Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
3. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
4. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
5. Abakala (Ballerus ballerus)
6. Abiogenees
7. Adamson Amandus
8. aer
9. aerjalalised (kopepoodid)
10. Ahing (västar; angerjaahing)
11. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
12. Ahtuba
13. Ahven (Perca fluviatilis)
14. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
15. Aiauss
16. ainupõlvsed
17. Akuraid (Narcine)
18. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
19. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
20. albatrossid
21. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
22. Allveevahimees
23. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
24. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
25. Amudarja
26. Amuur
27. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
28. Anemomeeter
29. Angerja oja (Angerja jõgi)
30. Angerjaõngejada
31. Angerjas (Anguilla anguilla)
32. Angerjas (pärimus)
33. Angerjas jaapani köögis
34. Angerjasöömise ajaloost
35. Angerjaõngejada
36. Angersägad (Clarias)
37. Angulas
38. Anisakiaas (anisakidoos)
39. Anisakiidid (Anisakidae)
40. Anne kanal
41. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
42. Anšoovislased (Engraulidae)
43. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
44. Antagonism
45. Araabia meri
46. Arapaima
47. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
48. Arteesia vesi
49. Astelraid (Dasyatis)
50. Astelraid 2 (Bathytoshia)
51. Astelraid 3 (Hemitrygon),
52. Astelraid 6 (Fontitrygon)
53. Atla jõgi
54. Atla laht
55. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
56. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
57. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
58. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
59. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
60. Atlandiraid (Atlantoraja)
61. atraktant (atrahent)
62. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
63. Baikal
64. Balzer
65. Barramundi
66. Bass
67. Bellingshausen
68. Beluuga (Huso huso)
69. Bentaal
70. Bentos
71. Bete
72. Bete Krokodil
73. Biofilter
74. Bioturbatsioon
75. Birdeye
76. Birjussa
77. bissa
78. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
79. Botvinja
80. Brahmaputra
81. Briis
82. Buran (mootorsaan)
83. Canvey saare elukas
84. Castingu MM
85. Chessie (veekrüptiid USAs)
86. Cooki saared
87. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
88. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
89. Creme
90. D.A.M.
91. Daing
92. Dirhami laht
93. Donburi
94. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
95. Ebabootsiad (Parabotia)
96. Ebisu (jaapani kalajumal)
97. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
98. Eesti jõgede loend
99. Eesti järved
100. Eesti järvede loend
101. Eesti Kalur
102. Eesti lahed (tähestikuline loend)
103. Eesti Merekool
104. EFTTA
105. Elango, Julius
106. Emajõe Lodjaselts
107. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
108. Emakala (Zoarces viviparus)
109. End, Albert Arvo
110. Endla järvestik
111. Erikson, Juhan (kalatööstur)
112. Erinarkid (Heteronarce)
113. Erm Vaike
114. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
115. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
116. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
117. Fenkol (apteegitill)
118. Flambeau
119. Fotofoor
120. Friteerimine
121. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
122. Garum ja liquamen
123. Gupi (Poecilia reticulata)
124. Haamerhai (Eusphyra blochii)
125. Haid kulinaarias
126. Hailiha nimekujud
127. Hakk-kala
128. Hallhaid (Carcharhinus)
129. Hammassärg (Rutilus frisii)
130. Harilaid
131. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
132. Harilik meriangerjas (Conger conger)
133. Harilik merilohe (Trachinus draco)
134. Harilik mullauss (maauss)
135. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
136. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
137. Harilik taimen (Hucho taimen)
138. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
139. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
140. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
141. Harju alamvesikond
142. Hauapüük
143. Haug püügikalana
144. Haug toidukalana
145. Haugasraid (Aetobatus)
146. Heeringalised (Clupeiformes)
147. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
148. Heeringlased (Clupeidae)
149. Heik (Hake) kalanimedes
150. Heintz Karl
151. Heleraid (Leucoraja)
152. Hensen, Victor
153. Hi-Lo
154. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
155. Hiinatrullid (Yunnanilus)
156. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
157. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
158. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
159. Hobulaiuskraadid
160. Hollandi kaste
161. Homaarlased (Nephropidae)
162. Hulkharjasussid (Polychaeta)
163. Hõbekoger (Carassius gibelio)
164. Hõimkond
165. Hämarhaid (Scymnodalatias)
166. Hülgepüük
167. Iilastuli
168. Imiussid (Trematoda)
169. Indo-Vaikne ookeaniala
