Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
3. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
4. Abakala (Ballerus ballerus)
5. Abiogenees
6. Adamson Amandus
7. aer
8. aerjalalised (kopepoodid)
9. Ahing (västar; angerjaahing)
10. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
11. Ahtuba
12. Ahven (Perca fluviatilis)
13. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
14. Aiauss
15. ainupõlvsed
16. Akuraid (Narcine)
17. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
18. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
19. albatrossid
20. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
21. Allveevahimees
22. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
23. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
24. Amudarja
25. Amuur
26. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
27. Anemomeeter
28. Angerja oja (Angerja jõgi)
29. Angerjaõngejada
30. Angerjas (Anguilla anguilla)
31. Angerjas (pärimus)
32. Angerjas jaapani köögis
33. Angerjasöömise ajaloost
34. Angerjaõngejada
35. Angersägad (Clarias)
36. Angulas
37. Anisakiaas (anisakidoos)
38. Anisakiidid (Anisakidae)
39. Anne kanal
40. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
41. Anšoovislased (Engraulidae)
42. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
43. Antagonism
44. Araabia meri
45. Arapaima
46. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
47. Arteesia vesi
48. Astelraid (Dasyatis)
49. Astelraid 2 (Bathytoshia)
50. Astelraid 3 (Hemitrygon),
51. Astelraid 6 (Fontitrygon)
52. Atla jõgi
53. Atla laht
54. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
55. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
56. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
57. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
58. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
59. Atlandiraid (Atlantoraja)
60. atraktant (atrahent)
61. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
62. Baikal
63. Balzer
64. Barramundi
65. Bass
66. Bellingshausen
67. Beluuga (Huso huso)
68. Bentaal
69. Bentos
70. Bete
71. Bete Krokodil
72. Biofilter
73. Bioturbatsioon
74. Birdeye
75. Birjussa
76. bissa
77. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
78. Botvinja
79. Brahmaputra
80. Briis
81. Buran (mootorsaan)
82. Canvey saare elukas
83. Castingu MM
84. Chessie (veekrüptiid USAs)
85. Cooki saared
86. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
87. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
88. Creme
89. D.A.M.
90. Daing
91. Dirhami laht
92. Donburi
93. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
94. Ebabootsiad (Parabotia)
95. Ebisu (jaapani kalajumal)
96. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
97. Eesti jõgede loend
98. Eesti järved
99. Eesti järvede loend
100. Eesti Kalur
101. Eesti lahed (tähestikuline loend)
102. Eesti Merekool
103. EFTTA
104. Elango, Julius
105. Emajõe Lodjaselts
106. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
107. Emakala (Zoarces viviparus)
108. End, Albert Arvo
109. Endla järvestik
110. Erikson, Juhan (kalatööstur)
111. Erinarkid (Heteronarce)
112. Erm Vaike
113. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
114. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
115. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
116. Fenkol (apteegitill)
117. Flambeau
118. Fotofoor
119. Friteerimine
120. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
121. Garum ja liquamen
122. Gupi (Poecilia reticulata)
123. Haamerhai (Eusphyra blochii)
124. Haid kulinaarias
125. Hailiha nimekujud
126. Hakk-kala
127. Hallhaid (Carcharhinus)
128. Hammassärg (Rutilus frisii)
129. Harilaid
130. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
131. Harilik meriangerjas (Conger conger)
132. Harilik merilohe (Trachinus draco)
133. Harilik mullauss (maauss)
134. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
135. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
136. Harilik taimen (Hucho taimen)
137. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
138. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
139. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
140. Harju alamvesikond
141. Hauapüük
142. Haug püügikalana
143. Haug toidukalana
144. Haugasraid (Aetobatus)
145. Heeringalised (Clupeiformes)
146. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
147. Heeringlased (Clupeidae)
148. Heik (Hake) kalanimedes
149. Heintz Karl
150. Heleraid (Leucoraja)
151. Hensen, Victor
152. Hi-Lo
153. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
154. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
155. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
156. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
157. Hobulaiuskraadid
158. Hollandi kaste
159. Homaarlased (Nephropidae)
160. Hulkharjasussid (Polychaeta)
161. Hõbekoger (Carassius gibelio)
162. Hõimkond
163. Hämarhaid (Scymnodalatias)
164. Hülgepüük
165. Iilastuli
166. Imiussid (Trematoda)
