Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
3. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
4. Abakala (Ballerus ballerus)
5. Abiogenees
6. Adamson Amandus
7. aer
8. aerjalalised (kopepoodid)
9. Ahing (västar; angerjaahing)
10. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
11. Ahtuba
12. Ahven (Perca fluviatilis)
13. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
14. Aiauss
15. ainupõlvsed
16. Akuraid (Narcine)
17. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
18. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
19. albatrossid
20. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
21. Allveevahimees
22. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
23. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
24. Amudarja
25. Amuur
26. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
27. Anemomeeter
28. Angerja oja (Angerja jõgi)
29. Angerjaõngejada
30. Angerjas (Anguilla anguilla)
31. Angerjas (pärimus)
32. Angerjas jaapani köögis
33. Angerjasöömise ajaloost
34. Angerjaõngejada
35. Angersägad (Clarias)
36. Angulas
37. Anisakiaas (anisakidoos)
38. Anisakiidid (Anisakidae)
39. Anne kanal
40. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
41. Anšoovislased (Engraulidae)
42. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
43. Antagonism
44. Araabia meri
45. Arapaima
46. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
47. Arteesia vesi
48. Astelraid (Dasyatis)
49. Astelraid 2 (Bathytoshia)
50. Astelraid 3 (Hemitrygon),
51. Astelraid 6 (Fontitrygon)
52. Atla jõgi
53. Atla laht
54. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
55. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
56. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
57. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
58. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
59. Atlandiraid (Atlantoraja)
60. atraktant (atrahent)
61. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
62. Baikal
63. Balzer
64. Barramundi
65. Bass
66. Bellingshausen
67. Beluuga (Huso huso)
68. Bentaal
69. Bentos
70. Bete
71. Bete Krokodil
72. Biofilter
73. Bioturbatsioon
74. Birdeye
75. Birjussa
76. bissa
77. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
78. Botvinja
79. Brahmaputra
80. Briis
81. Buran (mootorsaan)
82. Canvey saare elukas
83. Castingu MM
84. Chessie (veekrüptiid USAs)
85. Cooki saared
86. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
87. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
88. Creme
89. D.A.M.
90. Daing
91. Dirhami laht
92. Donburi
93. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
94. Ebabootsiad (Parabotia)
95. Ebisu (jaapani kalajumal)
96. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
97. Eesti jõgede loend
98. Eesti järved
99. Eesti järvede loend
100. Eesti Kalur
101. Eesti lahed (tähestikuline loend)
102. Eesti Merekool
103. EFTTA
104. Elango, Julius
105. Emajõe Lodjaselts
106. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
107. Emakala (Zoarces viviparus)
108. End, Albert Arvo
109. Endla järvestik
110. Erikson, Juhan (kalatööstur)
111. Erinarkid (Heteronarce)
112. Erm Vaike
113. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
114. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
115. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
116. Fenkol (apteegitill)
117. Flambeau
118. Fotofoor
119. Friteerimine
120. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
121. Garum ja liquamen
122. Gupi (Poecilia reticulata)
123. Haamerhai (Eusphyra blochii)
124. Haid kulinaarias
125. Hailiha nimekujud
126. Hakk-kala
127. Hallhaid (Carcharhinus)
128. Hammassärg (Rutilus frisii)
129. Harilaid
130. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
131. Harilik meriangerjas (Conger conger)
132. Harilik merilohe (Trachinus draco)
133. Harilik mullauss (maauss)
134. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
135. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
136. Harilik taimen (Hucho taimen)
137. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
138. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
139. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
140. Harju alamvesikond
141. Hauapüük
142. Haug püügikalana
143. Haug toidukalana
144. Haugasraid (Aetobatus)
145. Heeringalised (Clupeiformes)
146. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
147. Heeringlased (Clupeidae)
148. Heik (Hake) kalanimedes
149. Heintz Karl
150. Heleraid (Leucoraja)
151. Hensen, Victor
152. Hi-Lo
153. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
154. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
155. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
156. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
157. Hobulaiuskraadid
158. Hollandi kaste
159. Homaarlased (Nephropidae)
160. Hulkharjasussid (Polychaeta)
161. Hõbekoger (Carassius gibelio)
162. Hõimkond
163. Hämarhaid (Scymnodalatias)
164. Hülgepüük
