Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
3. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
4. Abakala (Ballerus ballerus)
5. Abiogenees
6. Adamson Amandus
7. aer
8. aerjalalised (kopepoodid)
9. Ahing (västar; angerjaahing)
10. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
11. Ahtuba
12. Ahven (Perca fluviatilis)
13. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
14. Aiauss
15. ainupõlvsed
16. Akuraid (Narcine)
17. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
18. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
19. albatrossid
20. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
21. Allveevahimees
22. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
23. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
24. Amudarja
25. Amuur
26. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
27. Anemomeeter
28. Angerja oja (Angerja jõgi)
29. Angerjaõngejada
30. Angerjas (Anguilla anguilla)
31. Angerjas (pärimus)
32. Angerjas jaapani köögis
33. Angerjasöömise ajaloost
34. Angerjaõngejada
35. Angersägad (Clarias)
36. Angulas
37. Anisakiaas (anisakidoos)
38. Anisakiidid (Anisakidae)
39. Anne kanal
40. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
41. Anšoovislased (Engraulidae)
42. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
43. Antagonism
44. Araabia meri
45. Arapaima
46. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
47. Arteesia vesi
48. Astelraid (Dasyatis)
49. Astelraid 2 (Bathytoshia)
50. Astelraid 3 (Hemitrygon),
51. Astelraid 6 (Fontitrygon)
52. Atla jõgi
53. Atla laht
54. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
55. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
56. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
57. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
58. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
59. Atlandiraid (Atlantoraja)
60. atraktant (atrahent)
61. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
62. Baikal
63. Balzer
64. Barramundi
65. Bass
66. Bellingshausen
67. Beluuga (Huso huso)
68. Bentaal
69. Bentos
70. Bete
71. Bete Krokodil
72. Biofilter
73. Bioturbatsioon
74. Birdeye
75. Birjussa
76. bissa
77. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
78. Botvinja
79. Brahmaputra
80. Briis
81. Buran (mootorsaan)
82. Canvey saare elukas
83. Castingu MM
84. Chessie (veekrüptiid USAs)
85. Cooki saared
86. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
87. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
88. Creme
89. D.A.M.
90. Daing
91. Dirhami laht
92. Donburi
93. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
94. Ebisu (jaapani kalajumal)
95. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
96. Eesti jõgede loend
97. Eesti järved
98. Eesti järvede loend
99. Eesti Kalur
100. Eesti lahed (tähestikuline loend)
101. Eesti Merekool
102. EFTTA
103. Elango, Julius
104. Emajõe Lodjaselts
105. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
106. Emakala (Zoarces viviparus)
107. End, Albert Arvo
108. Endla järvestik
109. Erikson, Juhan (kalatööstur)
110. Erinarkid (Heteronarce)
111. Erm Vaike
112. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
113. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
114. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
115. Fenkol (apteegitill)
116. Flambeau
117. Fotofoor
118. Friteerimine
119. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
120. Garum ja liquamen
121. Gupi (Poecilia reticulata)
122. Haamerhai (Eusphyra blochii)
123. Haid kulinaarias
124. Hailiha nimekujud
125. Hakk-kala
126. Hallhaid (Carcharhinus)
127. Hammassärg (Rutilus frisii)
128. Harilaid
129. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
130. Harilik meriangerjas (Conger conger)
131. Harilik merilohe (Trachinus draco)
132. Harilik mullauss (maauss)
133. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
134. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
135. Harilik taimen (Hucho taimen)
136. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
137. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
138. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
139. Harju alamvesikond
140. Hauapüük
141. Haug püügikalana
142. Haug toidukalana
143. Haugasraid (Aetobatus)
144. Heeringalised (Clupeiformes)
145. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
146. Heeringlased (Clupeidae)
147. Heik (Hake) kalanimedes
148. Heintz Karl
149. Heleraid (Leucoraja)
150. Hensen, Victor
151. Hi-Lo
152. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
153. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
154. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
155. Hobulaiuskraadid
156. Hollandi kaste
157. Homaarlased (Nephropidae)
158. Hulkharjasussid (Polychaeta)
159. Hõbekoger (Carassius gibelio)
160. Hõimkond
161. Hämarhaid (Scymnodalatias)
162. Hülgepüük
163. Iilastuli