167. Indo-Vaikne ookeaniala
168. Invincible (Nilsu)
169. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
170. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
171. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
172. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
173. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
174. Jahumardika vastne (jahuuss)
175. Johannes Vares
176. Jussi järved
177. Juust õngesöödana
178. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
179. Jõehallhaid (Glyphis)
180. Jõemõisa-Kaiu järvestik
181. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
182. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
183. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
184. Jämesabaraid (Urolophus)
185. Järveelustik ehk limnobios
186. Järvekoletised
187. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
188. Jäseraid (Cruriraja)
189. Jääpüük
190. Jäärauad
191. Kaanid (Hirudinea)
192. Kaarmise järv (Karmise järv)
193. Kaaviari ajaloost
194. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
195. Kahvamine
196. kalade loend H-K
197. kalade loend L-O
198. kalade loend P-T
199. kalade loend U-Ü
200. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
201. Kalakasvatus
202. Kalakasvatus Eestis
203. Kalamüüdid ja müütilised kalad
204. Kalandus
205. Kalanduskoda
206. Kalaparv
207. Kalurite loitse ja ütlusi
208. Kaluuga (Huso dauricus)
209. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
210. Karelestad (Hippoglossoides)
211. Kartul
212. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
213. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
214. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
215. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
216. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
217. Katsuobushi
218. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
219. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
220. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
221. Kidata konks
222. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
223. Kiinide vastsed
224. Kiisk (pärimus)
225. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
226. Kilu nimelugu
227. Kinnine haspelrull
228. Kinnise rulli ehitus
229. Kirptirgu sidumise sõlm 1
230. kiviahvenlased (Serranidae)
231. Koerhaid (Scyliorhinus)
232. Koerhailased (Scyliorhinidae)
233. Koger (Carassius carassius)
234. Kogred (Carassius)
235. Koibraid (Sinobatis)
236. konks (õngekonks)
237. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
238. Koonhaid (Rhizoprionodon)
239. Koorküla järvestik
240. Kopskalad (Dipnoi)
241. Kosmoidsoomus
242. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
243. Kuivatamine/vinnutamine
244. Kuldkala (Carassius auratus)
245. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
246. Kura säär
247. Kuremaa järv (Kurema järv)
248. Kussie (jaapani järvekoletis)
249. Kuusamon Uistin Oy
250. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
251. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
252. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
253. Kärbsed õngesöödana
254. Kärbsenukk (kärbsekookon)
255. Kärbsetõugud meditsiinis
256. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
257. Kärphaid (Mustelus)
258. Kärsshingud (Acantopsis)
259. Käsiõng
260. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
261. Lahtise rulli ehitus
262. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
263. Lahtise rulli vänt
264. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
265. Lakerda (türgipärane soolakala)
266. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
267. Landilugu: dr Heintz
268. Landilugu: Kuusamo puukala
269. Landilugu: Nilsu
270. Lasa järv [Koorküla järvestik]
271. Lasnhaid (Scoliodon)
272. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
273. Leevi jõgi
274. Leivast õngesöödad
275. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
276. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
277. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
278. Lestad (Platichthys)
279. Libekala
280. Liblikate röövikud
281. Liblikraid (Gymnura)
282. Liftahvenad (Helicolenus)
283. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
284. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
285. Linajärv (Jussi Linajärv)
286. Linask (Tinca tinca)
287. Linné, Karl
288. Linnuroni (Ligula intestinalis)
289. Lintsabalased (Trichiuridae)
290. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
291. Logardraid 3 (Pseudobatos)
292. Logardrailased (Rhinobatidae)
293. Lonthülged (Mirounga)
294. Loobu jõgi
295. Lophius budegassa (must merikurat)
296. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
297. Luts (Lota lota)
298. Lõunaraid (Zearaja)
299. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
300. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
301. Läänesaarte alamvesikond
302. maailma jõed (loend)
303. Maggot
304. Majak (kolhoos)
305. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