165. Iilastuli
166. Imiussid (Trematoda)
167. Indo-Vaikne ookeaniala
168. Invincible (Nilsu)
169. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
170. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
171. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
172. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
173. Jahumardika vastne (jahuuss)
174. Johannes Vares
175. Jussi järved
176. Juust õngesöödana
177. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
178. Jõehallhaid (Glyphis)
179. Jõemõisa-Kaiu järvestik
180. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
181. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
182. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
183. Jämesabaraid (Urolophus)
184. Järveelustik ehk limnobios
185. Järvekoletised
186. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
187. Jäseraid (Cruriraja)
188. Jääpüük
189. Jäärauad
190. Kaanid (Hirudinea)
191. Kaarmise järv (Karmise järv)
192. Kaaviari ajaloost
193. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
194. Kahvamine
195. kalade loend H-K
196. kalade loend L-O
197. kalade loend P-T
198. kalade loend U-Ü
199. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
200. Kalakasvatus
201. Kalakasvatus Eestis
202. Kalamüüdid ja müütilised kalad
203. Kalandus
204. Kalanduskoda
205. Kalaparv
206. Kalurite loitse ja ütlusi
207. Kaluuga (Huso dauricus)
208. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
209. Karelestad (Hippoglossoides)
210. Kartul
211. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
212. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
213. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
214. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
215. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
216. Katsuobushi
217. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
218. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
219. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
220. Kidata konks
221. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
222. Kiinide vastsed
223. Kiisk (pärimus)
224. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
225. Kilu nimelugu
226. Kinnine haspelrull
227. Kinnise rulli ehitus
228. Kirptirgu sidumise sõlm 1
229. kiviahvenlased (Serranidae)
230. Koerhaid (Scyliorhinus)
231. Koerhailased (Scyliorhinidae)
232. Koger (Carassius carassius)
233. Kogred (Carassius)
234. Koibraid (Sinobatis)
235. konks (õngekonks)
236. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
237. Koonhaid (Rhizoprionodon)
238. Koorküla järvestik
239. Kopskalad (Dipnoi)
240. Kosmoidsoomus
241. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
242. Kuivatamine/vinnutamine
243. Kuldkala (Carassius auratus)
244. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
245. Kura säär
246. Kuremaa järv (Kurema järv)
247. Kussie (jaapani järvekoletis)
248. Kuusamon Uistin Oy
249. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
250. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
251. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
252. Kärbsed õngesöödana
253. Kärbsenukk (kärbsekookon)
254. Kärbsetõugud meditsiinis
255. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
256. Kärphaid (Mustelus)
257. Kärsshingud (Acantopsis)
258. Käsiõng
259. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
260. Lahtise rulli ehitus
261. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
262. Lahtise rulli vänt
263. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
264. Lakerda (türgipärane soolakala)
265. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
266. Landilugu: dr Heintz
267. Landilugu: Kuusamo puukala
268. Landilugu: Nilsu
269. Lasa järv [Koorküla järvestik]
270. Lasnhaid (Scoliodon)
271. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
272. Leevi jõgi
273. Leivast õngesöödad
274. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
275. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
276. Lestad (Platichthys)
277. Libekala
278. Liblikate röövikud
279. Liblikraid (Gymnura)
280. Liftahvenad (Helicolenus)
281. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
282. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
283. Linajärv (Jussi Linajärv)
284. Linask (Tinca tinca)
285. Linné, Karl
286. Linnuroni (Ligula intestinalis)
287. Lintsabalased (Trichiuridae)
288. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
289. Logardraid 3 (Pseudobatos)
290. Logardrailased (Rhinobatidae)
291. Lonthülged (Mirounga)
292. Loobu jõgi
293. Lophius budegassa (must merikurat)
294. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
295. Luts (Lota lota)
296. Lõunaraid (Zearaja)
297. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
298. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
299. Läänesaarte alamvesikond
300. maailma jõed (loend)
301. Maggot
302. Majak (kolhoos)
303. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
304. Man
305. Mannasöödad