170. Invincible (Nilsu)
171. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
172. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
173. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
174. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
175. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
176. Jahumardika vastne (jahuuss)
177. Johannes Vares
178. Jussi järved
179. Juust õngesöödana
180. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
181. Jõehallhaid (Glyphis)
182. Jõemõisa-Kaiu järvestik
183. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
184. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
185. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
186. Jämesabaraid (Urolophus)
187. Järveelustik ehk limnobios
188. Järvekoletised
189. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
190. Jäseraid (Cruriraja)
191. Jääpüük
192. Jäärauad
193. Kaanid (Hirudinea)
194. Kaarmise järv (Karmise järv)
195. Kaaviari ajaloost
196. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
197. Kahvamine
198. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
199. Kalakaste
200. Kalakasvatus
201. Kalakasvatus Eestis
202. Kalamüüdid ja müütilised kalad
203. Kalandus
204. Kalanduskoda
205. Kalaparv
206. Kalurite loitse ja ütlusi
207. Kaluuga (Huso dauricus)
208. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
209. Karelestad (Hippoglossoides)
210. Kartul
211. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
212. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
213. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
214. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
215. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
216. Katsuobushi
217. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
218. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
219. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
220. Kidata konks
221. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
222. Kiinide vastsed
223. Kiisk (pärimus)
224. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
225. Kilu nimelugu
226. Kinnine haspelrull
227. Kinnise rulli ehitus
228. Kirptirgu sidumise sõlm 1
229. kiviahvenlased (Serranidae)
230. Kivitrullingud (Nemacheilus)
231. Koerhaid (Scyliorhinus)
232. Koerhailased (Scyliorhinidae)
233. Koger (Carassius carassius)
234. Kogred (Carassius)
235. Koibraid (Sinobatis)
236. konks (õngekonks)
237. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
238. Koonhaid (Rhizoprionodon)
239. Koorküla järvestik
240. Kopskalad (Dipnoi)
241. Kosmoidsoomus
242. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
243. Kuivatamine/vinnutamine
244. Kuldkala (Carassius auratus)
245. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
246. Kura säär
247. Kuremaa järv (Kurema järv)
248. Kussie (jaapani järvekoletis)
249. Kuusamon Uistin Oy
250. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
251. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
252. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
253. Kärbsed õngesöödana
254. Kärbsenukk (kärbsekookon)
255. Kärbsetõugud meditsiinis
256. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
257. Kärphaid (Mustelus)
258. Kärsshingud (Acantopsis)
259. Käsiõng
260. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
261. Käärtrullid (Schistura) 2
262. Käärtrullid (Schistura) 3
263. Lahtise rulli ehitus
264. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
265. Lahtise rulli vänt
266. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
267. Lakerda (türgipärane soolakala)
268. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
269. Landilugu: dr Heintz
270. Landilugu: Kuusamo puukala
271. Landilugu: Nilsu
272. Lasa järv [Koorküla järvestik]
273. Lasnhaid (Scoliodon)
274. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
275. Leevi jõgi
276. Leivast õngesöödad
277. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
278. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
279. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
280. Lestad (Platichthys)
281. Libekala
282. Liblikate röövikud
283. Liblikraid (Gymnura)
284. Liftahvenad (Helicolenus)
285. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
286. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
287. Linajärv (Jussi Linajärv)
288. Linask (Tinca tinca)
289. Linné, Karl
290. Linnuroni (Ligula intestinalis)
291. Lintsabalased (Trichiuridae)
292. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
293. Logardraid 3 (Pseudobatos)
294. Logardrailased (Rhinobatidae)
295. Lonthülged (Mirounga)
296. Loobu jõgi
297. Lophius budegassa (must merikurat)
298. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
299. Luts (Lota lota)
300. Lõunaraid (Zearaja)
301. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
302. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
303. Läänesaarte alamvesikond
304. maailma jõed (loend)
305. Maggot
306. Majak (kolhoos)
307. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
308. Man
309. Mannasöödad
310. Maskraid (Neotrygon)
311. meduus
312. Merehaigus