164. Imiussid (Trematoda)
165. Indo-Vaikne ookeaniala
166. Invincible (Nilsu)
167. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
168. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
169. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
170. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
171. Jahumardika vastne (jahuuss)
172. Johannes Vares
173. Jussi järved
174. Juust õngesöödana
175. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
176. Jõehallhaid (Glyphis)
177. Jõemõisa-Kaiu järvestik
178. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
179. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
180. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
181. Jämesabaraid (Urolophus)
182. Järveelustik ehk limnobios
183. Järvekoletised
184. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
185. Jäseraid (Cruriraja)
186. Jääpüük
187. Jäärauad
188. Kaanid (Hirudinea)
189. Kaarmise järv (Karmise järv)
190. Kaaviari ajaloost
191. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
192. Kahvamine
193. kalade loend H-K
194. kalade loend L-O
195. kalade loend P-T
196. kalade loend U-Ü
197. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
198. Kalakasvatus
199. Kalakasvatus Eestis
200. Kalamüüdid ja müütilised kalad
201. Kalandus
202. Kalanduskoda
203. Kalaparv
204. Kalurite loitse ja ütlusi
205. Kaluuga (Huso dauricus)
206. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
207. Karelestad (Hippoglossoides)
208. Kartul
209. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
210. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
211. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
212. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
213. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
214. Katsuobushi
215. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
216. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
217. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
218. Kidata konks
219. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
220. Kiinide vastsed
221. Kiisk (pärimus)
222. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
223. Kilu nimelugu
224. Kinnine haspelrull
225. Kinnise rulli ehitus
226. Kirptirgu sidumise sõlm 1
227. kiviahvenlased (Serranidae)
228. Koerhaid (Scyliorhinus)
229. Koerhailased (Scyliorhinidae)
230. Koger (Carassius carassius)
231. Kogred (Carassius)
232. Koibraid (Sinobatis)
233. konks (õngekonks)
234. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
235. Koonhaid (Rhizoprionodon)
236. Koorküla järvestik
237. Kopskalad (Dipnoi)
238. Kosmoidsoomus
239. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
240. Kuivatamine/vinnutamine
241. Kuldkala (Carassius auratus)
242. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
243. Kura säär
244. Kuremaa järv (Kurema järv)
245. Kussie (jaapani järvekoletis)
246. Kuusamon Uistin Oy
247. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
248. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
249. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
250. Kärbsed õngesöödana
251. Kärbsenukk (kärbsekookon)
252. Kärbsetõugud meditsiinis
253. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
254. Kärphaid (Mustelus)
255. Käsiõng
256. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
257. Lahtise rulli ehitus
258. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
259. Lahtise rulli vänt
260. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
261. Lakerda (türgipärane soolakala)
262. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
263. Landilugu: dr Heintz
264. Landilugu: Kuusamo puukala
265. Landilugu: Nilsu
266. Lasa järv [Koorküla järvestik]
267. Lasnhaid (Scoliodon)
268. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
269. Leevi jõgi
270. Leivast õngesöödad
271. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
272. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
273. Lestad (Platichthys)
274. Libekala
275. Liblikate röövikud
276. Liblikraid (Gymnura)
277. Liftahvenad (Helicolenus)
278. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
279. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
280. Linajärv (Jussi Linajärv)
281. Linask (Tinca tinca)
282. Linné, Karl
283. Linnuroni (Ligula intestinalis)
284. Lintsabalased (Trichiuridae)
285. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
286. Logardraid 3 (Pseudobatos)
287. Logardrailased (Rhinobatidae)
288. Lonthülged (Mirounga)
289. Loobu jõgi
290. Lophius budegassa (must merikurat)
291. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
292. Luts (Lota lota)
293. Lõunaraid (Zearaja)
294. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
295. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
296. Läänesaarte alamvesikond
297. maailma jõed (loend)
298. Maggot
299. Majak (kolhoos)
300. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
301. Man
302. Mannasöödad
303. Maskraid (Neotrygon)
304. meduus
305. Merehaigus
306. Merekoletised
307. Meremeeste uskumused
308. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
309. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
310. Merikeellased (Soleidae)
311. Merikogerlased (Sparidae)
312. Merikoha (Sander marinus)
313. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
314. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
315. Meriluts (Brosme brosme)
316. Merineitsi
317. Meripuugid (Scorpaena)
318. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
319. Merisutt (Petromyzon marinus)
320. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
321. Merluusid (Merluccius)
322. Metsprussakas
323. Miiu
324. Moiva (Mallotus villosus)
325. Morilased (Moridae)
326. muda
327. Mudaelustik ehk pelon
328. Mussie (järvekoletis Kanadas)
329. Mussoon
330. Must marliin (Istiompax indica)
331. Mustatäpitõbi
332. Musthaid (Apristurus)
333. Mustjõe alamvesikond
334. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
335. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
336. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
337. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
338. Mõrrapüük
339. Mõõkkala (Xiphias gladius)
340. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
341. Määr, Aleksander
342. Mölder, August
343. Müütilised veeolendid
344. Naaskelraid (Pastinachus)
345. Nahknark (Crassinarke dormitor)
346. Naissaar
347. Narva veehoidla
348. Nasv
349. Navaaga (Eleginus nawaga)
350. Nelikant-kaldauss
351. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
352. Niituimlutslased (Physidae)
353. Nirkhailased (Hemigaleidae)
354. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
355. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
356. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
357. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
358. Nugishaid (Triakis)
359. Nuutraid (Himantura)
360. Näkk (eesti)
361. Oad, Jaan
362. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
363. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
364. Ogahaid (Squalus)
365. Ojamaa (Gotland)
366. Okasturilased (Notacanthidae)
367. Okishaid (Centroscyllium)
368. ondatra (piisamrott, biisamrott)
369. Osmussaar
370. Pakssabaraid (Trygonoptera)
371. paneerimine
372. Paunküla veehoidla
373. Peen kõduuss
374. Peipsi alamvesikond
375. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
376. Pettai, Elmar Voldemar
377. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
378. Pigo (Rutilus pigus)
379. Pihklased (Myxini)
380. Pihtla kalakasvandus
381. Piikraid (Urobatis)
382. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
383. Piimjas soouss
384. Piiskopikala (bishop fish)
385. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
386. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
387. Pimenarkid (Typhlonarke)
388. Poi
389. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
390. Polaarhaid (Somniosus)
391. Poola uss
392. Prespa forell (Salmo peristericus)
393. Prussakas ja tarakan
394. Psammon
395. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
396. Punane vihmauss (pool-ööuss)
397. Purikalalased (Istiophoridae)
398. Purjus krevetid
399. Puukala (Kuusamo puukala)
400. Põhjavee-elustik
401. Põishüljes (Cystophora cristata)
402. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
403. Põlula Kalakasvatuskeskus
404. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
405. Pärimus: Kaussjärv
406. Pärimus: Lutsu järv
407. Pärimus: Otepää Pühajärv
408. Pärimus: Raudjärve kullapütt
409. Pärimus: Uhtjärv
410. Pärimus: Verijärv
411. Pärnu alamvesikond
412. Pärnu Kalakombinaat
413. Pärnu kalanduskool
414. Rabakonn
415. Raid (Raja)
416. Rakfisk ehk norra hapukala
417. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
418. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
419. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
420. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
421. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
422. Reobiont
423. Riffhai (Triaenodon obesus)
424. Rihmsabaraid (Taeniura)
425. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
426. Riikoja Heinrich
427. Ristkok, Jüri
428. Robalod (Centropomus)
429. Roheline mullauss
430. Rohukonn
431. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
432. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
433. Rombkalad (Bothus)
434. Rombkalalased (Bothidae)
435. Roosa mullauss
436. Russalka
437. Rõbak Baltiki
438. Rõuge järvestik
439. Räimeõng
440. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
441. Saadjärv (Saadrejärv)
442. Saaghailised (Pristiophoriformes)
443. Saagsabahaid (Galeus)
444. Sagrits, Richard
445. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
446. Sammet, Jaak
447. Sannakji