306. Maskraid (Neotrygon)
307. meduus
308. Merehaigus
309. Merekoletised
310. Meremeeste uskumused
311. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
312. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
313. Merikeellased (Soleidae)
314. Merikogerlased (Sparidae)
315. Merikoha (Sander marinus)
316. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
317. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
318. Meriluts (Brosme brosme)
319. Merineitsi
320. Meripuugid (Scorpaena)
321. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
322. Merisutt (Petromyzon marinus)
323. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
324. Merluusid (Merluccius)
325. Metsprussakas
326. Miiu
327. Moiva (Mallotus villosus)
328. Morilased (Moridae)
329. muda
330. Mudaelustik ehk pelon
331. Mussie (järvekoletis Kanadas)
332. Mussoon
333. Must marliin (Istiompax indica)
334. Mustatäpitõbi
335. Musthaid (Apristurus)
336. Mustjõe alamvesikond
337. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
338. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
339. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
340. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
341. Mõrrapüük
342. Mõõkkala (Xiphias gladius)
343. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
344. Määr, Aleksander
345. Mölder, August
346. Müütilised veeolendid
347. Naaskelraid (Pastinachus)
348. Nahknark (Crassinarke dormitor)
349. Naissaar
350. Narva veehoidla
351. Nasv
352. Navaaga (Eleginus nawaga)
353. Nelikant-kaldauss
354. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
355. Niituimlutslased (Physidae)
356. Nirkhailased (Hemigaleidae)
357. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
358. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
359. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
360. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
361. Nugishaid (Triakis)
362. Nuutraid (Himantura)
363. Näkk (eesti)
364. Oad, Jaan
365. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
366. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
367. Ogahaid (Squalus)
368. Ogasilmad (Pangio)
369. Ojamaa (Gotland)
370. Okasturilased (Notacanthidae)
371. Okishaid (Centroscyllium)
372. ondatra (piisamrott, biisamrott)
373. Osmussaar
374. Pakssabaraid (Trygonoptera)
375. paneerimine
376. Paunküla veehoidla
377. Peen kõduuss
378. Peipsi alamvesikond
379. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
380. Pettai, Elmar Voldemar
381. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
382. Pigo (Rutilus pigus)
383. Pihklased (Myxini)
384. Pihtla kalakasvandus
385. Piikraid (Urobatis)
386. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
387. Piimjas soouss
388. Piiskopikala (bishop fish)
389. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
390. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
391. Pimenarkid (Typhlonarke)
392. Poi
393. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
394. Polaarhaid (Somniosus)
395. Poola uss
396. Prespa forell (Salmo peristericus)
397. Prussakas ja tarakan
398. Psammon
399. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
400. Punane vihmauss (pool-ööuss)
401. Purikalalased (Istiophoridae)
402. Purjus krevetid
403. Puukala (Kuusamo puukala)
404. Põhjavee-elustik
405. Põishüljes (Cystophora cristata)
406. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
407. Põlula Kalakasvatuskeskus
408. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
409. Pärimus: Kaussjärv
410. Pärimus: Lutsu järv
411. Pärimus: Otepää Pühajärv
412. Pärimus: Raudjärve kullapütt
413. Pärimus: Uhtjärv
414. Pärimus: Verijärv
415. Pärnu alamvesikond
416. Pärnu Kalakombinaat
417. Pärnu kalanduskool
418. Rabakonn
419. Raid (Raja)
420. Rakfisk ehk norra hapukala
421. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
422. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
423. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
424. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
425. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
426. Reobiont
427. Riffhai (Triaenodon obesus)
428. Rihmsabaraid (Taeniura)
429. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
430. Riikoja Heinrich
431. Ristkok, Jüri
432. Robalod (Centropomus)
433. Roheline mullauss
434. Rohukonn
435. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
436. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
437. Rombkalad (Bothus)
438. Rombkalalased (Bothidae)
439. Roosa mullauss
440. Russalka
441. Rõbak Baltiki
442. Rõuge järvestik
443. Räimeõng
444. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
445. Saadjärv (Saadrejärv)
446. Saaghailised (Pristiophoriformes)
447. Saagsabahaid (Galeus)
448. Sagrits, Richard
449. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
450. Sammet, Jaak
451. Sannakji
452. Sardiin (Sardina pilchardus)
453. Sardiinid
454. Sardinellid (Sardinella)
455. Saunja laht
456. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
457. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
458. Sidrunhaid (Negaprion)
459. Siiad (Coregonus)
460. Siig - huvipüük Eestis
461. Siig spordikalana Skandinaavias
462. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
463. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
464. Sinakas soouss
465. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
466. siugkonnalised (apoodid)
467. Soomuskuked (Lepidotrigla)
468. Soomuslest (Limanda limanda)
469. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
470. Sovetskaja Rodina (laev)
471. Spinningisti kaksteist käsku
472. Staratel
473. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
474. Stroganina
475. Sump (kumm, pandur, märss)
476. Sumplaev
477. Susski, Vladimir
478. Suue
479. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
480. Suur mullauss
481. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
482. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
483. Suurallikas
484. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
485. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
486. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
487. Sõnnikuuss
488. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
489. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
490. Südvester
491. Sünkraid (Amblyraja)
492. Süvahaid (Centroscymnus)
493. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
494. Süvaraid (Bathyraja)
495. Šelfihaid (Halaelurus)
496. Zoobentos
497. Taaliku sadam
498. Tabadusekepp
499. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
500. Tainas angerjapüügiks
501. Tallinna Kalakombinaat
502. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
503. Tallinna Merekolledž
504. Tamm, Friedrich
505. Tamula järv (Tamla järv)
506. Tatrakakud
507. Teibid (Leuciscus)
508. Temera (Temera hardwickii)
509. Tempura
510. Tiit Hunt. Eesti kalad
511. Tintlased (Osmeridae)
512. Tobiased (Ammodytes)
513. Tooder
514. Traaler
515. Traalnoot
516. Traalpüük
517. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
518. Triivpüük
519. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
520. Trullinglased (Nemacheilidae)
521. Trullingud (Barbatula)
522. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
523. Tuletorn
524. Tume vihmauss
525. Tumehaid (Etmopterus)
526. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
527. Tursad (Gadus)
528. Tursamaks
529. Tursamaksa konserveerimine
530. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
531. Tuul
532. tuulekala (pärimus)
533. Tuur
534. Tuurlased (Acipenseridae)
535. Tõugjärv (Küünjärv)
536. Tõugussaare raba laugas
537. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
538. Tääkraid (Urotrygon)
539. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
540. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
541. Ukraina (baaslaev)
542. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
543. Unadon
544. Und
545. Undiin
546. Urbukse järv (Urbuse järv)
547. Ussikonks (säärekidadega konks)
548. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
549. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
550. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
551. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
552. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
553. Valgeninahai (Nasolamia velox)
554. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
555. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
556. Vasarhaid (Sphyrna)
557. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
558. Vastne
559. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
560. vesikond
561. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
562. Vihmauslased (Lumbricidae)
563. Vihmauss (liigid)
564. Viidikas (Alburnus alburnus)
565. Viitina kuurits
566. Vimb (Vimba vimba)
567. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
568. Vinkelhaid (Oxynotus)
569. Vinnutatud räimed
570. Viru alamvesikond
571. Viuraid (Aetomylaeus)
572. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
573. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
574. Võldas (Cottus gobio)
575. Võrtsjärve alamvesikond
576. Väheharjasussid
577. Vähilaadsed
578. väike meriahven (Sebastes viviparus)
579. Väike ogahai (Squalus blainville)
580. Väike saagrai (Pristis clavata)
581. väike tobias (nigli, väiketobias)
582. Väikeraid (Rajella)
583. Väikesuulest (Microstomus kitt)
584. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
585. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
586. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
587. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
588. Õlikook
589. Õngekonksu ajaloost
590. Õngitsemine+
591. Õnne lõhe
592. Äntu järved
593. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
594. Ülemiste järv
595. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
596. Yam (mere ja kaose jumal)
muuda otsingut | sulge otsinguaken