306. Man
307. Mannasöödad
308. Maskraid (Neotrygon)
309. meduus
310. Merehaigus
311. Merekoletised
312. Meremeeste uskumused
313. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
314. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
315. Merikeellased (Soleidae)
316. Merikogerlased (Sparidae)
317. Merikoha (Sander marinus)
318. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
319. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
320. Meriluts (Brosme brosme)
321. Merineitsi
322. Meripuugid (Scorpaena)
323. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
324. Merisutt (Petromyzon marinus)
325. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
326. Merluusid (Merluccius)
327. Metsprussakas
328. Miiu
329. Moiva (Mallotus villosus)
330. Morilased (Moridae)
331. muda
332. Mudaelustik ehk pelon
333. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
334. Mussie (järvekoletis Kanadas)
335. Mussoon
336. Must marliin (Istiompax indica)
337. Mustatäpitõbi
338. Musthaid (Apristurus)
339. Mustjõe alamvesikond
340. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
341. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
342. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
343. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
344. Mõrrapüük
345. Mõõkkala (Xiphias gladius)
346. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
347. Määr, Aleksander
348. Mölder, August
349. Müütilised veeolendid
350. Naaskelraid (Pastinachus)
351. Nahknark (Crassinarke dormitor)
352. Naissaar
353. Narva veehoidla
354. Nasv
355. Navaaga (Eleginus nawaga)
356. Nelikant-kaldauss
357. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
358. Niituimlutslased (Physidae)
359. Nirkhailased (Hemigaleidae)
360. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
361. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
362. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
363. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
364. Nugishaid (Triakis)
365. Nuutraid (Himantura)
366. Näkk (eesti)
367. Oad, Jaan
368. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
369. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
370. Ogahaid (Squalus)
371. Ogasilmad (Pangio)
372. Ojamaa (Gotland)
373. Okasturilased (Notacanthidae)
374. Okishaid (Centroscyllium)
375. ondatra (piisamrott, biisamrott)
376. Osmussaar
377. Pakssabaraid (Trygonoptera)
378. paneerimine
379. Paunküla veehoidla
380. Peen kõduuss
381. Peipsi alamvesikond
382. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
383. Pettai, Elmar Voldemar
384. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
385. Pigo (Rutilus pigus)
386. Pihklased (Myxini)
387. Pihtla kalakasvandus
388. Piikraid (Urobatis)
389. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
390. Piimjas soouss
391. Piiskopikala (bishop fish)
392. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
393. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
394. Pimenarkid (Typhlonarke)
395. Poi
396. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
397. Polaarhaid (Somniosus)
398. Poola uss
399. Prespa forell (Salmo peristericus)
400. Prussakas ja tarakan
401. Psammon
402. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
403. Punane vihmauss (pool-ööuss)
404. Purikalalased (Istiophoridae)
405. Purjus krevetid
406. Puukala (Kuusamo puukala)
407. Põhjavee-elustik
408. Põishüljes (Cystophora cristata)
409. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
410. Põlula Kalakasvatuskeskus
411. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
412. Pärimus: Kaussjärv
413. Pärimus: Lutsu järv
414. Pärimus: Otepää Pühajärv
415. Pärimus: Raudjärve kullapütt
416. Pärimus: Uhtjärv
417. Pärimus: Verijärv
418. Pärnu alamvesikond
419. Pärnu Kalakombinaat
420. Pärnu kalanduskool
421. Rabakonn
422. Raid (Raja)
423. Rakfisk ehk norra hapukala
424. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
425. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
426. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
427. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
428. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
429. Reobiont
430. Riffhai (Triaenodon obesus)
431. Rihmsabaraid (Taeniura)
432. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
433. Riikoja Heinrich
434. Ristkok, Jüri
435. Robalod (Centropomus)
436. Roheline mullauss
437. Rohukonn
438. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
439. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
440. Rombkalad (Bothus)
441. Rombkalalased (Bothidae)
442. Roosa mullauss
443. Russalka
444. Rõbak Baltiki
445. Rõuge järvestik
446. Räimeõng
447. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
448. Saadjärv (Saadrejärv)
449. Saaghailised (Pristiophoriformes)
450. Saagsabahaid (Galeus)
451. Sagrits, Richard
452. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
453. Sammet, Jaak
454. Sannakji
455. Sardiin (Sardina pilchardus)
456. Sardiinid