448. Sardiin (Sardina pilchardus)
449. Sardiinid
450. Sardinellid (Sardinella)
451. Saunja laht
452. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
453. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
454. Sidrunhaid (Negaprion)
455. Siiad (Coregonus)
456. Siig - huvipüük Eestis
457. Siig spordikalana Skandinaavias
458. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
459. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
460. Sinakas soouss
461. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
462. siugkonnalised (apoodid)
463. Soomuskuked (Lepidotrigla)
464. Soomuslest (Limanda limanda)
465. Sovetskaja Rodina (laev)
466. Spinningisti kaksteist käsku
467. Staratel
468. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
469. Stroganina
470. Sump (kumm, pandur, märss)
471. Sumplaev
472. Susski, Vladimir
473. Suue
474. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
475. Suur mullauss
476. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
477. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
478. Suurallikas
479. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
480. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
481. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
482. Sõnnikuuss
483. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
484. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
485. Südvester
486. Sünkraid (Amblyraja)
487. Süvahaid (Centroscymnus)
488. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
489. Süvaraid (Bathyraja)
490. Šelfihaid (Halaelurus)
491. Zoobentos
492. Taaliku sadam
493. Tabadusekepp
494. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
495. Tainas angerjapüügiks
496. Tallinna Kalakombinaat
497. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
498. Tallinna Merekolledž
499. Tamm, Friedrich
500. Tamula järv (Tamla järv)
501. Tatrakakud
502. Teibid (Leuciscus)
503. Temera (Temera hardwickii)
504. Tempura
505. Tiit Hunt. Eesti kalad
506. Tintlased (Osmeridae)
507. Tobiased (Ammodytes)
508. Tooder
509. Traaler
510. Traalnoot
511. Traalpüük
512. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
513. Triivpüük
514. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
515. Tuletorn
516. Tume vihmauss
517. Tumehaid (Etmopterus)
518. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
519. Tursad (Gadus)
520. Tursamaks
521. Tursamaksa konserveerimine
522. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
523. Tuul
524. tuulekala (pärimus)
525. Tuur
526. Tuurlased (Acipenseridae)
527. Tõugjärv (Küünjärv)
528. Tõugussaare raba laugas
529. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
530. Tääkraid (Urotrygon)
531. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
532. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
533. Ukraina (baaslaev)
534. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
535. Unadon
536. Und
537. Undiin
538. Urbukse järv (Urbuse järv)
539. Ussikonks (säärekidadega konks)
540. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
541. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
542. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
543. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
544. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
545. Valgeninahai (Nasolamia velox)
546. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
547. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
548. Vasarhaid (Sphyrna)
549. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
550. Vastne
551. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
552. vesikond
553. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
554. Vihmauslased (Lumbricidae)
555. Vihmauss (liigid)
556. Viidikas (Alburnus alburnus)
557. Viitina kuurits
558. Vimb (Vimba vimba)
559. Vingerjas, (Misgurnus fossilis)
560. Vinkelhaid (Oxynotus)
561. Vinnutatud räimed
562. Viru alamvesikond
563. Viuraid (Aetomylaeus)
564. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
565. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
566. Võldas (Cottus gobio)
567. Võrtsjärve alamvesikond
568. Väheharjasussid
569. Vähilaadsed
570. väike meriahven (Sebastes viviparus)
571. Väike ogahai (Squalus blainville)
572. Väike saagrai (Pristis clavata)
573. väike tobias (nigli, väiketobias)
574. Väikeraid (Rajella)
575. Väikesuulest (Microstomus kitt)
576. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
577. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
578. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
579. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
580. Õlikook
581. Õngekonksu ajaloost
582. Õngitsemine+
583. Õnne lõhe
584. Äntu järved
585. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
586. Ülemiste järv
587. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
588. Yam (mere ja kaose jumal)
muuda otsingut | sulge otsinguaken

