Jämesabaraid (Urolophus)

Jämesabaraid (Urolophus), kõhrkalade perekond kotkasrailiste (Myliobatiformes) seltsi jämesabarailaste (Urolophidae) sugukonnast. Peamiselt Vaikse ookeani lääneosas ja India ookeanis, mõni liik ka Mehhiko läänevetes.


Perekonda kuulub 21 liiki (FishBase, 2019):

Urolophus aurantiacus J. P. Müller & Henle, 1841 (Sepia stingray) – jaapani jämesabaraiVaikses ookeanis Jaapani, Taiwani, Vietnami ja tõenäoliselt ka Korea rannavetes. Mereveeline, demersaalne, kuni 205 m sügavusel. Pikkus kuni 40 cm. Sabavars muutub lehtjaks sabauimeks, saba keskel hambuline astel. Eluviis vähetuntud. Sünnitab kuni 4 järglast. Inimkasutust ei leia.


Jaapani jämesabarai

Urolophus bucculentus W. J. Macleay, 1884 (Sandyback stingaree) – suur jämesabarai. Endeemne liik Kagu-Austraalia ja Tasmaania ranniku lähedal. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 100-230 m. Pikkus kuni 89 cm. Kitsenev lühike sabavars tipneb lehtja uimega. Sabavarrel suur seljauim, selle taga hambuline astel. Pealt kollakast pruunini, rohkete kahvatute täppidega. Toitub peamiselt vähilaadsetest. Sünnitab kuni 5 järglast. Inimkasutust ei leia. Staatus: ohustatud.


Suur jämesabarai

Urolophus circularis McKay, 1966 (Circular stingaree) – ümar jämesabaraiEndeemne liik Kagu-Austraalia rannikuvetes. Mereveeline, demersaalne, kuni 120 m sügavusel. Pikkus kuni 60 cm. Saba lühike, lehtija sabauimega. Sabavarrel suur seljauim, selle taga hambuline astel. Pealt punakaspruunjal taustal rohkete heledate tähnide ja ringikestega, ketta keskel mustadest valge äärisega täppidest rõngas. Liha on söödav, kuid sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud.


Ümar jämesabarai

Urolophus cruciatus Lacépède, 1804 (Crossback stingaree) – ristselg-jämesabaraiAustraalia lõunaveed. Mere- ja riimveeline, demersaalne, kuni 160 m sügavusel. Pikkus kuni 50 cm. Emaserd isastest suuremad. Saba lühike, lehtija sabauimega. Sabavarrel hambuline mürgiastel. Nahk soomusteta. Pealt kollakaspruunis hallini, ketta keskel tume tume triip, sellel 3 põikvööti. Saba kehakettast hallim, vahel tuhmide tähnidega. Eluviis öine, päeval kaevub põhja. Toitub põhja-selgrootutest. Sünnitab kuni 4 järglast. Inimkasutust ei leia. Liik pole ohustatud.


Ristselg-jämesabarai

Urolophus deforgesi Séret & Last, 2003 (Chesterfield Island stingaree) – chesterfieldi jämesabaraiVäheuuritud liik Uus-Kaledooniast kirdes Chesterfieldi saare juures. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 203-330 m. Pikkus kuni 34,2 cm. Sabavars muundub lehtjaks sabauimeks, sabavarre keskel hambuline astel. Pealt ühtlaselt kollakaspruun. Nahk soomusteta. Inimkasutust ei leia. Liik pole ohustatud.

Urolophus expansus McCulloch, 1916 (Wide stingaree) – lai jämesabaraiEndeemne liik Kagu-Austraalia vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 140-420 m (tavaliselt 200-300 m). Pikkus kuni 47 cm. Sabavars muundub lehtjaks sabauimeks, sabavarre keskel hambuline astel. Pealt tuhmroheline, silmade taga kaks sinakat põiktriipu. Alt valge või beež tumedate tähnidega sabavarre juures. Liha on küll söödav, kuid püügihuvi puudub. Liik ei ole ohustatud.

Urolophus flavomosaicus Last & M. F. Gomon, 1987 (Patchwork stingaree) – mosaiik-jämesabaraiEndeemne liik Austraalia vetes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 60-300 m. Pikkus kuni 59 cm.Sabavars muundub lehtjaks sabauimeks, sabavarre keskel suur seljauim, selle taga hambuline astel. Seljaosal rohkelt pruune rõngaid, mis on seest heledad, mis moodustavad mosaiikse mustri. Püügihuvi puudub. Liik pole ohustatud.