457. Sardinellid (Sardinella)
458. Saunja laht
459. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
460. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
461. Sidrunhaid (Negaprion)
462. Siiad (Coregonus)
463. Siig - huvipüük Eestis
464. Siig spordikalana Skandinaavias
465. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
466. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
467. Sinakas soouss
468. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
469. siugkonnalised (apoodid)
470. Soomuskuked (Lepidotrigla)
471. Soomuslest (Limanda limanda)
472. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
473. Sovetskaja Rodina (laev)
474. Spinningisti kaksteist käsku
475. Staratel
476. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
477. Stroganina
478. Sump (kumm, pandur, märss)
479. Sumplaev
480. Susski, Vladimir
481. Suue
482. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
483. Suur mullauss
484. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
485. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
486. Suurallikas
487. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
488. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
489. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
490. Sõnnikuuss
491. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
492. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
493. Südvester
494. Sünkraid (Amblyraja)
495. Süvahaid (Centroscymnus)
496. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
497. Süvaraid (Bathyraja)
498. Šelfihaid (Halaelurus)
499. Zoobentos
500. Taaliku sadam
501. Tabadusekepp
502. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
503. Tainas angerjapüügiks
504. Tallinna Kalakombinaat
505. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
506. Tallinna Merekolledž
507. Tamm, Friedrich
508. Tamula järv (Tamla järv)
509. Tatrakakud
510. Temera (Temera hardwickii)
511. Tempura
512. Tiit Hunt. Eesti kalad
513. Tintlased (Osmeridae)
514. Tobiased (Ammodytes)
515. Tooder
516. Traaler
517. Traalnoot
518. Traalpüük
519. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
520. Triivpüük
521. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
522. Trullinglased (Nemacheilidae)
523. Trullingud (Barbatula)
524. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
525. Tuletorn
526. Tume vihmauss
527. Tumehaid (Etmopterus)
528. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
529. Tursad (Gadus)
530. Tursamaks
531. Tursamaksa konserveerimine
532. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
533. Tuul
534. tuulekala (pärimus)
535. Tuur
536. Tuurlased (Acipenseridae)
537. Tõugjärv (Küünjärv)
538. Tõugussaare raba laugas
539. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
540. Tääkraid (Urotrygon)
541. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
542. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
543. Ukraina (baaslaev)
544. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
545. Unadon
546. Und
547. Undiin
548. Urbukse järv (Urbuse järv)
549. Ussikonks (säärekidadega konks)
550. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
551. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
552. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
553. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
554. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
555. Valgeninahai (Nasolamia velox)
556. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
557. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
558. Vasarhaid (Sphyrna)
559. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
560. Vastne
561. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
562. vesikond
563. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
564. Vihmauslased (Lumbricidae)
565. Vihmauss (liigid)
566. Viidikas (Alburnus alburnus)
567. Viitina kuurits
568. Vimb (Vimba vimba)
569. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
570. Vinkelhaid (Oxynotus)
571. Vinnutatud räimed
572. Viru alamvesikond
573. Viuraid (Aetomylaeus)
574. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
575. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
576. Võldas (Cottus gobio)
577. Võrtsjärve alamvesikond
578. Väheharjasussid
579. Vähilaadsed
580. väike meriahven (Sebastes viviparus)
581. Väike ogahai (Squalus blainville)
582. Väike saagrai (Pristis clavata)
583. väike tobias (nigli, väiketobias)
584. Väikeraid (Rajella)
585. Väikesuulest (Microstomus kitt)
586. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
587. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
588. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
589. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
590. Õlikook
591. Õngekonksu ajaloost
592. Õngitsemine+
593. Õnne lõhe
594. Äntu järved
595. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
596. Ülemiste järv
597. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
598. Yam (mere ja kaose jumal)
muuda otsingut | sulge otsinguaken