Kalurite loitse ja ütlusi

Kalurite loitse ja sõnumisi

1) Kalaõnne jaoks tuli võtta konna luune hark tõmmata sellega üle kalapüügiriista (väster, õng või võrk) ja puhuda kolm korda peale üteldes juurde:

Olgo vesi vai hain,

oja vai jõgi,

läte ehk soon,

tiik vai järv -

kala tule välla!

H, Wiedemann 2, 103/4 (17) < Võrumaalt - V. Stein.


2) Kui esimene võrk lasti merre ja seoti võrgumärgi külge, siis selleks, et järgmised võrgud sassi ei läheks, sülitati ja puhuti kolm korda sõlme peale ning seal lausuti:

Veni vissiks, sõlmikene,

Seisa paigal, paelukene.

E 30061 (40) < Jämaja khk. - A. Kuldsaar (1897).


3) Kui esimesed kalad koju toodi, siis selleks, et kogu suve jooksul hästi kalu saada, pandi kalad sõela sisse ning lausuti neid ahju ees sõeludes:

Olge nii teravad võrku minema

kui siin sõela sees kihama!

E 28143/44 (24) < Jämaja khk. - A. Kuldsaar (1896).


4) Tursapüügil lausuti või lauldi:

Tule aga tule, tursukene,

merepöhja pörsukene,

oju aga oju, halli poissi,

hakka minu hõnge otsa!

E 25253/4 (138) < Jämaja khk. - A. Kuldsaar (1896).


Või siis:

Tule, tule, tursuke,

merepõhja põrsuke,

hakka otsa, halli poissi,

liiguta mu linast paela,

katsu mu koogu kõverat rauda!

E 25253/4 (138) < Jämaja khk. - A. Kuldsaar (1896).


Või ka:

Tule, tule, tursakene,

hakka, halli kallikene!

Minu õnged hõbedad

ja kullakannu kastetud,

tinatassi tulbitud.

E 84027/8 (180) < Mustjala khk., Mustjala v., Ninase k. - Karl Taev (1933).


Või siis:

Tule aga, tule, tursukene,

hakka otsa ahvenake,

mere kiri kalakene!

Kui tuled, tule tugevast,

kui hakkad, hakka agarast,

tule minu kuldse koogu otsa,

hõbedase õnge otsa,

tule minu kuoku kuulamaie,

tina ja litta liigutama!

RKM II 57, 71 (18) < Muhu khk


Enne püüki sülitati kolm korda tursaõngele, uhjuti mütsiga ühest kohast teise ja nuusutati õnge kolm korda või siis tõmmati õng vasaku jala alt läbi. Esimesena tabatud tursale sülitati kolm korda suhu.

Õnge vette heites üteldi:

Tuu mulle tuhat turska,

saada sisse sada härga,

vii mul välja viis härga.

ERA II 164, 438/9 (6) < Kihelkonna khk


5) Tuhkapäeval viidi võrgud vihtlemise ajaks sauna ja üteldi viheldes:

Liha maha, kala selga!

H II 9, 401 (53) < Haljala khk., Vihula v. - J. N. (1889).


6) Urbepäeval löödi magajaid pajuokstega. Muhus löödi magajaid ka suure reede hommikul ja üteldi lüües:

Häid kalu, palju kalu, palju siigu,

palju säinaid, palju tursse, palju lesti!

Kes hästi peksa saab, sellele tuleb sel kevadel hea kalaõnn.

E II 7 (32) < Muhu khk. - M. J. Eisen.