Mosaiik-jämesabarai

Urolophus gigas T. D. Scott, 1954 (Spotted stingaree) – laiguline jämesabaraiEndeemne liik Austraalia lõuna- ja läänevetes, levinud laialdaselt , kuid ebaühtlaselt. Mereveeline, demersaalne, sügavustel kuni 50 m. Pikkus kuni 70 cm. Sabavars muundub lehtjaks sabauimeks, sabavarre keskel suur seljauim, selle taga hambuline astel. Nahk soomusteta. Pealt pruun või must, äärtelt heledam, vahel äärtel tumedate täppidega. Ka omn äärtel 2-3 reana heledad täpid. Ketta keskel kahvatud laigud. Selka- ja sabauim tumepruunid valge äärisega. Päeval lebab liikumatult põhjal, aktiivne ööseö. Toitub peamiselt vähilaadsetest. Sünnitab kuni 13 järglast. Liha on küll söödav, kuid sihipäraselt ei püüta. Liik pole ohustatud.


Laiguline jämesabarai

Urolophus javanicus E. von Martens, 1864 (Java stingaree) – jaava jämesabarai. Ainus seni teadaolev isend leiti Jaava saarel turult. Mereveeline, demersaalne. Pikkus 33 sm. Pealt pruun, tuhmeide tumedate ja heledate täppidega. Võib olla välja surnud.

Urolophus kaianus Günther, 1880 (Kai stingaree) – kai jämesabarai. Kõik teadaolevad isendid on püütud Indoneesias Kai saare juurest. Mereveeline, batüdemersaalne, kuni 236 m sügavusel. Pikkus kuni 23 cm. Sabavarrel astel, seljauimed puuduvad. Pealt kollakaspruun. Andmed vähesed.

Urolophus kapalensis Yearsley & Last, 2006 (Kapala stingaree) – kapala jämesabaraiKagu-Austraalia vetes. Mereveeline, bentopelaagiline, sügavustel 9-79 m. Pikkus kuni 52,1 cm. Kitsenev sabavars tipneb lehtja uimega. Sabavarrel väga peenike astel. Pealt rohekas, äärtelt veidi roosa, vahel rohkete tumedate täppidega. Toitub peamiselt põhja-krevettidest. Sünnitab 1 järglase. Püügihuvi puudub. Seisund: ohulähedane.


Kapala jämesabarai

Urolophus lobatus McKay, 1966 (Lobed stingaree) – sagar-jämesabaraiEndeemne liik Edela-Austraalia vetes. Mereveeline, demersaalne, kuni 30 m sügavusel. Eelistab liivast põhja või veetaimedega kaetud alasid. Pikkus kuni 38 vm. Saba sama pikk kui kehaketas. Kitsenev sabavars lõpeb lehtja uimega. Sabavarrel hambuline astel. Seljauimed puuduvad, nahk soomusteta. Pealt liivakarva, äärtelt heledam. Toitub peamiselt vähilaadsetest (müsiidid, krevetid jms), ka limustest ja pisikaladest. Sünnitab 1 järglase. Inimkasutust ei leia. Liik ei ole ohustatud.


Sagar-jämesabarai

Urolophus mitosis Last & M. F. Gomon, 1987 (Mitotic stingaree) – käävikirju jämesabaraiKitsal alal Edela-Austraalia vetes. Mereveeline, demersaalne, kuni 200 m sügavusel. Pikkus kuni 29 cm. Saba sama pikk kui kehaketas. Kitsenev sabavars lõpeb lehtja uimega. Sabavarrel hambuline astel. Seljauimed puuduvad, nahk soomusteta Pealt rohekas, äärtelt punaka tooniga, mitme helesinise laiguga. Inimkasutust ei leia. Liik ei ole ohustatud.


Käävikirju jämesabarai

Urolophus neocaledoniensis Séret & Last, 2003 (New Caledonian stingaree) – uuskaledoonia jämesabarai. Uus-Kaledoonia vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 229-428 m. Pikkus kuni 36 cm. Saba suhteliselt lühike. Kitsenev sabavars lõpeb lehtja uimega. Sabavarrel hambuline astel. Seljauimed puuduvad, nahk soomusteta. Pealt ühtlaselt hall või oliiv-pruun. Inimkasutust ei leia. Liik ei ole ohustatud.

