Undiin

Undiin, naissoost vetevaimu nimetus, mis võeti kasutusele hiliskeskaegses Euroopas. Vanim undiini kirjalik nimetamine pärineb umbes 1320. aastast Stauffenbergide suguvõsaga seotud legendis. Nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast unda – 'laine'. Paracelsuse (1493-1541) järgi kuulusid undiinid nümfide hulka (Liber de nymphis, 1530), keskaegsete alkeemikute arvates esindasid nad vett kui algelementi. Antiikmütoloogiast on undiin sarnane najaadide või nereiididega, germaani mütoloogiast näkkidega, slaavi mütoloogiast russalkadega. Teda kujutati kauni naisena, vahel oli tal ka kala alakeha. Mõnikord võis vee kohal kuulda Undiini lummavat laulu. Kui undiinil õnnestus võrgutada meesterahvas ja sünnitada temalt laps, võis ta saada surematu hinge. Inimene, kes oli hankinud sõnajalaõie, võis vaadata undiini ilma, et oleks langenud tema lummusesse.


J. W. Waterhouse. Undiin. 1872

November, 2018

Vaata lisaks:

Müütilised veeolendid
Merineitsi
Nereiidid (kreeka merenümfid)
Najaadid (kreeka veenümfid)
Russalka
Näkk