313. Merekoletised
314. Meremeeste uskumused
315. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
316. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
317. Merikeellased (Soleidae)
318. Merikogerlased (Sparidae)
319. Merikoha (Sander marinus)
320. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
321. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
322. Meriluts (Brosme brosme)
323. Merineitsi
324. Meripuugid (Scorpaena)
325. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
326. Merisutt (Petromyzon marinus)
327. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
328. Merluusid (Merluccius)
329. Metsprussakas
330. Miiu
331. Moiva (Mallotus villosus)
332. Mokkparrakad (Labeobarbus)
333. Morilased (Moridae)
334. muda
335. Mudaelustik ehk pelon
336. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
337. Mussie (järvekoletis Kanadas)
338. Mussoon
339. Must marliin (Istiompax indica)
340. Mustatäpitõbi
341. Musthaid (Apristurus)
342. Mustjõe alamvesikond
343. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
344. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
345. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
346. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
347. Mõrrapüük
348. Mõõkkala (Xiphias gladius)
349. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
350. Määr, Aleksander
351. Mölder, August
352. Müütilised veeolendid
353. Naaskelraid (Pastinachus)
354. Nahknark (Crassinarke dormitor)
355. Naissaar
356. Narva veehoidla
357. Nasv
358. Navaaga (Eleginus nawaga)
359. Nelikant-kaldauss
360. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
361. Niituimlutslased (Physidae)
362. Nirkhailased (Hemigaleidae)
363. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
364. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
365. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
366. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
367. Nugishaid (Triakis)
368. Nuutraid (Himantura)
369. Näkk (eesti)
370. Oad, Jaan
371. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
372. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
373. Ogahaid (Squalus)
374. Ogasilmad (Pangio)
375. Ojamaa (Gotland)
376. Okasturilased (Notacanthidae)
377. Okishaid (Centroscyllium)
378. ondatra (piisamrott, biisamrott)
379. Osmussaar
380. Pakssabaraid (Trygonoptera)
381. paneerimine
382. Paunküla veehoidla
383. Peen kõduuss
384. Peipsi alamvesikond
385. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
386. Pettai, Elmar Voldemar
387. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
388. Pigo (Rutilus pigus)
389. Pihklased (Myxini)
390. Pihtla kalakasvandus
391. Piikraid (Urobatis)
392. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
393. Piimjas soouss
394. Piiskopikala (bishop fish)
395. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
396. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
397. Pimenarkid (Typhlonarke)
398. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
399. Poi
400. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
401. Polaarhaid (Somniosus)
402. Poola uss
403. Prespa forell (Salmo peristericus)
404. Prussakas ja tarakan
405. Psammon
406. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
407. Punane vihmauss (pool-ööuss)
408. Purikalalased (Istiophoridae)
409. Purjus krevetid
410. Puukala (Kuusamo puukala)
411. Põhjavee-elustik
412. Põishüljes (Cystophora cristata)
413. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
414. Põlula Kalakasvatuskeskus
415. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
416. Pärimus: Kaussjärv
417. Pärimus: Lutsu järv
418. Pärimus: Otepää Pühajärv
419. Pärimus: Raudjärve kullapütt
420. Pärimus: Uhtjärv
421. Pärimus: Verijärv
422. Pärnu alamvesikond
423. Pärnu Kalakombinaat
424. Pärnu kalanduskool
425. Rabakonn
426. Raid (Raja)
427. Rakfisk ehk norra hapukala
428. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
429. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
430. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
431. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
432. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
433. Reobiont
434. Riffhai (Triaenodon obesus)
435. Rihmsabaraid (Taeniura)
436. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
437. Riikoja Heinrich
438. Ristkok, Jüri
439. Robalod (Centropomus)
440. Roheline mullauss
441. Rohukonn
442. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
443. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
444. Rombkalad (Bothus)
445. Rombkalalased (Bothidae)
446. Roosa mullauss
447. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
448. Ruske käärtrull (Schistura russa)
449. Russalka
450. Rõbak Baltiki
451. Rõuge järvestik
452. Räimeõng
453. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
454. Saadjärv (Saadrejärv)
455. Saaghailised (Pristiophoriformes)
456. Saagsabahaid (Galeus)
457. Sagrits, Richard
458. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
459. Sammet, Jaak
460. Sannakji
461. Sardiin (Sardina pilchardus)
462. Sardiinid
463. Sardinellid (Sardinella)