7) Vastlapäeval hüüti „mägedel“:

Tursad tulgu meie merde, muda mingu muude mutsa!

E 24822 (131) < Jämaja khk


8) Kala- või vähiõnne ärasõnumiseks olid ütlemised:

Kaani mõrda, kala väl'lä!

Konna kotti, vähja väl'lä!

Lind mõtsa, karva kotti!

Et keegi ei saaks kalaõnne ära sõnuda, püüti minna kalale salamisi, nii et keegi minemist ei näeks. Kui püünisesse oli sattunud konn, peeti seda halvaks endeks ja kalaõnne taastamiseks loeti kolm korda tagurpidi „meie isa“ palvet.


9) Kalamehed ei sallinud, kui möödaminejad neid kõnetasid, sest see võis viia minema kalaõnne.

Kui kalamees oli mõrrast või võrgust kala välja võtmas ja keegi ütles talle "tere", tuli kalamehel kalaõnne hoidmiseks sülitada üle vasema õla ja ütelda vastu: "Laku perset!"

ERA II 119, 668 (1) < Võnnu khk., Mäksa v. - Jaan Moodis (1936).

Ka noota vedavatele kalameestele ei tohtinud ütelda "tere jõudu!" – sellele vastati, etsittujal on jõudu vaja. Ei tohtinud ka ütelda "tere, vedage!" – siis vastati, et hundil on karja vaja vedada.

Sobivaks kõnetuseks peeti:

Tere, kas Peetrus kodu?

See võeti lahkesti vastu ja tõi kalaõnne, kuna Peetrus püüdis ka kalu.

H, Mapp 447 (120) < Tartu-Maarja khk., Ropka - J. Kool (1900).

E 84028 (182) < Mustjala khk., Mustjala v., Ninase k. - Karl Taev (1933).


10) Kui uus võrk (noorik) esmakordselt merre viidi, siis üteldi:

Püia nüid, noorik, kah!

Nõnda valget kala too, kui sa isi valge oled.

RKM II, 498 (19) < Häädemeeste khk


11) Kalaõnnele aitasid kaasa sõnad:

Kalad kaussi kabisegu,

lutsud liuda libisegu!

RKM II 368, 15 (28) < Äksi khk


12) Enne püüniste järelevaatamist lauldud:

Uju, kala, tule kala,

tule lähemalle.

Uju võrku siidisesse

öösel puhkama.

Kutsu teisi suuremaid,

kutsu teisi ilusaid.

Siin on vaikne puhata.

Tule, kala, tule puhkama.

E 84480 (6) < Pärnu khk


13) Kalalt ära tulles tänati merd saagi eest:

Attüma kõrge merele,

kes meile leiba annab!

RKM II 18, 385 (35) < Pöide khk


14) Järvest kala saades üteldud nii:

Pea saab püüdjale,

saba saajale ja keskpaik keetjale!

RKM II 207, 213 (35) < Kolga-Jaani khk


14) Kui keegi vaatas kalapaati ja ütles, et küll teil palju kalu, siis pidi vastama, et meres on rohkem. Kui see ei aidanud ning järgmistel hommikutel kalu ei olnud, oli püügiõnn siiski ära sõnatud. Arstimiseks võeti tuhka, puistati võrkude peale ja paadi ääre all põletati puukäsna.

ERA II 110, 303 (1) < Kuusalu khk., Viinistu algkool - Sylvi Manitski (1935).


15) Kalade loendamist ja/või arvu nimetmist peeti tegevuseks, mis võib kalaõnne kahjustada. Küsimusele kas kala oli? vastati:

Oli küll – üks oli suur ja väikseid mitu.

E 84531 (8) < Pärnu khk., Reiu v. - J. Seeman < Linda Raadik, 81 a. (1933).


Allikad:

O. Loorits. Endis-Eesti elu-olu I

 

M. Kõiva. Eesti loitsud. 2015

Jaanuar, 2019

Vaata lisaks:

Haug pärimuses
Kalurite uskumused
Kalale.ee KIK