Merineitsi

Merineitsi, mütoloogiline veeolend Euroopa rahvaste pärimustes, kes võib sarnaneda või ka kattuda vanakreeka najaadide, nereiidide, sireenide või okeaniididega, samuti germaani näkkide või slaavi russalkadega. Sageli kala alakehaga. Ida-slaavlaste mütoloogias Meretsaari tütar. Inglise mermaid; prantsuse sirène; hispaania sirena; taani havfrue; soome merenneito, vedenneito; vene морская дева.

Merineitsi on laiem ja tõenäoliselt hilisem (keskaegne) mõiste, mis hõlmab kõiki antiikseid veenümfe (ladina nympha marina), ent ka teisi naissoost vetejumalusi ja -olendeid. Vanima kalasabaga kujutatud naisolendina on teada assüüria kuu- ja kalapüügi jumalanna Atargate, kes on vermitud ka foiniikia müntidele – tõenäoliselt teisenes just Atargate hiljem vanakreeka Aphroditeks ja seejärel roomlaste Venuseks. Vanakreeka sireene, keda alguses kujutati linnu keha ja naise peaga, hakati ajapikku kujutama kala alakehaga naistena – keskaegses itaalia, prantsuse, hispaania, ent näiteks ka poola keeles sai poolnaise/poolkala nimetuseks siren, sirene, sirena, syrena või sereia. Lääne-Euroopas arvati, et merineitsidel ei ole hinge – nad soovivad küll endale hinge saada, kuid ei suuda loobuda elamisest meres. Usuti ka, et kui merineitsi sai sureliku meesterahvaga lapse, siis sai ta enesele ka surematu hinge. Selle uskumuse põhjal kirjutas H. C. Andersen 1836. a jutustuse „Väike merineitsi“, mis sai maailmakuulsaks.


Elisabeth Jerichau-Baumann. Merineitsi

November, 2018

Vaata lisaks:

Näkk (eesti)
Veehaldjas (eesti)
Iara (Brasiilia veenümf)
Sireenid
Su iyesi (türgi-tatari veevaim)
Meretsaar
Undiin
Russalka
Näkk
Okeaniidid
Nereiidid
Müütilised veeolendid
Najaadid
Kalale.ee KIK