Ogahaid (Squalus)

Ogahaid (Squalus), kõhrkalade perekond ogahailiste (Squaliformes) seltsi ogahailaste (Squalidae) sugukonnast. Inglise spurdogs; hispaania spurdos; vene катраны, колючие акулы. Seljauimede aluste juures pikad ogad. Sõõrmed ümbritsetud lühikeste nahakurdudega. Sabavarrel külgkiilud. Anaaluim puudub. Värvus varieerub hallist pruunini, kõhusoa heledam.

32 liiki (FishBase, 2019):

Squalus acanthias Linnaeus, 1758 (spiny dogfish) – harilik ogahaiVt artiklit Harilik ogahai.

Squalus albicaudus Viana, M. R. de Carvalho & U. L. Gomes, 2016 (Brazilian whitetail dogfish) – valgesaba-ogahai (eestikeelse nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Edela-Atlandis Brasiilia vetes kirderannikust kagurannikuni. Mereveeline, bentopelaagiline, troopiline, 195-421 m sügavusel. Pikkus kuni 59 cm. Sabauime äär on valge.



Squalus albifrons Last, W. T. White & J. D. Stevens, 2007 (eastern highfin spurdog) – valgelaup-ogahai. Ida-Austraalia vetes. Mereveeline, pelaagiline, 131-450 m sügavusel. Pikkus kuni 86 cm. Täiskasvanu rinnauimed sirpjad. Tumehall, kõht heledam. Noored isendid pruunid. Ei püüta. Seisund: määramata.

Pilt puudub

Squalus altipinnis Last, W. T. White & J. D. Stevens, 2007 (western highfin spurdog) – kõrguim-ogahai. Tuntud vaid 2 isendi järgi. Loode-Austraalia vetes. Mereveeline, pelaagiline, mandrinõlval 298-305 m sügavusel. Pikkus kuni 58,9 cm. Esimene seljauim püstine. Tumehall, kõht hele. Ei püüta, seisund määramata.


 

Squalus bahiensis Viana, M. R. de Carvalho & U. L. Gomes, 2016 (northeastern Brazilian dogfish) bahia ogahai (eestikeelse nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Endeemne liik Edela-Atlandis Brasiilia Bahia osariigi vetes. Mereveeline, pelaagiline, kuni 599 m sügavusel. Pikkus kuni 69 cm. Ei püüta. Seisund: määramata.


 

Squalus bassi Viana, de Carvalho & Ebert, 2017 (Long-snouted African spurdog) aafrika ogahai (eestikeelse nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Kagu-Atlandis ja India ookeani lääneosas Aafrika vetes Kapimaa läänosas ja ja mandri lõunatipust kuni Mosambiigini. Mereveeline, pelaagilis-neriitiline, 159-591 m sügavusel, pikkus kuni 110 cm. Hallikaspruun, kõht heledam. Toitub luukaladest, peajalgsetest ja vähilaadsetest. Pesakonnas 4-9 järglast. Seisund: määramata.



Squalus blainville (A. Risso, 1827) (longnose spurdog) – väike ogahaiVt artiklit Väike ogahai.

Squalus brevirostris S. Tanaka (I), 1917 (Japanese shortnose spurdog) – lühikoon-ogahai. Väheuuritud liik. Jaapanist Lõuna-Hiina mereni. Mereveeline, demersaalne, kuni 130 m sügavusel. Pikkus kuni 60 cm. Munastelussünnitaja. Seisund: määramata. Ei püüta. Seisund: määramata.


 

Squalus bucephalus Last, Séret & Pogonoski, 2007 (bighead spurdog) – suurpea-ogahai. Vaikse ookeani lääneosas Tasmaania mere põhjaosas ja Uus-Kaledoonia vetes. Mereveeline, pelaagiline, 448-880 m sügavusel. Pikkus kuni 90 cm. Suur, ümar pea. Ninamik lühike ja tömp. Keha kaetud plakoidsoomustega, erinevalt teistest perekonna liikidest on nii ühe kui ka kolme hambakesega soomuseid. Tumepruun, kõht heledam. Eluviis uurimata.


 

Squalus chloroculus Last, W. T. White & Motomura, 2007 (greeneye spurdog) – rohesilm-ogahai. Austraalia vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 213-1360 m sügavusel. Pikkus kuni 99 cm. Ninamik lai, kolmnurkne. Võrdlemisi suurtel silmadel on rohekas värvus. Rinnauimed võrdlemisi laiad. Ei püüta. Seisund: ohulähedane.


 

Squalus crassispinus Last, M. J. Edmunds & Yearsley, 2007 (fatspine spurdog) – piikselg-ogahai. Lääne-Austraalia vetes, tõenäoliselt võib leiduda ka mujal India ookeani idaosas. Mereveeline, pelaagiline, 187-262 m sügavusel. Pikkus kuni 58 cm. Keha sale, pea lühike ja lai. Suured silmad. Seljauimede ees pikad ogad. Ei püüta. Seisund: määramata.


