Dugong (Dugong dugon)

Dugong (Dugong dugon), meriveiseliste seltsi kuuluv taimetoiduline mereimetaja. Inglisedugong, soome dugongi; vene дюгонь. Soojades rannikuvetes Ida-Aafrikast Austraaliani, sh Punases meres, India ja Vaikses ookeanis. Austraalias suurimad populatsioonid. Liigub enamasti madalas vees (kuni 10m) kuid võib toiduotsingul sukelduda kuni 39 m sügavusele. Poegib madalamas rannikuäärses vees.


Keha silinderjas, sarnane hülge kehaga. Nahk on paks ja sile, sündimisel valkjasroosa, tumeneb vanemaks saades, seljalt ja külgedelt. Keha kaetud hõredalt lühikeste karvadega. Suur lihaseline hobuserauakujuline ülahuul, mis moodustab hästi liikuva koonu – selle abil hangib toitu. Saba ja loivad sarnanevad delfiini omadega. Väga väikeste silmade tõttu piiratud nägemine, mida kompenseerib suurepärane kuulmine. Kõrvad asetsevad kahel pool pead ja neil puuduvad kõrvalestad. Ninaavad asetsevad pealael ja on klappidega suletavad. Sugudevahelised erinevused vähemärgatavad. Täiskasvanud dugongi pikkus võib olla kuni 3m, kehakaal sellisel juhul umbes 420 kg. Suurim registreeritud isend kaalus üle 1000 kg ja oli üle 4m pikk. Emased on suuremad kui isased. Eluiga kuni 73 aastat.


Dugongi päevased liikumisteed on mõjutatud tõusudest ja mõõnadest. Aladel, kus on lai loodete ulatus, liigub loom koos tõusuga, et pääseda ligi madalamatele toitumisaladele. Võib vahel ujuda kuni 3 km mööda jõge ülesvoolu. Aeglane ujuja (umbes 10 km/ha), merepõhjal toitudes liigub eriti aeglaselt, kasutades "kõndimiseks" rinnaloibi. Põhitoit on erinev mererohi, kehvematel perioodidel võib süüa ka vetikaid. Suguküpseks saab 8-12 a vanuselt, tiinus kestab 13–15 kuud, sünnib tavaliselt 1 vasikas.

Madalas vees elavad dugongid on pakkunud kerget sihtmärki küttidele, kes tapsid neid liha, rasva, naha ja ka kontide pärast. Austraalia aborigeenidele on dugongide liha ja rasv olnud traditsiooniliselt kõige hinnatumaks toiduks. Dugongi rasv ja liha on olnud oluline ka Indias, kus seda on kasutatud afrodisiaakumina. Jaapanis valmistati dugongi ribidest kaunistusteks nikerdusi.

Oktoober, 2018

Vaata lisaks:

Meriveiselised (Sirenia)
Kalale.ee KIK