Kašelott (Physeter macrocephalus)

Kašelott ehk võidisvaal (Physeter macrocephalus), mereimetaja vaalaliste (Cetacea) seltsi hammasvaalaliste (Odontoceti) alamseltsist, oma pere- ja sugukonna ainuliik. Inglise sperm whale, cachalot; pramtsuse grand cachalot; hispaania cachalote; soome kaskelotti; vene кашалот.


Elab karjadena pea kogu maailmameres. Isas- ja emasloomad moodustavad reeglina eraldi karju. Isased on levinud laiemalt kui emased, kuna nad rändavad rohkem. Suvel jõuavad nad põhjas Davise väina, Barentsi ja Beringi merre ning lõunas Antarktika vetesse.

Vaatamata väga laiale levialale elavad karjad enamvähem kindlatel merealadel, moodustades seal püsiva polulatsiooni, millel võivad olla oma eripärad. Märgistamistega on ka selgunud, et kašelotid ei soorita ülipikke rändeid põhjapoolkeralt lõunapoolkerale ja vastupidi. Vahel jagataksegi kašelotid kaheks alamliigiks: põhja-kašelotiks (Physeter catodon catodon) ja lõuna-kašelotiks (Physeter catodon australis). Viimased on esimestest mõnevõrra suuremad.

Põhjapoolkeral eristatakse viite suurkarja: kalifornia-oregoni kari, Vaikse ookeani põhjaosa kari, Hawai kari, Mehhiko lahe põhjaosa kari ja Põhja-Atlandi kari. Seejuures elavad ning sigivad emased loomad troopikavetes ja ületavad harva subtroopilise vööndi piire. Emaste tavapärases karjas on harilikult 10–15 emaslooma ja noored, mitte veel suguküpsed, vaalad. Isased loomad seevastu teostavad rändeid.


Isas- ja emasloomad erinevad üksteisest mõõtmete poolest. Isased võivad kasvada 16–18 m pikkuseks ja kaaluda kuni 50 tonni, emasloomad 12–14 m pikkuseks ja kaaluda kuni 25 t. Kašelottidel on väga suur eest tömp ja külgedelt kokkusurutud pea, mis moodustab kuni kolmandiku keha üldpikkusest. Isaste kašelottide pea on suurem kui emasloomade oma. Pikliku kujuga hingats paikneb pea vasakus eesnurgas. Parempoolne ninakanal ei avane välja, vaid ühineb ees ja taga mahukate õhukottidega. Pea omapärane kuju on tingitud ülalõua kohal paiknevast padjandist, kus toodetakse vaalavõidist ehk spermatseeti. Kašeloti aju kaalub keskmiselt 7 kg, mis on suurem kui ühelgi teisel loomal. Seljauim sarnaneb paksu madala küüruga ja selle taga leidub veel mitu väiksemat küüru. Kehavärvus varieerub hallikaspruunist kuni mustjaspruunini. Keha alumine pool on heledam ning nabapiirkond ja mokad on harilikult valged. On kohatud ka albiinokašelotte. Suuõõne ehitus võimaldab kašelottidel saaki endasse "imeda". Alalõuas paikneb 20–26 paari emailita hambaid, millest suurimad kaaluvad ligi 1,6 kg.

Sügiseti rändavad isaste kašelottide karjad polaaraladelt ekvaatori lähistele, kus toimub sigimine. Suuremad ja tugevamad isased püüavad endale koguda kuni 30 emasest ja nende poegadest koosnevat karja. Selle käigus läheb isastel sageli ägedateks lahinguteks. Haaremi valitsejaks saanud isasloom paaritub kõigi emasloomadega, välja arvatud tiined või väikeste poegadega emased. Pärast paaritumist püsib isasloom veel mõnda aega koos karjaga. Tiinus kestab 16–17 kuud. Emased sünnitavad üks kord kolme aasta jooksul. Vastsündinu on tavaliselt 4,5 m pikk ja kaalub 1 t. Isased saavad suguküpseks 5-aastaselt ning enamasti on nende pikkus siis 9,5–10 meetrit.


Kašelotid toituvad peamiselt peajalgseist, kalmaaridest ja kaheksajalgadest. Harva söövad nad ka muid loomi: astelraisid, homaare ning haisid. Toitu otsides võivad kašelotid sukelduda enam kui 2 kilomeetri sügavusele.

Kašelottide arvukus pole täpselt teada, hinnanguliselt võib neid olla 200 000 kuni 2 000 000 isendit. Varem kütiti kašelotte peamiselt liha, vaalavõidise ja ambra saamiseks; tänapäeval on küttimine tunduvalt vähenenud ja vaalade arvukus on taastumas.

Mai, 2019

Vaata lisaks:

Spermatseet
Ambra
Vaalalised (Cetacea)
Kalale.ee KIK