Ambra

Ambra (inglise ambergris; saksa Ambra; prantsuse ambre gris)vahajas aine, mis moodustub kašelottide soolestikus tõenäoliselt sellest, et soolestikku ärritavad allaneelatud peajalgsete nokad, igatahes sisaldab ambra sageli kalmaaride poolseedunud nokkasid. Ambrat saadakse kas kašelottide sooltest või korjatakse mererandadest. Pole selge, kas ambra moodustumine on kašelottide elus tavapärane asi või patoloogia, kuid täheldatud on, et see tekib üksnes isaste vaalade sooltes. Ambra tükid on ümarad ja kaaluvad mõneteistkümnest grammist mitmekümne kilogramini, aine tihedus on 900–920 kg/m³. Käesoojuses muutub ambra pehmemaks, temperatuuril 62 °C sulab ja 100 °C juures muutub valgeks auruks. Ambra lahustub hästi piirituses, eetris ja rasvõlides, kuid ei lahustu vees.

Värske ambra on pehme hallikasmust mass, millel on ebameeldiv fekaalilõhn. Merevee ja valguse mõjul muutub ambra ajapikku heledamaks ja tugevamaks, lõhn aga meeldivamaks. Vanad egiptlased põletasid ambrat viirukina, keskajal kasutati seda ravimina peavalu, nohu ja langetõve korral; samuti on ambrat kasutatud maitseaine ja afrodisiakumina. Idamaades olla peetud ambrat panatseaks, so müütiliseks, kõige ravivaks imerohuks.

Ambrat on kasutatud kallite lõhnaõlide valmistamisel lõhnakinnistajana, kuid kaasajal asendatakse see enamasti sünteetiliste kinnistajatega. Siiski läheb peaaegu kogu leitav ambra ka tänapäeval parfümeeriatööstusesse. Seejuures on vaalade kaitsmise nimel ambraga kauplemine mõnedes riikides ( USA, Austraalia) keelatud, mõnedes riikides (Inglismaa, Prantsusmaa, Šveits, Uus-Meremaa) lubatud.


November, 2017
Kalale.ee KIK