Paadiehitus

Paadiehitus, paatide käsitsi valmistamine. Paadiehituse teke ulatub esiaega, eestlaste vanim paat oli ilmselt ühest puust õõnestatud ruhi. Veel 20. saj algul tegi lihtsamad laudpaadid iga randlane ise või koos paatkonna teiste liikmetega. Suuremad ja paremad kalapaadid valmistas paadimeister, tellija andis materjali ja abistas töö juures. 1930-ndail hakkasid kalurid paate ka ostma.

Kalapaadid valmistati männi-, harvem tamme- või haavalaudadest, mast ja aerud kuusest. Et tagada hea kalasaak ja hoida ära mereõnnetused, peeti paadipuude varumisel kinni uskumuslikest tavadest. Lauad tehti algul kirvega, 19. saj II poolest saeti suure käsisaega, sajandi lõpus hakati neid saeveskis lõikama. Naelad sepistas külasepp. Paate ehitati suvekuudel rannas või taluõuel, harvem kuuris või rehe all. Esmalt tahuti ning pandi paika kiil, selle külge jäeti vanemal ajal tugev juurikas esitääviks, uuemal ajal tapiti tääv kiilu külge. Järgnes keerukam töö – küljelaudade (laidade) paigaldamine ehk laiutamine. Paadi sümmeetrilise kumeruse tagamiseks kasutati sabloneid. Painduvuse suurendamiseks leotati laudu meres ja soojendati lõkkel. 1880-1890 tuli kasutusele aurukast. Aurutamise järel lauad painutati. Selleks kasutati 1,5-2 meetrist latti, mille lõhesse laud torgati ja siis keerati. Väiksema painde tekitamiseks kasutati painepakku. Painutatud laud tahuti (varati) parajaks, asetati paigale ja kinnitati puust pihtidega, so. Toimus pihtimine. Lauad paigutati 1-1,5 tolli laiuselt ülekuti ja löödi kinni paadinaeltega väljast sissepoole. Järgnes kaaritamine – kaarte paigutamine paadi sisse ja nende kinnitamine laudade külge puupulkadega. Kaared raiuti sobiva kujuga puust (nn kontkaared), 1920-ndail hakati neid ka painutama. Seejärel paigaldati pardapuu, mille külge kinnitati tullid. Parrastevahelise nurga tugevdamiseks pandi paadininna ja -pärra V-kujuline klots. Laia päraga paadi päranurkadesse (kempadesse) pandi samuti klotsid (kempajuured). Paadi sisse asetati tavaliselt kolm istelauda (piita), välisküljele kõige laiemasse kohta kulumise vastu külgvitsad. Viimane töö oli paadi tõrvamine, purjepaadile valmistati ka purjestus. Mereleksikon, 2018

Detsember, 2018

Vaata lisaks:

Tääv
Solkpuu
Siiasammel
Miiuvinkel
Miiu
Sablonid
Nagaauk
Kalapaat
Paadimeister
Laid (paadi küljelaud)
Ahtertääv
Ahterpiik
Paaditald
Parras
Pardapuu
Kalale.ee KIK