464. Saunja laht
465. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
466. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
467. Sidrunhaid (Negaprion)
468. Siiad (Coregonus)
469. Siig - huvipüük Eestis
470. Siig spordikalana Skandinaavias
471. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
472. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
473. Sinakas soouss
474. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
475. siugkonnalised (apoodid)
476. Soomuskuked (Lepidotrigla)
477. Soomuslest (Limanda limanda)
478. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
479. Sovetskaja Rodina (laev)
480. Spinningisti kaksteist käsku
481. Staratel
482. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
483. Stroganina
484. Sump (kumm, pandur, märss)
485. Sumplaev
486. Susski, Vladimir
487. Suue
488. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
489. Suur mullauss
490. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
491. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
492. Suurallikas
493. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
494. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
495. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
496. Sõnnikuuss
497. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
498. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
499. Südvester
500. Sünkraid (Amblyraja)
501. Süvahaid (Centroscymnus)
502. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
503. Süvaraid (Bathyraja)
504. Šelfihaid (Halaelurus)
505. Zoobentos
506. Taaliku sadam
507. Tabadusekepp
508. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
509. Tainas angerjapüügiks
510. Tallinna Kalakombinaat
511. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
512. Tallinna Merekolledž
513. Tamm, Friedrich
514. Tamula järv (Tamla järv)
515. Tatrakakud
516. Temera (Temera hardwickii)
517. Tempura
518. Tiit Hunt. Eesti kalad
519. Tintlased (Osmeridae)
520. Tippviidikad (Alburnoides)
521. Tobiased (Ammodytes)
522. Tooder
523. Traaler
524. Traalnoot
525. Traalpüük
526. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
527. Triivpüük
528. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
529. Trullinglased (Nemacheilidae)
530. Trullingud (Barbatula)
531. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
532. Tuletorn
533. Tume vihmauss
534. Tumehaid (Etmopterus)
535. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
536. Tursad (Gadus)
537. Tursamaks
538. Tursamaksa konserveerimine
539. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
540. Tuul
541. tuulekala (pärimus)
542. Tuur
543. Tuurlased (Acipenseridae)
544. Tõugjärv (Küünjärv)
545. Tõugussaare raba laugas
546. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
547. Tääkraid (Urotrygon)
548. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
549. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
550. Ukraina (baaslaev)
551. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
552. Unadon
553. Und
554. Undiin
555. Urbukse järv (Urbuse järv)
556. Ussikonks (säärekidadega konks)
557. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
558. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
559. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
560. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
561. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
562. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
563. Valgeninahai (Nasolamia velox)
564. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
565. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
566. Vasarhaid (Sphyrna)
567. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
568. Vastne
569. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
570. vesikond
571. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
572. Vihmauslased (Lumbricidae)
573. Vihmauss (liigid)
574. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
575. Viitina kuurits
576. Vimb (Vimba vimba)
577. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
578. Vinkelhaid (Oxynotus)
579. Vinnutatud räimed
580. Viru alamvesikond
581. Viuraid (Aetomylaeus)
582. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
583. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
584. Võldas (Cottus gobio)
585. Võrtsjärve alamvesikond
586. Väheharjasussid
587. Vähilaadsed
588. väike meriahven (Sebastes viviparus)
589. Väike ogahai (Squalus blainville)
590. Väike saagrai (Pristis clavata)
591. väike tobias (nigli, väiketobias)
592. Väikeraid (Rajella)
593. Väikesuulest (Microstomus kitt)
594. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
595. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
596. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
597. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
598. Õlikook
599. Õngekonksu ajaloost
600. Õngitsemine+
601. Õnne lõhe
602. Äntu järved
603. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
604. Ülemiste järv
605. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
606. Yam (mere ja kaose jumal)
muuda otsingut | sulge otsinguaken

