Ambra

Ambra (inglise ambergris; saksa Ambra; prantsuse ambre gris),vahajas aine, mis moodustub ka¹elottide soolestikus tenäoliselt sellest, et soolestikku ärritavad allaneelatud peajalgsete nokad, igatahes sisaldab ambra sageli kalmaaride poolseedunud nokkasid. Ambrat saadakse kas ka¹elottide sooltest vi korjatakse mererandadest. Pole selge, kas ambra moodustumine on ka¹elottide elus tavapärane asi vi patoloogia, kuid täheldatud on, et see tekib üksnes isaste vaalade sooltes. Ambra tükid on ümarad ja kaaluvad mneteistkümnest grammist mitmekümne kilogramini, aine tihedus on 900–920 kg/m. Käesoojuses muutub ambra pehmemaks, temperatuuril 62 °C sulab ja 100 °C juures muutub valgeks auruks. Ambra lahustub hästi piirituses, eetris ja rasvlides, kuid ei lahustu vees.

Värske ambra on pehme hallikasmust mass, millel on ebameeldiv fekaalilhn. Merevee ja valguse mjul muutub ambra ajapikku heledamaks ja tugevamaks, lhn aga meeldivamaks. Vanad egiptlased pletasid ambrat viirukina, keskajal kasutati seda ravimina peavalu, nohu ja langetve korral; samuti on ambrat kasutatud maitseaine ja afrodisiakumina. Idamaades olla peetud ambrat panatseaks, so müütiliseks, kige ravivaks imerohuks.

Ambrat on kasutatud kallite lhnalide valmistamisel lhnakinnistajana, kuid kaasajal asendatakse see enamasti sünteetiliste kinnistajatega. Siiski läheb peaaegu kogu leitav ambra ka tänapäeval parfümeeriatööstusesse. Seejuures on vaalade kaitsmise nimel ambraga kauplemine mnedes riikides ( USA, Austraalia) keelatud, mnedes riikides (Inglismaa, Prantsusmaa, ©veits, Uus-Meremaa) lubatud.

November, 2017
Kalale.ee KIK