Ogahaid (Squalus)

Ogahaid (Squalus), kõhrkalade perekond ogahailiste (Squaliformes) seltsi ogahailaste (Squalidae) sugukonnast. Inglise spurdogs; hispaania spurdos; vene катраны, колючие акулы. Seljauimede aluste juures pikad ogad. Sõõrmed ümbritsetud lühikeste nahakurdudega. Sabavarrel külgkiilud. Anaaluim puudub. Värvus varieerub hallist pruunini, kõhusoa heledam.

32 liiki (FishBase, 2019):

Squalus acanthias Linnaeus, 1758 (spiny dogfish) – harilik ogahaiVt artiklit Harilik ogahai.

Squalus albicaudus Viana, M. R. de Carvalho & U. L. Gomes, 2016 (Brazilian whitetail dogfish) – valgesaba-ogahai (eestikeelse nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Edela-Atlandis Brasiilia vetes kirderannikust kagurannikuni. Mereveeline, bentopelaagiline, troopiline, 195-421 m sügavusel. Pikkus kuni 59 cm. Sabauime äär on valge.



Squalus albifrons Last, W. T. White & J. D. Stevens, 2007 (eastern highfin spurdog) – valgelaup-ogahai. Ida-Austraalia vetes. Mereveeline, pelaagiline, 131-450 m sügavusel. Pikkus kuni 86 cm. Täiskasvanu rinnauimed sirpjad. Tumehall, kõht heledam. Noored isendid pruunid. Ei püüta. Seisund: määramata.

Pilt puudub

Squalus altipinnis Last, W. T. White & J. D. Stevens, 2007 (western highfin spurdog) – kõrguim-ogahai. Tuntud vaid 2 isendi järgi. Loode-Austraalia vetes. Mereveeline, pelaagiline, mandrinõlval 298-305 m sügavusel. Pikkus kuni 58,9 cm. Esimene seljauim püstine. Tumehall, kõht hele. Ei püüta, seisund määramata.


 

Squalus bahiensis Viana, M. R. de Carvalho & U. L. Gomes, 2016 (northeastern Brazilian dogfish) bahia ogahai (eestikeelse nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Endeemne liik Edela-Atlandis Brasiilia Bahia osariigi vetes. Mereveeline, pelaagiline, kuni 599 m sügavusel. Pikkus kuni 69 cm. Ei püüta. Seisund: määramata.


 

Squalus bassi Viana, de Carvalho & Ebert, 2017 (Long-snouted African spurdog) aafrika ogahai (eestikeelse nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Kagu-Atlandis ja India ookeani lääneosas Aafrika vetes Kapimaa läänosas ja ja mandri lõunatipust kuni Mosambiigini. Mereveeline, pelaagilis-neriitiline, 159-591 m sügavusel, pikkus kuni 110 cm. Hallikaspruun, kõht heledam. Toitub luukaladest, peajalgsetest ja vähilaadsetest. Pesakonnas 4-9 järglast. Seisund: määramata.



Squalus blainville (A. Risso, 1827) (longnose spurdog) – väike ogahaiVt artiklit Väike ogahai.

Squalus brevirostris S. Tanaka (I), 1917 (Japanese shortnose spurdog) – lühikoon-ogahai. Väheuuritud liik. Jaapanist Lõuna-Hiina mereni. Mereveeline, demersaalne, kuni 130 m sügavusel. Pikkus kuni 60 cm. Munastelussünnitaja. Seisund: määramata. Ei püüta. Seisund: määramata.


 

Squalus bucephalus Last, Séret & Pogonoski, 2007 (bighead spurdog) – suurpea-ogahai. Vaikse ookeani lääneosas Tasmaania mere põhjaosas ja Uus-Kaledoonia vetes. Mereveeline, pelaagiline, 448-880 m sügavusel. Pikkus kuni 90 cm. Suur, ümar pea. Ninamik lühike ja tömp. Keha kaetud plakoidsoomustega, erinevalt teistest perekonna liikidest on nii ühe kui ka kolme hambakesega soomuseid. Tumepruun, kõht heledam. Eluviis uurimata.


 

Squalus chloroculus Last, W. T. White & Motomura, 2007 (greeneye spurdog) – rohesilm-ogahai. Austraalia vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 213-1360 m sügavusel. Pikkus kuni 99 cm. Ninamik lai, kolmnurkne. Võrdlemisi suurtel silmadel on rohekas värvus. Rinnauimed võrdlemisi laiad. Ei püüta. Seisund: ohulähedane.


 

Squalus crassispinus Last, M. J. Edmunds & Yearsley, 2007 (fatspine spurdog) – piikselg-ogahai. Lääne-Austraalia vetes, tõenäoliselt võib leiduda ka mujal India ookeani idaosas. Mereveeline, pelaagiline, 187-262 m sügavusel. Pikkus kuni 58 cm. Keha sale, pea lühike ja lai. Suured silmad. Seljauimede ees pikad ogad. Ei püüta. Seisund: määramata.