Ogahaid (Squalus)

Ogahaid (Squalus), kõhrkalade perekond ogahailiste (Squaliformes) seltsi ogahailaste (Squalidae) sugukonnast. Inglise spurdogs; hispaania spurdos; vene катраны, колючие акулы. Seljauimede aluste juures pikad ogad. Sõõrmed ümbritsetud lühikeste nahakurdudega. Sabavarrel külgkiilud. Anaaluim puudub. Värvus varieerub hallist pruunini, kõhusoa heledam.

32 liiki (FishBase, 2019):

Squalus acanthias Linnaeus, 1758 (spiny dogfish) – harilik ogahaiVt artiklit Harilik ogahai.

Squalus albicaudus Viana, M. R. de Carvalho & U. L. Gomes, 2016 (Brazilian whitetail dogfish) – valgesaba-ogahai (eestikeelse nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Edela-Atlandis Brasiilia vetes kirderannikust kagurannikuni. Mereveeline, bentopelaagiline, troopiline, 195-421 m sügavusel. Pikkus kuni 59 cm. Sabauime äär on valge.



Squalus albifrons Last, W. T. White & J. D. Stevens, 2007 (eastern highfin spurdog) – valgelaup-ogahai. Ida-Austraalia vetes. Mereveeline, pelaagiline, 131-450 m sügavusel. Pikkus kuni 86 cm. Täiskasvanu rinnauimed sirpjad. Tumehall, kõht heledam. Noored isendid pruunid. Ei püüta. Seisund: määramata.

Pilt puudub

Squalus altipinnis Last, W. T. White & J. D. Stevens, 2007 (western highfin spurdog) – kõrguim-ogahai. Tuntud vaid 2 isendi järgi. Loode-Austraalia vetes. Mereveeline, pelaagiline, mandrinõlval 298-305 m sügavusel. Pikkus kuni 58,9 cm. Esimene seljauim püstine. Tumehall, kõht hele. Ei püüta, seisund määramata.


 

Squalus bahiensis Viana, M. R. de Carvalho & U. L. Gomes, 2016 (northeastern Brazilian dogfish) bahia ogahai (eestikeelse nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Endeemne liik Edela-Atlandis Brasiilia Bahia osariigi vetes. Mereveeline, pelaagiline, kuni 599 m sügavusel. Pikkus kuni 69 cm. Ei püüta. Seisund: määramata.


 

Squalus bassi Viana, de Carvalho & Ebert, 2017 (Long-snouted African spurdog) aafrika ogahai (eestikeelse nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Kagu-Atlandis ja India ookeani lääneosas Aafrika vetes Kapimaa läänosas ja ja mandri lõunatipust kuni Mosambiigini. Mereveeline, pelaagilis-neriitiline, 159-591 m sügavusel, pikkus kuni 110 cm. Hallikaspruun, kõht heledam. Toitub luukaladest, peajalgsetest ja vähilaadsetest. Pesakonnas 4-9 järglast. Seisund: määramata.



Squalus blainville (A. Risso, 1827) (longnose spurdog) – väike ogahaiVt artiklit Väike ogahai.

Squalus brevirostris S. Tanaka (I), 1917 (Japanese shortnose spurdog) – lühikoon-ogahai. Väheuuritud liik. Jaapanist Lõuna-Hiina mereni. Mereveeline, demersaalne, kuni 130 m sügavusel. Pikkus kuni 60 cm. Munastelussünnitaja. Seisund: määramata. Ei püüta. Seisund: määramata.


 

Squalus bucephalus Last, Séret & Pogonoski, 2007 (bighead spurdog) – suurpea-ogahai. Vaikse ookeani lääneosas Tasmaania mere põhjaosas ja Uus-Kaledoonia vetes. Mereveeline, pelaagiline, 448-880 m sügavusel. Pikkus kuni 90 cm. Suur, ümar pea. Ninamik lühike ja tömp. Keha kaetud plakoidsoomustega, erinevalt teistest perekonna liikidest on nii ühe kui ka kolme hambakesega soomuseid. Tumepruun, kõht heledam. Eluviis uurimata.


 

Squalus chloroculus Last, W. T. White & Motomura, 2007 (greeneye spurdog) – rohesilm-ogahai. Austraalia vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 213-1360 m sügavusel. Pikkus kuni 99 cm. Ninamik lai, kolmnurkne. Võrdlemisi suurtel silmadel on rohekas värvus. Rinnauimed võrdlemisi laiad. Ei püüta. Seisund: ohulähedane.


 

Squalus crassispinus Last, M. J. Edmunds & Yearsley, 2007 (fatspine spurdog) – piikselg-ogahai. Lääne-Austraalia vetes, tõenäoliselt võib leiduda ka mujal India ookeani idaosas. Mereveeline, pelaagiline, 187-262 m sügavusel. Pikkus kuni 58 cm. Keha sale, pea lühike ja lai. Suured silmad. Seljauimede ees pikad ogad. Ei püüta. Seisund: määramata.


