queenslandi põhjaosas. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 171-370 m. Pikkus kuni 48,4 cm. Saba kehakettast lühem. Kitsenev sabavars lõpeb lehtja uimega. Sabavarrel väga peenike hambuline astel. Seljauimed puuduvad. Nahk soomusteta. Pealt hall või pruun, tumedate täppidega. Inimkasutust ei leia. Liik pole ohustatud.

Urolophus sufflavus Whitley, 1929 (Yellowback stingaree) – kollane jämesabaraiKagu-Austraalia vetes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 45-300 m (tavaliselt 100-160 m). Pikkus kuni 42 cm. Saba kehakettast lühem. Kitsenev sabavars lõpeb lehtja uimega. Sabavarrel hambuline astel. Nahk soomusteta. Pealt kollane. Inimkasutust ei leia. Seisund: ohustatud.Kagu-Austraalia vetes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 45-300 m (tavaliselt 100-160 m). Pikkus kuni 42 cm. Saba kehakettast lühem. Kitsenev sabavars lõpeb lehtja uimega. Sabavarrel hambuline astel. Nahk soomusteta. Pealt kollane. Inimkasutust ei leia. Seisund: ohustatud.


Kollane jämesabarai

Urolophus viridis McCulloch, 1916 (Greenback stingaree) – roheline jämesabaraiKagu-Austraalia vetes Queenslandist Tasmaaniani. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 20-200 m (tavaliselt 80-s80 m). Pikkus kuni 44 cm. Saba kehakettast lühem. Kitsenev sabavars lõpeb lehtja uimega. Sabavarrel hambuline astel. Seljauimed puuduvad. Nahk soomusteta. Pealt heleroheline, alt roosakas. Toitub peamiselt hulkharjasussidest ja vägilaadsetest. Sünnitab 1-3 järglast. Inimkasutust ei leia. Seisund: ohustatud.


Roheline jämesabarai

Urolophus westraliensis Last & M. F. Gomon, 1987 (Brown stingaree) – pruun jämesabaraiLoode-Austraalia vetes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 60-210 m. Pikkus kuni 36 cm. Saba kehakettast lühem. Kitsenev sabavars lõpeb lehtja uimega. Sabavarrel seljauime taga hambuline astel. Nahk soomusteta. Pealt kollane või pruun. Inimkasutust ei leia. Liik ei ole ohustatud.

Mai, 2019

Vaata lisaks:

Jämesabarailased (Urolophidae)
Kalale.ee KIK