 

Squalus cubensis Howell-Rivero, 1936 (Cuban dogfish) – kuuba ogahai. Lääne-Atlandis Põhja-Karoliinast kuni Floriidani, Kuuba ja Haiti vetes, Mehhiko lahe põhjaosas, Lõuna-Brasiilia ja Argentiina vetes. Mereveeline, demersaalne, 60-400 m sügavusel. Pikkus kuni 110 cm (tavapikkus 75 cm). Ninamik terav, lai. Suured silmad. Suured rinnauimed. Kaetud väikeste lantsetikujuliste plakoidsoomustega. Pealt hall, alt heledam, täpid puuduvad. Munastelussünnitaja, pesakonnas kuni 10 järglast. Sihipäraselt ei püüta, kuid tabatakse tihti kaaskalana. Toiduks kasutatakse harva. Seisund: määramata.


 

Squalus edmundsi W. T. White, Last & J. D. Stevens, 2007 (Edmund's spurdog) – edmundsi ogahai. Lääne-Austraalia ja Indoneesia vetes. Mereveeline, pelaagiline, 204-850 m sügavusel (enamasti 300-500 m). Pikkus kuni 86,6 cm. Ninamik lühike, kolmnurkne. Eesmine seljauim püstjas, selle ees olev oga on massiivne ja sirge. Hallikaspruun, sabaume ülahõlmal tume sadullaik. Munastelussünnitaja. Austraalias püütakse vähesel määral kaaskalana, Indoneesias sihipäraselt ja kasutatakse toiduks. Seisund: ohulähedane.


 

Squalus formosus W. T. White & Iglésias, 2011 (Taiwan spurdog) – taiwani ogahai. Taiwani ja Jaapani vetes. Kirjeldatud Taiwani kalaturult leitud isendite põhjal. Mereveeline, pelaagiline. Pikkus kuni 81,4 cm. Ninamik lühike. Eesmine seljauim püstjas, sellel valge laik. Sabauimel valge ääris. Terashall pruunika varjundiga. Taiwanil kasutatakse toiduks. Seisund: määramata.


 

Squalus grahami W. T. White, Last & J. D. Stevens, 2007 (eastern longnose spurdog) – grahami ogahai. Kirde-Austraalia rannavetes. Mereveeline, pelaagiline, 148-504 m sügavusel (enamasti 220-450 m). Pikkus kuni 71,1 cm. Ninamik pikk ja kitsas. Seljauimed väikesed, eesmine seljauim püstjas, oga selle ees lühike ja peenike. Terashall, kõht heledam. Seljauimedel tume ääris. Sabauime ülahõlmal tume laik või jooned. Munastelussünnitaja, pesakonnas 3-5 järglast. Satub vähesel määral kaaskalana püünistesse. Seisund: ohulähedane.


 

Squalus griffini Phillipps, 1931 (northern spiny dogfish) – griffini ogahai. Uus-Meremaa vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 37-950 m sügavusel (tavalisem 100-500 m). Pikkus kuni 110 cm. Keha piklik, sale. Ninamik pikk. Eesmise seljauime ees oga lühike ja jäme. Hallikaspruun Sabauime ülahõlmal hele ääris. Toitub põhjakaladest, peajalgsetest ja vähilaadsetest. Munastelussünnitaja, pesakonnas 6-11 järglast. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse vahel kaaskalana. Seisund: pole ohustatud.


 

Squalus hemipinnis W. T. White, Last & Yearsley, 2007 (Indonesian shortsnout spurdog) – sälkuim-ogahai. Vaikse ookeani idaosas Indoneesia vetes. Mereveeline, bentopelaaginilne, 1-100 m sügavusel. Pikkus kuni 78 cm. Keha piklik, sale. Ninamik väga kitsas ja lühike. Vähemapoolsed viltused seljauimed, nende ees pikad ogad. Terashall, kõhult heledam. Toitub kaladest, peajalgsetest ja vähilaadsetest. Munastelussünnitaja, pesakonnas 3-11 järglast. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse sageli kaaskalana. Liha ja uimi kasutatakse toiduks, maksast valmistatakse õli. Seisund: ohulähedane.


 

Squalus japonicus Ishikawa, 1908 (Japanese spurdog) – jaapani ogahai. Jaapani kaguosast Ida-Hiina mereni, sh Korea, Filipiinide ja Arafura mere vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 150-300 m sügavusel. Pikkus kuni 91 cm. Keha piklik, sale. Ninamik pikk, teravnev, peene tipuga. Seljauimede ees pikad ogad. Hallikaspruun, kõht heledam. Munastelussünnitaja, pesakonnas 2-8 järglast. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse kaaskalana, leiab mõnevõrra kasutamist. Seisund: määramata.