 

Squalus cubensis Howell-Rivero, 1936 (Cuban dogfish) – kuuba ogahai. Lääne-Atlandis Põhja-Karoliinast kuni Floriidani, Kuuba ja Haiti vetes, Mehhiko lahe põhjaosas, Lõuna-Brasiilia ja Argentiina vetes. Mereveeline, demersaalne, 60-400 m sügavusel. Pikkus kuni 110 cm (tavapikkus 75 cm). Ninamik terav, lai. Suured silmad. Suured rinnauimed. Kaetud väikeste lantsetikujuliste plakoidsoomustega. Pealt hall, alt heledam, täpid puuduvad. Munastelussünnitaja, pesakonnas kuni 10 järglast. Sihipäraselt ei püüta, kuid tabatakse tihti kaaskalana. Toiduks kasutatakse harva. Seisund: määramata.


 

Squalus edmundsi W. T. White, Last & J. D. Stevens, 2007 (Edmund's spurdog) – edmundsi ogahai. Lääne-Austraalia ja Indoneesia vetes. Mereveeline, pelaagiline, 204-850 m sügavusel (enamasti 300-500 m). Pikkus kuni 86,6 cm. Ninamik lühike, kolmnurkne. Eesmine seljauim püstjas, selle ees olev oga on massiivne ja sirge. Hallikaspruun, sabaume ülahõlmal tume sadullaik. Munastelussünnitaja. Austraalias püütakse vähesel määral kaaskalana, Indoneesias sihipäraselt ja kasutatakse toiduks. Seisund: ohulähedane.


 

Squalus formosus W. T. White & Iglésias, 2011 (Taiwan spurdog) – taiwani ogahai. Taiwani ja Jaapani vetes. Kirjeldatud Taiwani kalaturult leitud isendite põhjal. Mereveeline, pelaagiline. Pikkus kuni 81,4 cm. Ninamik lühike. Eesmine seljauim püstjas, sellel valge laik. Sabauimel valge ääris. Terashall pruunika varjundiga. Taiwanil kasutatakse toiduks. Seisund: määramata.


 

Squalus grahami W. T. White, Last & J. D. Stevens, 2007 (eastern longnose spurdog) – grahami ogahai. Kirde-Austraalia rannavetes. Mereveeline, pelaagiline, 148-504 m sügavusel (enamasti 220-450 m). Pikkus kuni 71,1 cm. Ninamik pikk ja kitsas. Seljauimed väikesed, eesmine seljauim püstjas, oga selle ees lühike ja peenike. Terashall, kõht heledam. Seljauimedel tume ääris. Sabauime ülahõlmal tume laik või jooned. Munastelussünnitaja, pesakonnas 3-5 järglast. Satub vähesel määral kaaskalana püünistesse. Seisund: ohulähedane.


 

Squalus griffini Phillipps, 1931 (northern spiny dogfish) – griffini ogahai. Uus-Meremaa vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 37-950 m sügavusel (tavalisem 100-500 m). Pikkus kuni 110 cm. Keha piklik, sale. Ninamik pikk. Eesmise seljauime ees oga lühike ja jäme. Hallikaspruun Sabauime ülahõlmal hele ääris. Toitub põhjakaladest, peajalgsetest ja vähilaadsetest. Munastelussünnitaja, pesakonnas 6-11 järglast. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse vahel kaaskalana. Seisund: pole ohustatud.


 

Squalus hemipinnis W. T. White, Last & Yearsley, 2007 (Indonesian shortsnout spurdog) – sälkuim-ogahai. Vaikse ookeani idaosas Indoneesia vetes. Mereveeline, bentopelaaginilne, 1-100 m sügavusel. Pikkus kuni 78 cm. Keha piklik, sale. Ninamik väga kitsas ja lühike. Vähemapoolsed viltused seljauimed, nende ees pikad ogad. Terashall, kõhult heledam. Toitub kaladest, peajalgsetest ja vähilaadsetest. Munastelussünnitaja, pesakonnas 3-11 järglast. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse sageli kaaskalana. Liha ja uimi kasutatakse toiduks, maksast valmistatakse õli. Seisund: ohulähedane.


 

Squalus japonicus Ishikawa, 1908 (Japanese spurdog) – jaapani ogahai. Jaapani kaguosast Ida-Hiina mereni, sh Korea, Filipiinide ja Arafura mere vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 150-300 m sügavusel. Pikkus kuni 91 cm. Keha piklik, sale. Ninamik pikk, teravnev, peene tipuga. Seljauimede ees pikad ogad. Hallikaspruun, kõht heledam. Munastelussünnitaja, pesakonnas 2-8 järglast. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse kaaskalana, leiab mõnevõrra kasutamist. Seisund: määramata.