 

Squalus cubensis Howell-Rivero, 1936 (Cuban dogfish) – kuuba ogahai. Lääne-Atlandis Põhja-Karoliinast kuni Floriidani, Kuuba ja Haiti vetes, Mehhiko lahe põhjaosas, Lõuna-Brasiilia ja Argentiina vetes. Mereveeline, demersaalne, 60-400 m sügavusel. Pikkus kuni 110 cm (tavapikkus 75 cm). Ninamik terav, lai. Suured silmad. Suured rinnauimed. Kaetud väikeste lantsetikujuliste plakoidsoomustega. Pealt hall, alt heledam, täpid puuduvad. Munastelussünnitaja, pesakonnas kuni 10 järglast. Sihipäraselt ei püüta, kuid tabatakse tihti kaaskalana. Toiduks kasutatakse harva. Seisund: määramata.


 

Squalus edmundsi W. T. White, Last & J. D. Stevens, 2007 (Edmund's spurdog) – edmundsi ogahai. Lääne-Austraalia ja Indoneesia vetes. Mereveeline, pelaagiline, 204-850 m sügavusel (enamasti 300-500 m). Pikkus kuni 86,6 cm. Ninamik lühike, kolmnurkne. Eesmine seljauim püstjas, selle ees olev oga on massiivne ja sirge. Hallikaspruun, sabaume ülahõlmal tume sadullaik. Munastelussünnitaja. Austraalias püütakse vähesel määral kaaskalana, Indoneesias sihipäraselt ja kasutatakse toiduks. Seisund: ohulähedane.


 

Squalus formosus W. T. White & Iglésias, 2011 (Taiwan spurdog) – taiwani ogahai. Taiwani ja Jaapani vetes. Kirjeldatud Taiwani kalaturult leitud isendite põhjal. Mereveeline, pelaagiline. Pikkus kuni 81,4 cm. Ninamik lühike. Eesmine seljauim püstjas, sellel valge laik. Sabauimel valge ääris. Terashall pruunika varjundiga. Taiwanil kasutatakse toiduks. Seisund: määramata.


 

Squalus grahami W. T. White, Last & J. D. Stevens, 2007 (eastern longnose spurdog) – grahami ogahai. Kirde-Austraalia rannavetes. Mereveeline, pelaagiline, 148-504 m sügavusel (enamasti 220-450 m). Pikkus kuni 71,1 cm. Ninamik pikk ja kitsas. Seljauimed väikesed, eesmine seljauim püstjas, oga selle ees lühike ja peenike. Terashall, kõht heledam. Seljauimedel tume ääris. Sabauime ülahõlmal tume laik või jooned. Munastelussünnitaja, pesakonnas 3-5 järglast. Satub vähesel määral kaaskalana püünistesse. Seisund: ohulähedane.


 

Squalus griffini Phillipps, 1931 (northern spiny dogfish) – griffini ogahai. Uus-Meremaa vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 37-950 m sügavusel (tavalisem 100-500 m). Pikkus kuni 110 cm. Keha piklik, sale. Ninamik pikk. Eesmise seljauime ees oga lühike ja jäme. Hallikaspruun Sabauime ülahõlmal hele ääris. Toitub põhjakaladest, peajalgsetest ja vähilaadsetest. Munastelussünnitaja, pesakonnas 6-11 järglast. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse vahel kaaskalana. Seisund: pole ohustatud.


 

Squalus hemipinnis W. T. White, Last & Yearsley, 2007 (Indonesian shortsnout spurdog) – sälkuim-ogahai. Vaikse ookeani idaosas Indoneesia vetes. Mereveeline, bentopelaaginilne, 1-100 m sügavusel. Pikkus kuni 78 cm. Keha piklik, sale. Ninamik väga kitsas ja lühike. Vähemapoolsed viltused seljauimed, nende ees pikad ogad. Terashall, kõhult heledam. Toitub kaladest, peajalgsetest ja vähilaadsetest. Munastelussünnitaja, pesakonnas 3-11 järglast. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse sageli kaaskalana. Liha ja uimi kasutatakse toiduks, maksast valmistatakse õli. Seisund: ohulähedane.


 

Squalus japonicus Ishikawa, 1908 (Japanese spurdog) – jaapani ogahai. Jaapani kaguosast Ida-Hiina mereni, sh Korea, Filipiinide ja Arafura mere vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 150-300 m sügavusel. Pikkus kuni 91 cm. Keha piklik, sale. Ninamik pikk, teravnev, peene tipuga. Seljauimede ees pikad ogad. Hallikaspruun, kõht heledam. Munastelussünnitaja, pesakonnas 2-8 järglast. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse kaaskalana, leiab mõnevõrra kasutamist. Seisund: määramata.