 

Squalus lalannei Baranes, 2003 (Seychelles spurdog) – seišelli ogahai. Tuntud vaid 2 tabatud isendi põhjal. India ookeani lääneosas Seišelli saarte vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, kuni 1000 m sügavusel. Pikkus kuni 78,8 cm. Koon piklik, keha piklik. Seljauimede tippudel tume ääris. Ei püüta. Seisund: määramata.



Squalus lobularis Viana, M. R. de Carvalho & U. L. Gomes, 2016 (Atlantic lobefin dogfish) sagaruim-ogahai (eestikeelse nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Edela-Atlandis Brasiiliast Uruguai ja Argentiinani. Mereveeline, bentopelaagiline. Pikkus kuni 72,5 cm. Seljauimed sagaralaadsed. Ei püüta. Seisund: määramata.



Squalus mahia Viana, Lisher & Carvalho, 2017 (Malagasy skinny spurdog) – malagassi ogahai. (eestikeelse nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). India ookeani lääneosas Socotra saartest ja Madagaskari põhjaosast kuni Idea-Kapimaani (LAV). Mereveeline, mesopelaagiline, 55-500 m sügavusel (tavalisem 202-390 m). Pikkus kuni 59 cm. Seisund: määramata.



Squalus margaretsmithae Viana, Lisher & Carvalho, 2017 (Smith’s dogfish shark) smithi ogahai (eestikeelse nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Ida-Atlandis Portugalist ja Marokost kuni Lõuna-Aafrikani. Mereveeline, pelaagilis-neriitiline, 256-284 m sügavusel. Pikkus kuni 54,3 cm. Seisund: määramata.



Squalus megalops (W. J. Macleay, 1881) (shortnose spurdog) – suursilm-ogahai. Varasemalt peetud endeemseks liigiks Austraalia vetes. Kinnitust on leidnud esinemine Ida-Atlandis Vahemeres. Leidumine mitmetes teistes piirkondades (Aafrika ida- ja läänerannikul, Vaikse ookeani loodeosas Jaapani meres, Kollas meres jm), vajavad kinnitust, kuna sageli peetakse suursilm-ogahaiks talle sarnaseid ja lähedasi ogahaide liike. Mereveeline, demersaalne, 30-750 m sügavusel (tavalisem 80-300 m). Pikkus kuni 89 cm. Keha piklik, sale. Ninamik lai, kergelt teravduv. Seljauimede ees pikad ogad, tagumise uime ees oga uimest pikem. Suured rinnauimed. Ühtlaselt hall või pruun. Noortel isenditel seljauimedel tume ja hele ääris. Toitub luukaladest, vähilaadsetest ja pejalgsetest. Munastelussünnitaja, pesakonnas 2-4 järglast. Püütakse sihipäraselt, liha kasutatakse toiduks värskelt, soolatult ja vinnutatult. Seisund: määramata.


 

Squalus melanurus Fourmanoir & Rivaton, 1979 (blacktailed spurdog) – mustsaba-ogahai. Vaikse ookeani käänosas Uus-Kaledoonia vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, kuni 340 m sügavusel. Pikkus kuni 75 cm. Keha pikk ja sale. Ninamik kitsas ja väga pikk. Seljauimede ees pikad ogad. Hallikaspruun, seljauimede tipud mustad. Sabauime ülahõlmal must ääris. Toitub luukaladest. Tõenäoliselt munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


 

Squalus mitsukurii D. S. Jordan & Snyder, 1903 (shortspine spurdog) – mitsukuri ogahai. Areaal ebamäärane seoses ebakindlusega talle lähedaste ja sarnaste liikide määramisel. Üldiselt peetakse levikut tsirkumglobaalseks, võimalik kõikjal subtroopilistes ja mõõdukalt soojades vetes. Kindlalt teada Lõuna-Austraalia, Jaapani, Korea, Hiina, Havai vetes; Edela-Atlandis Uruguaist Argentiinani; arvatavasti ka Taiwani, Vietnami ja Uus-Meremaa vetes; võimalik mujalgi. Mereveeline, bentopelaagiline, 29-600 m sügavusel (tavalisem 48.533 m). Pikkus kuni 94,3 cm. Värvus hall. Toitub luukaladest, peajalgsetest ja vähilaadsetest. Munastelussünnitaja, pesakonnas 4-9 järglast. Mõningane väljapüük. Seisund: määramata.