 

Squalus lalannei Baranes, 2003 (Seychelles spurdog) – seišelli ogahai. Tuntud vaid 2 tabatud isendi põhjal. India ookeani lääneosas Seišelli saarte vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, kuni 1000 m sügavusel. Pikkus kuni 78,8 cm. Koon piklik, keha piklik. Seljauimede tippudel tume ääris. Ei püüta. Seisund: määramata.



Squalus lobularis Viana, M. R. de Carvalho & U. L. Gomes, 2016 (Atlantic lobefin dogfish) sagaruim-ogahai (eestikeelse nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Edela-Atlandis Brasiiliast Uruguai ja Argentiinani. Mereveeline, bentopelaagiline. Pikkus kuni 72,5 cm. Seljauimed sagaralaadsed. Ei püüta. Seisund: määramata.



Squalus mahia Viana, Lisher & Carvalho, 2017 (Malagasy skinny spurdog) – malagassi ogahai. (eestikeelse nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). India ookeani lääneosas Socotra saartest ja Madagaskari põhjaosast kuni Idea-Kapimaani (LAV). Mereveeline, mesopelaagiline, 55-500 m sügavusel (tavalisem 202-390 m). Pikkus kuni 59 cm. Seisund: määramata.



Squalus margaretsmithae Viana, Lisher & Carvalho, 2017 (Smith’s dogfish shark) smithi ogahai (eestikeelse nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Ida-Atlandis Portugalist ja Marokost kuni Lõuna-Aafrikani. Mereveeline, pelaagilis-neriitiline, 256-284 m sügavusel. Pikkus kuni 54,3 cm. Seisund: määramata.



Squalus megalops (W. J. Macleay, 1881) (shortnose spurdog) – suursilm-ogahai. Varasemalt peetud endeemseks liigiks Austraalia vetes. Kinnitust on leidnud esinemine Ida-Atlandis Vahemeres. Leidumine mitmetes teistes piirkondades (Aafrika ida- ja läänerannikul, Vaikse ookeani loodeosas Jaapani meres, Kollas meres jm), vajavad kinnitust, kuna sageli peetakse suursilm-ogahaiks talle sarnaseid ja lähedasi ogahaide liike. Mereveeline, demersaalne, 30-750 m sügavusel (tavalisem 80-300 m). Pikkus kuni 89 cm. Keha piklik, sale. Ninamik lai, kergelt teravduv. Seljauimede ees pikad ogad, tagumise uime ees oga uimest pikem. Suured rinnauimed. Ühtlaselt hall või pruun. Noortel isenditel seljauimedel tume ja hele ääris. Toitub luukaladest, vähilaadsetest ja pejalgsetest. Munastelussünnitaja, pesakonnas 2-4 järglast. Püütakse sihipäraselt, liha kasutatakse toiduks värskelt, soolatult ja vinnutatult. Seisund: määramata.


 

Squalus melanurus Fourmanoir & Rivaton, 1979 (blacktailed spurdog) – mustsaba-ogahai. Vaikse ookeani käänosas Uus-Kaledoonia vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, kuni 340 m sügavusel. Pikkus kuni 75 cm. Keha pikk ja sale. Ninamik kitsas ja väga pikk. Seljauimede ees pikad ogad. Hallikaspruun, seljauimede tipud mustad. Sabauime ülahõlmal must ääris. Toitub luukaladest. Tõenäoliselt munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


 

Squalus mitsukurii D. S. Jordan & Snyder, 1903 (shortspine spurdog) – mitsukuri ogahai. Areaal ebamäärane seoses ebakindlusega talle lähedaste ja sarnaste liikide määramisel. Üldiselt peetakse levikut tsirkumglobaalseks, võimalik kõikjal subtroopilistes ja mõõdukalt soojades vetes. Kindlalt teada Lõuna-Austraalia, Jaapani, Korea, Hiina, Havai vetes; Edela-Atlandis Uruguaist Argentiinani; arvatavasti ka Taiwani, Vietnami ja Uus-Meremaa vetes; võimalik mujalgi. Mereveeline, bentopelaagiline, 29-600 m sügavusel (tavalisem 48.533 m). Pikkus kuni 94,3 cm. Värvus hall. Toitub luukaladest, peajalgsetest ja vähilaadsetest. Munastelussünnitaja, pesakonnas 4-9 järglast. Mõningane väljapüük. Seisund: määramata.


