Otsingu tulemused:
2. Anisakiaas (anisakidoos)
3. Argentiina merluus (Merluccius hubbsi)
4. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
5. Atlandi mintai (Theragra finnmarchica)
6. Atlandi tursk (Gadus morhua)
7. Atlandi tuur Eestis
8. Bacalà
9. Bacalaíto
10. Bacalao
11. Barentsi meri
12. Beauforti meri
13. Beringi meri
14. Bitan (veekrüptiid Jaapanis)
15. Bristoli laht
16. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
17. Cullen skink
18. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
19. Filee
20. Fileenuga
21. Finnan haddie
22. Fish & Chips
23. Friikala
24. Grööni tursk (Gadus ogac)
25. Harilik molva (Molva molva)
26. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
27. Hiilgevähilised (Euphausiacea)
28. Hiinabootsiad (Sinibotia)
29. Hiiu Kalur (ajaleht)
30. Hiiu Kalur AS
31. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
32. Hõbemerluus e hõbeheik (Merluccius bilinearis)
33. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
34. Jäätursk (Arctogadus glacialis)
35. Kabeljoo
36. Kala inimtoiduna
37. Kalana kalakabel
38. Kalandus
39. Kalurite loitse ja ütlusi
40. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
41. Kaugida navaaga (Eleginus gracilis)
42. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
43. Klippfisk
44. Kuivatamine/vinnutamine
45. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
46. Luts (Lota lota)
47. Lutslased (Lotidae)
48. Lõuna suursilmtursake (Gadiculus argenteus)
49. Lõunaaafrika merluus ehk kapimaa merluus (Merluccius capensis)
50. Lõunaputassuu (Micromesistius australis)
51. Lõunateibid (Telestes)
52. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
53. Läänemeri
54. Marmornototeenia (Notothenia rossii)
55. Merefarm
56. Merefauna
57. Merlang (Merlangius merlangus)
58. merluus e euroopa merluus e heik (Merluccius merluccius)
59. merluuslased (Merlucciidae)
60. Mintaid (Theragra)
61. Morilased (Moridae)
62. Musthaid (Apristurus)
63. Navaaga (Eleginus nawaga)
64. Navaagad (Eleginus)
65. Niituimlutslased (Physidae)
66. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
67. Norrapäraselt keedetud tursk
68. Osmussaar
69. Pikksabalased (Macrouridae)
70. Poise
71. Polaartursk ehk saika (Boreogadus saida)
72. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
73. Putassuu ehk põhjaputassuu (Micromesistius poutassou)
74. Putassuud (Micromesistius)
75. Põhja suursilmtursake (Gadiculus thori)
76. Rasvad kalades
77. Runan-šahh (veekrüptiid Kaspias)
78. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
79. Soomuste mahavõtmine
80. Stokfisk
81. Surimi
82. Suula (Morus bassanus)
83. Suursilmtursakesed (Gadiculus)
84. Süsikad ehk pollakid (Pollachius)
85. Tähnikhüljes / Larga (Phoca largha)
86. Tempura
87. Thor (lant)
88. Tobiased (Ammodytes)
89. Torrfisk
90. Tursa nimed
91. Tursad (Gadus)
92. Tursalised (Gadiformes)
93. Tursamaks
94. Tursamaksa konserveerimine
95. Tursapüük
96. Tursik (Trisopterus luscus)
97. Tursikud (Trisopterus)
98. Tursk eestlaste suus
99. Tursk toiduna
100. Turske hiinabootsia (Sinibotia robusta)
101. Turske musthai (Apristurus fedorovi)
102. Tursklased (Gadidae)
103. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
104. Vaikse ookeani lõunamerluus ehk tchiili merluus (Merluccius gayi gayi)
105. Vaikse ookeani merluus (Merluccius productus)
106. Vaikse ookeani mintai (Theragra chalogramma; Gadus chalogrammus)
107. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
108. väike tobias (nigli, väiketobias)
109. Väike tursik (Trisopterus minutus)
110. Õngejada
Norrapäraselt keedetud tursk
Norrapäraselt keedetud tursk. Roog, mis on parim täiesti värskest, äsjapüütud tursast.
Suurteks tükkideks lõigatud tursk pannakse kõigepealt tunnikeseks hästi külma (jääkuubikutega) vette.
Kala maitsestamiseks soolaga on kaks võimalust: 1) sool lahustatakse tursa jahutusvette, hiljem aga keedetakse kala mageda veega – keeduleent saab hiljem kasutada kastme jaoks; 2) kala jahutatakse magedas vees, sool lahustatakse aga soojenevasse keeduvette, millesse kala pannakse enne vee keemaminekut. Soola lahustamise küsimus on oluline seetõttu, et soola kasutatakse palju – kaks kuhjaga supilusikatäit 1 liitri vee kohta. Pole vaja karta, et kala tuleks tulisoolane – tursk ei tõmba sisse rohkem soola kui talle on vaja.
Keetmiseks valatakse kalale vett sedavõrd, et kala on sellega napilt kaetud. Väga tähtis on kogu toimingu juures see, et tursa keetmine ei olegi tegelikult keetmine, vaid peaaegu keetmine, vaevukeetmine. Vesi ei tohi keeda!(Rootslastel iseloomustab niisugust keetmist sõna sjudning, soomlastel väljend hymyilla keetmine, st muigamisi keetmine.) Kala valmib temperatuuril 80-95 °C. Esimeste veemullide ilmudes keeratakse pliidikuumus madalamaks ning lastakse tursal 15-20 minuti jooksul valmida tolles peaaegu keevas vees. Tugev, intensiivne keetmine oleks roa tuksikeeramine. Kui kala keedetakse magedas vees, võib „keemise“ ajal lisada ka sibulat ja teisi maitsetaimi.
Valmis kala tõstetakse keeduveest vaagnale, juurde antakse valget kastet, samuti sulavõid ja herneid. Kastesse võib hakkida ka tursa keedetud maksa või selle niisama kalale lisada. Kuulus on sinepikaste. Juurde sobivad ka kartulid.
Allikas: Koržetsi Suur Kalaraamat. Tallinn 2016
Jaanuar, 2019