 

Squalus lalannei Baranes, 2003 (Seychelles spurdog) – seišelli ogahai. Tuntud vaid 2 tabatud isendi põhjal. India ookeani lääneosas Seišelli saarte vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, kuni 1000 m sügavusel. Pikkus kuni 78,8 cm. Koon piklik, keha piklik. Seljauimede tippudel tume ääris. Ei püüta. Seisund: määramata.



Squalus lobularis Viana, M. R. de Carvalho & U. L. Gomes, 2016 (Atlantic lobefin dogfish) sagaruim-ogahai (eestikeelse nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Edela-Atlandis Brasiiliast Uruguai ja Argentiinani. Mereveeline, bentopelaagiline. Pikkus kuni 72,5 cm. Seljauimed sagaralaadsed. Ei püüta. Seisund: määramata.



Squalus mahia Viana, Lisher & Carvalho, 2017 (Malagasy skinny spurdog) – malagassi ogahai. (eestikeelse nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). India ookeani lääneosas Socotra saartest ja Madagaskari põhjaosast kuni Idea-Kapimaani (LAV). Mereveeline, mesopelaagiline, 55-500 m sügavusel (tavalisem 202-390 m). Pikkus kuni 59 cm. Seisund: määramata.



Squalus margaretsmithae Viana, Lisher & Carvalho, 2017 (Smith’s dogfish shark) smithi ogahai (eestikeelse nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Ida-Atlandis Portugalist ja Marokost kuni Lõuna-Aafrikani. Mereveeline, pelaagilis-neriitiline, 256-284 m sügavusel. Pikkus kuni 54,3 cm. Seisund: määramata.



Squalus megalops (W. J. Macleay, 1881) (shortnose spurdog) – suursilm-ogahai. Varasemalt peetud endeemseks liigiks Austraalia vetes. Kinnitust on leidnud esinemine Ida-Atlandis Vahemeres. Leidumine mitmetes teistes piirkondades (Aafrika ida- ja läänerannikul, Vaikse ookeani loodeosas Jaapani meres, Kollas meres jm), vajavad kinnitust, kuna sageli peetakse suursilm-ogahaiks talle sarnaseid ja lähedasi ogahaide liike. Mereveeline, demersaalne, 30-750 m sügavusel (tavalisem 80-300 m). Pikkus kuni 89 cm. Keha piklik, sale. Ninamik lai, kergelt teravduv. Seljauimede ees pikad ogad, tagumise uime ees oga uimest pikem. Suured rinnauimed. Ühtlaselt hall või pruun. Noortel isenditel seljauimedel tume ja hele ääris. Toitub luukaladest, vähilaadsetest ja pejalgsetest. Munastelussünnitaja, pesakonnas 2-4 järglast. Püütakse sihipäraselt, liha kasutatakse toiduks värskelt, soolatult ja vinnutatult. Seisund: määramata.


 

Squalus melanurus Fourmanoir & Rivaton, 1979 (blacktailed spurdog) – mustsaba-ogahai. Vaikse ookeani käänosas Uus-Kaledoonia vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, kuni 340 m sügavusel. Pikkus kuni 75 cm. Keha pikk ja sale. Ninamik kitsas ja väga pikk. Seljauimede ees pikad ogad. Hallikaspruun, seljauimede tipud mustad. Sabauime ülahõlmal must ääris. Toitub luukaladest. Tõenäoliselt munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


 

Squalus mitsukurii D. S. Jordan & Snyder, 1903 (shortspine spurdog) – mitsukuri ogahai. Areaal ebamäärane seoses ebakindlusega talle lähedaste ja sarnaste liikide määramisel. Üldiselt peetakse levikut tsirkumglobaalseks, võimalik kõikjal subtroopilistes ja mõõdukalt soojades vetes. Kindlalt teada Lõuna-Austraalia, Jaapani, Korea, Hiina, Havai vetes; Edela-Atlandis Uruguaist Argentiinani; arvatavasti ka Taiwani, Vietnami ja Uus-Meremaa vetes; võimalik mujalgi. Mereveeline, bentopelaagiline, 29-600 m sügavusel (tavalisem 48.533 m). Pikkus kuni 94,3 cm. Värvus hall. Toitub luukaladest, peajalgsetest ja vähilaadsetest. Munastelussünnitaja, pesakonnas 4-9 järglast. Mõningane väljapüük. Seisund: määramata.