 

Squalus montalbani Whitley, 1931 (Indonesian greeneye spurdog) – montalbani ogahai. Inda ja Vaikses ookeanis Filipiinide, Indoneesia ja Austraalia vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 144-1370 m sügavusel (sagedamini 383-670 m). Pikkus kuni 94,5 cm. Keha piklik, ninamik lai ja kolmnurkne. Halli värvi. Toitub luukaladest, peajalgsetest ja vähilaadsetest. Munastelussünnitaja, pesakonnas 4-16 järglast. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse sageli kaaskalana. Liha kasutatakse toiduks, maksast saadakse õli. Seisund: ohustatud.

 


Squalus nasutus Last, L. J. Marshall & W. T. White, 2007 (western longnose spurdog) – pikknina-ogahai. Lääne-Austraalia vetes, võimalik ka Filipiinide ja Indoneesia vetes. Mereveeline, pelaagiline, 300-850 m sügavusel (tavalisem 300-400 m). Pikkus kuni 59 cm. Keha sale ja pikk, ninamik kitsas ja pikk. Ogad seljauimede ees pole pikad. Helehall. Toitub luukaladest, peajalgsetest ja vähilaadsetest. Elussünnitaja. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse kaaskalana. Liha ja uimi kasutatakse toiduks, maksast saadakse õli. Seisund: määramata.


 

Squalus notocaudatus Last, W. T. White & J. D. Stevens, 2007 (bartail spurdog) – juttsaba-ogahai. Haruharva tabatav liik Queenslandi (Austraalia) vetes. Mereveeline, pelaagiline, 225-454 m sügavusel. Pikkus kuni 61,9 cm. Helehall. Seljauimede tipud tumedamad. Sabauimel valge ääris. Ei püüta. Seisund: määramata.


 

Squalus quasimodo Viana, M. R. de Carvalho & U. L. Gomes, 2016 (humpback western dogfish) – küürakas ogahai (eestikeelse nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Endeemne liik Edela-Atlandis Lõuna-Brasiilia vetes. Mereveeline, pelaagiline. Pikkus kuni 85 cm.


 

Squalus rancureli Fourmanoir & Rivaton, 1979 (cyrano spurdog) – rancureli ogahai. Vaikse ookeani lääne-keskosas Chesterfieldi saarte (Uus-Kaledoonia) ja Efate saare (Vanuatu saared) vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 320-410 m sügavusel. Pikkus kuni 77 cm. Keha sale, ninamik kitsas ja väga pikk. Tõenäoliselt munastelussünnitaja, pesakonnas 3 järglast. Ei püüta. Seisund: ohulähedane.


 

Squalus raoulensis Duffy & Last, 2007 (Kermadec spiny dogfish) – kermadeci ogahai. Vaikse ookeani edelaosas Raouli ja Napieri saarte vetes Kermadeci saarestikus. Mereveeline, pelaagiline, kuni 320 m sügavusel. Pikkus kuni 72,9 cm. Keha piklik, ninamik suhteliselt lühike. Eesmine seljauim püstjas. Hall või hallikaspruun, kõht heledam. Sabauimel hele ääris. Tõenäoliselt munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


 

Squalus suckleyi(Girard, 1855) (Pacific spiny dogfish) – valgetähn-ogahai. Vaikse ookeani põhjaosas Korea, Jaapani ja Venemaa (Kamtšatka, Ohhoota meri, Sahhalin) vetes, Beringi meres, Aleuudi saarte juures, Alaska lahe idaosas, Põhja-Ameerika vetes Briti Kolumbiast ja Washintoni osariigist kuni Baja California lõunaosani. Mere- ja riimveeline, bentopelaagiline, 15-1244 m sügavusel. Pikkus kuni 140 cm. Keha sale, piklik. Ninamik lühike, ümar. Rinnauimed sirpjad. Hallikaspruun, külgedel valged tähnid. Munastelussünnitaja. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse kaaskalana. Liha kasutatakse toiduks, kuid pole eriti hinnatud. Seisund: pole ohustatud.


Juuli, 2018
August, 2019

Vaata lisaks:

Väike ogahai (Squalus blainville)
Harilik ogahai ehk katraan (Squalus acanthias)
Ogahailased (Squalidae)
Kalale.ee KIK