Urolophus orarius Last & M. F. Gomon, 1987 (Coastal stingaree) – ranniku-jämesabaraiLõuna-Austraalia vetes Suure Austraalia lahe idaosas. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 20-50m. Pikkus kuni 31 cm. Saba kehakettast lühem. Kitsenev sabavars lõpeb lehtja uimega. Sabavarrel hambuline astel. Nahk soomusteta. Pealt hallikaspruun tumedate laikudega. Sünnitab 1-2 järglast. Inimkasutust ei leia. Staatus: ohustatud.


Ranniku-jämesabarai

Urolophus papilio Séret & Last, 2003 (Butterfly stingaree) – liblik-jämesabaraiChesterfieldi saarte juures (Uus-Kaledoonia). Mereveeline, batüdemersaalne, kuni 330 m sügavusel. Pikkus kuni 31,3 cm. Saba kehakettast lühem. Kitsenev sabavars lõpeb lehtja uimega. Sabavarrel hambuline astel. Nahk soomusteta. Pealt kollakas või rohekas. Inimkasutust ei leia. Liik pole ohustatud.

Urolophus paucimaculatus J. M. Dixon, 1969 (Sparsely-spotted stingaree) – hõretähn-jämesabaraiArvukamaid kõhrkalaliike Austraalia lõunarannikul, endeemik. Mereveeline, demersaalne, 5-150 m sügavusel. Pikkus kuni 57 cm. Saba kehakettast natuke lühem.Kitsenev sabavars lõpeb lehtja uimega. Sabavarrel väga peenike hambuline astel. Seljauimed puuduvad. Nahk soomusteta. Pealt hall, silmade juures V-kujuline laik, kehalk üksikud valged tähnid. Toitub peamiselt vähilaadsetest. Sünnitab 1-6 järglast. Inimkasutust ei leia. Seisund: ohulähedane.


Hõretähn-jämesabarai

Urolophus piperatus Séret & Last, 2003 (Coral Sea stingaree) – korallimere jämesabaraiAustraalia vetes Queenslandi põhjaosas. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 171-370 m. Pikkus kuni 48,4 cm. Saba kehakettast lühem. Kitsenev sabavars lõpeb lehtja uimega. Sabavarrel väga peenike hambuline astel. Seljauimed puuduvad. Nahk soomusteta. Pealt hall või pruun, tumedate täppidega. Inimkasutust ei leia. Liik pole ohustatud.

Urolophus sufflavus Whitley, 1929 (Yellowback stingaree) – kollane jämesabaraiKagu-Austraalia vetes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 45-300 m (tavaliselt 100-160 m). Pikkus kuni 42 cm. Saba kehakettast lühem. Kitsenev sabavars lõpeb lehtja uimega. Sabavarrel hambuline astel. Nahk soomusteta. Pealt kollane. Inimkasutust ei leia. Seisund: ohustatud.Kagu-Austraalia vetes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 45-300 m (tavaliselt 100-160 m). Pikkus kuni 42 cm. Saba kehakettast lühem. Kitsenev sabavars lõpeb lehtja uimega. Sabavarrel hambuline astel. Nahk soomusteta. Pealt kollane. Inimkasutust ei leia. Seisund: ohustatud.


Kollane jämesabarai

Urolophus viridis McCulloch, 1916 (Greenback stingaree) – roheline jämesabaraiKagu-Austraalia vetes Queenslandist Tasmaaniani. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 20-200 m (tavaliselt 80-s80 m). Pikkus kuni 44 cm. Saba kehakettast lühem. Kitsenev sabavars lõpeb lehtja uimega. Sabavarrel hambuline astel. Seljauimed puuduvad. Nahk soomusteta. Pealt heleroheline, alt roosakas. Toitub peamiselt hulkharjasussidest ja vägilaadsetest. Sünnitab 1-3 järglast. Inimkasutust ei leia. Seisund: ohustatud.


Roheline jämesabarai

Urolophus westraliensis Last & M. F. Gomon, 1987 (Brown stingaree) – pruun jämesabaraiLoode-Austraalia vetes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 60-210 m. Pikkus kuni 36 cm. Saba kehakettast lühem. Kitsenev sabavars lõpeb lehtja uimega. Sabavarrel seljauime taga hambuline astel. Nahk soomusteta. Pealt kollane või pruun. Inimkasutust ei leia. Liik ei ole ohustatud.

Mai, 2019

Vaata lisaks:

Jämesabarailased (Urolophidae)
Kalale.ee KIK