 

Squalus montalbani Whitley, 1931 (Indonesian greeneye spurdog) – montalbani ogahai. Inda ja Vaikses ookeanis Filipiinide, Indoneesia ja Austraalia vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 144-1370 m sügavusel (sagedamini 383-670 m). Pikkus kuni 94,5 cm. Keha piklik, ninamik lai ja kolmnurkne. Halli värvi. Toitub luukaladest, peajalgsetest ja vähilaadsetest. Munastelussünnitaja, pesakonnas 4-16 järglast. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse sageli kaaskalana. Liha kasutatakse toiduks, maksast saadakse õli. Seisund: ohustatud.

 


Squalus nasutus Last, L. J. Marshall & W. T. White, 2007 (western longnose spurdog) – pikknina-ogahai. Lääne-Austraalia vetes, võimalik ka Filipiinide ja Indoneesia vetes. Mereveeline, pelaagiline, 300-850 m sügavusel (tavalisem 300-400 m). Pikkus kuni 59 cm. Keha sale ja pikk, ninamik kitsas ja pikk. Ogad seljauimede ees pole pikad. Helehall. Toitub luukaladest, peajalgsetest ja vähilaadsetest. Elussünnitaja. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse kaaskalana. Liha ja uimi kasutatakse toiduks, maksast saadakse õli. Seisund: määramata.


 

Squalus notocaudatus Last, W. T. White & J. D. Stevens, 2007 (bartail spurdog) – juttsaba-ogahai. Haruharva tabatav liik Queenslandi (Austraalia) vetes. Mereveeline, pelaagiline, 225-454 m sügavusel. Pikkus kuni 61,9 cm. Helehall. Seljauimede tipud tumedamad. Sabauimel valge ääris. Ei püüta. Seisund: määramata.


 

Squalus quasimodo Viana, M. R. de Carvalho & U. L. Gomes, 2016 (humpback western dogfish) – küürakas ogahai (eestikeelse nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Endeemne liik Edela-Atlandis Lõuna-Brasiilia vetes. Mereveeline, pelaagiline. Pikkus kuni 85 cm.


 

Squalus rancureli Fourmanoir & Rivaton, 1979 (cyrano spurdog) – rancureli ogahai. Vaikse ookeani lääne-keskosas Chesterfieldi saarte (Uus-Kaledoonia) ja Efate saare (Vanuatu saared) vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 320-410 m sügavusel. Pikkus kuni 77 cm. Keha sale, ninamik kitsas ja väga pikk. Tõenäoliselt munastelussünnitaja, pesakonnas 3 järglast. Ei püüta. Seisund: ohulähedane.


 

Squalus raoulensis Duffy & Last, 2007 (Kermadec spiny dogfish) – kermadeci ogahai. Vaikse ookeani edelaosas Raouli ja Napieri saarte vetes Kermadeci saarestikus. Mereveeline, pelaagiline, kuni 320 m sügavusel. Pikkus kuni 72,9 cm. Keha piklik, ninamik suhteliselt lühike. Eesmine seljauim püstjas. Hall või hallikaspruun, kõht heledam. Sabauimel hele ääris. Tõenäoliselt munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


 

Squalus suckleyi(Girard, 1855) (Pacific spiny dogfish) – valgetähn-ogahai. Vaikse ookeani põhjaosas Korea, Jaapani ja Venemaa (Kamtšatka, Ohhoota meri, Sahhalin) vetes, Beringi meres, Aleuudi saarte juures, Alaska lahe idaosas, Põhja-Ameerika vetes Briti Kolumbiast ja Washintoni osariigist kuni Baja California lõunaosani. Mere- ja riimveeline, bentopelaagiline, 15-1244 m sügavusel. Pikkus kuni 140 cm. Keha sale, piklik. Ninamik lühike, ümar. Rinnauimed sirpjad. Hallikaspruun, külgedel valged tähnid. Munastelussünnitaja. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse kaaskalana. Liha kasutatakse toiduks, kuid pole eriti hinnatud. Seisund: pole ohustatud.


Juuli, 2018
August, 2019

Vaata lisaks:

Väike ogahai (Squalus blainville)
Harilik ogahai ehk katraan (Squalus acanthias)
Ogahailased (Squalidae)
Kalale.ee KIK