 

Squalus montalbani Whitley, 1931 (Indonesian greeneye spurdog) – montalbani ogahai. Inda ja Vaikses ookeanis Filipiinide, Indoneesia ja Austraalia vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 144-1370 m sügavusel (sagedamini 383-670 m). Pikkus kuni 94,5 cm. Keha piklik, ninamik lai ja kolmnurkne. Halli värvi. Toitub luukaladest, peajalgsetest ja vähilaadsetest. Munastelussünnitaja, pesakonnas 4-16 järglast. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse sageli kaaskalana. Liha kasutatakse toiduks, maksast saadakse õli. Seisund: ohustatud.

 


Squalus nasutus Last, L. J. Marshall & W. T. White, 2007 (western longnose spurdog) – pikknina-ogahai. Lääne-Austraalia vetes, võimalik ka Filipiinide ja Indoneesia vetes. Mereveeline, pelaagiline, 300-850 m sügavusel (tavalisem 300-400 m). Pikkus kuni 59 cm. Keha sale ja pikk, ninamik kitsas ja pikk. Ogad seljauimede ees pole pikad. Helehall. Toitub luukaladest, peajalgsetest ja vähilaadsetest. Elussünnitaja. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse kaaskalana. Liha ja uimi kasutatakse toiduks, maksast saadakse õli. Seisund: määramata.


 

Squalus notocaudatus Last, W. T. White & J. D. Stevens, 2007 (bartail spurdog) – juttsaba-ogahai. Haruharva tabatav liik Queenslandi (Austraalia) vetes. Mereveeline, pelaagiline, 225-454 m sügavusel. Pikkus kuni 61,9 cm. Helehall. Seljauimede tipud tumedamad. Sabauimel valge ääris. Ei püüta. Seisund: määramata.


 

Squalus quasimodo Viana, M. R. de Carvalho & U. L. Gomes, 2016 (humpback western dogfish) – küürakas ogahai (eestikeelse nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Endeemne liik Edela-Atlandis Lõuna-Brasiilia vetes. Mereveeline, pelaagiline. Pikkus kuni 85 cm.


 

Squalus rancureli Fourmanoir & Rivaton, 1979 (cyrano spurdog) – rancureli ogahai. Vaikse ookeani lääne-keskosas Chesterfieldi saarte (Uus-Kaledoonia) ja Efate saare (Vanuatu saared) vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 320-410 m sügavusel. Pikkus kuni 77 cm. Keha sale, ninamik kitsas ja väga pikk. Tõenäoliselt munastelussünnitaja, pesakonnas 3 järglast. Ei püüta. Seisund: ohulähedane.


 

Squalus raoulensis Duffy & Last, 2007 (Kermadec spiny dogfish) – kermadeci ogahai. Vaikse ookeani edelaosas Raouli ja Napieri saarte vetes Kermadeci saarestikus. Mereveeline, pelaagiline, kuni 320 m sügavusel. Pikkus kuni 72,9 cm. Keha piklik, ninamik suhteliselt lühike. Eesmine seljauim püstjas. Hall või hallikaspruun, kõht heledam. Sabauimel hele ääris. Tõenäoliselt munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


 

Squalus suckleyi(Girard, 1855) (Pacific spiny dogfish) – valgetähn-ogahai. Vaikse ookeani põhjaosas Korea, Jaapani ja Venemaa (Kamtšatka, Ohhoota meri, Sahhalin) vetes, Beringi meres, Aleuudi saarte juures, Alaska lahe idaosas, Põhja-Ameerika vetes Briti Kolumbiast ja Washintoni osariigist kuni Baja California lõunaosani. Mere- ja riimveeline, bentopelaagiline, 15-1244 m sügavusel. Pikkus kuni 140 cm. Keha sale, piklik. Ninamik lühike, ümar. Rinnauimed sirpjad. Hallikaspruun, külgedel valged tähnid. Munastelussünnitaja. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse kaaskalana. Liha kasutatakse toiduks, kuid pole eriti hinnatud. Seisund: pole ohustatud.


Juuli, 2018
August, 2019

Vaata lisaks:

Väike ogahai (Squalus blainville)
Harilik ogahai ehk katraan (Squalus acanthias)
Ogahailased (Squalidae)
Kalale.ee KIK