Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
3. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
4. Abakala (Ballerus ballerus)
5. Abiogenees
6. Adamson Amandus
7. aer
8. aerjalalised (kopepoodid)
9. Ahing (västar; angerjaahing)
10. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
11. Ahtuba
12. Ahven (Perca fluviatilis)
13. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
14. Aiauss
15. ainupõlvsed
16. Akuraid (Narcine)
17. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
18. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
19. albatrossid
20. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
21. Allveevahimees
22. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
23. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
24. Amudarja
25. Amuur
26. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
27. Anemomeeter
28. Angerja oja (Angerja jõgi)
29. Angerjaõngejada
30. Angerjas (Anguilla anguilla)
31. Angerjas (pärimus)
32. Angerjas jaapani köögis
33. Angerjasöömise ajaloost
34. Angerjaõngejada
35. Angersägad (Clarias)
36. Angulas
37. Anisakiaas (anisakidoos)
38. Anisakiidid (Anisakidae)
39. Anne kanal
40. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
41. Anšoovislased (Engraulidae)
42. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
43. Antagonism
44. Araabia meri
45. Arapaima
46. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
47. Arteesia vesi
48. Astelraid (Dasyatis)
49. Astelraid 2 (Bathytoshia)
50. Astelraid 3 (Hemitrygon),
51. Astelraid 6 (Fontitrygon)
52. Atla jõgi
53. Atla laht
54. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
55. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
56. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
57. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
58. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
59. Atlandiraid (Atlantoraja)
60. atraktant (atrahent)
61. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
62. Baikal
63. Balzer
64. Barramundi
65. Bass
66. Bellingshausen
67. Beluuga (Huso huso)
68. Bentaal
69. Bentos
70. Bete
71. Bete Krokodil
72. Biofilter
73. Bioturbatsioon
74. Birdeye
75. Birjussa
76. bissa
77. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
78. Botvinja
79. Brahmaputra
80. Briis
81. Buran (mootorsaan)
82. Canvey saare elukas
83. Castingu MM
84. Chessie (veekrüptiid USAs)
85. Cooki saared
86. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
87. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
88. Creme
89. D.A.M.
90. Daing
91. Dirhami laht
92. Donburi
93. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
94. Ebabootsiad (Parabotia)
95. Ebisu (jaapani kalajumal)
96. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
97. Eesti jõgede loend
98. Eesti järved
99. Eesti järvede loend
100. Eesti Kalur
101. Eesti lahed (tähestikuline loend)
102. Eesti Merekool
103. EFTTA
104. Elango, Julius
105. Emajõe Lodjaselts
106. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
107. Emakala (Zoarces viviparus)
108. End, Albert Arvo
109. Endla järvestik
110. Erikson, Juhan (kalatööstur)
111. Erinarkid (Heteronarce)
112. Erm Vaike
113. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
114. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
115. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
116. Fenkol (apteegitill)
117. Flambeau
118. Fotofoor
119. Friteerimine
120. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
121. Garum ja liquamen
122. Gupi (Poecilia reticulata)
123. Haamerhai (Eusphyra blochii)
124. Haid kulinaarias
125. Hailiha nimekujud
126. Hakk-kala
127. Hallhaid (Carcharhinus)
128. Hammassärg (Rutilus frisii)
129. Harilaid
130. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
131. Harilik meriangerjas (Conger conger)
132. Harilik merilohe (Trachinus draco)
133. Harilik mullauss (maauss)
134. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
135. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
136. Harilik taimen (Hucho taimen)
137. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
138. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
139. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
140. Harju alamvesikond
141. Hauapüük
142. Haug püügikalana
143. Haug toidukalana
144. Haugasraid (Aetobatus)
145. Heeringalised (Clupeiformes)
146. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
147. Heeringlased (Clupeidae)
148. Heik (Hake) kalanimedes
149. Heintz Karl
150. Heleraid (Leucoraja)
151. Hensen, Victor
152. Hi-Lo
153. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
154. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
155. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
156. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
157. Hobulaiuskraadid
158. Hollandi kaste
159. Homaarlased (Nephropidae)
160. Hulkharjasussid (Polychaeta)
161. Hõbekoger (Carassius gibelio)
162. Hõimkond
163. Hämarhaid (Scymnodalatias)
164. Hülgepüük
165. Iilastuli
166. Imiussid (Trematoda)
167. Indo-Vaikne ookeaniala
168. Invincible (Nilsu)
169. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
170. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
171. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
172. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
173. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
174. Jahumardika vastne (jahuuss)
175. Johannes Vares
176. Jussi järved
177. Juust õngesöödana
178. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
179. Jõehallhaid (Glyphis)
180. Jõemõisa-Kaiu järvestik
181. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
182. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
183. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
184. Jämesabaraid (Urolophus)
185. Järveelustik ehk limnobios
186. Järvekoletised
187. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
188. Jäseraid (Cruriraja)
189. Jääpüük
190. Jäärauad
191. Kaanid (Hirudinea)
192. Kaarmise järv (Karmise järv)
193. Kaaviari ajaloost
194. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
195. Kahvamine
196. kalade loend H-K
197. kalade loend L-O
198. kalade loend P-T
199. kalade loend U-Ü
200. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
201. Kalakaste
202. Kalakasvatus
203. Kalakasvatus Eestis
204. Kalamüüdid ja müütilised kalad
205. Kalandus
206. Kalanduskoda
207. Kalaparv
208. Kalurite loitse ja ütlusi
209. Kaluuga (Huso dauricus)
210. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
211. Karelestad (Hippoglossoides)
212. Kartul
213. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
214. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
215. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
216. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
217. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
218. Katsuobushi
219. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
220. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
221. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
222. Kidata konks
223. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
224. Kiinide vastsed
225. Kiisk (pärimus)
226. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
227. Kilu nimelugu
228. Kinnine haspelrull
229. Kinnise rulli ehitus
230. Kirptirgu sidumise sõlm 1
231. kiviahvenlased (Serranidae)
232. Koerhaid (Scyliorhinus)
233. Koerhailased (Scyliorhinidae)
234. Koger (Carassius carassius)
235. Kogred (Carassius)
236. Koibraid (Sinobatis)
237. konks (õngekonks)
238. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
239. Koonhaid (Rhizoprionodon)
240. Koorküla järvestik
241. Kopskalad (Dipnoi)
242. Kosmoidsoomus
243. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
244. Kuivatamine/vinnutamine
245. Kuldkala (Carassius auratus)
246. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
247. Kura säär
248. Kuremaa järv (Kurema järv)
249. Kussie (jaapani järvekoletis)
250. Kuusamon Uistin Oy
251. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
252. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
253. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
254. Kärbsed õngesöödana
255. Kärbsenukk (kärbsekookon)
256. Kärbsetõugud meditsiinis
257. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
258. Kärphaid (Mustelus)
259. Kärsshingud (Acantopsis)
260. Käsiõng
261. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
262. Lahtise rulli ehitus
263. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
264. Lahtise rulli vänt
265. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
266. Lakerda (türgipärane soolakala)
267. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
268. Landilugu: dr Heintz
269. Landilugu: Kuusamo puukala
270. Landilugu: Nilsu
271. Lasa järv [Koorküla järvestik]
272. Lasnhaid (Scoliodon)
273. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
274. Leevi jõgi
275. Leivast õngesöödad
276. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
277. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
278. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
279. Lestad (Platichthys)
280. Libekala
281. Liblikate röövikud
282. Liblikraid (Gymnura)
283. Liftahvenad (Helicolenus)
284. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
285. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
286. Linajärv (Jussi Linajärv)
287. Linask (Tinca tinca)
288. Linné, Karl
289. Linnuroni (Ligula intestinalis)
290. Lintsabalased (Trichiuridae)
291. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
292. Logardraid 3 (Pseudobatos)
293. Logardrailased (Rhinobatidae)
294. Lonthülged (Mirounga)
295. Loobu jõgi
296. Lophius budegassa (must merikurat)
297. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
298. Luts (Lota lota)
299. Lõunaraid (Zearaja)
300. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
301. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
302. Läänesaarte alamvesikond
303. maailma jõed (loend)
304. Maggot
305. Majak (kolhoos)
306. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
307. Man
308. Mannasöödad
309. Maskraid (Neotrygon)
310. meduus
311. Merehaigus
312. Merekoletised
313. Meremeeste uskumused
314. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
315. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
316. Merikeellased (Soleidae)
317. Merikogerlased (Sparidae)
318. Merikoha (Sander marinus)
319. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
320. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
321. Meriluts (Brosme brosme)
322. Merineitsi
323. Meripuugid (Scorpaena)
324. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
325. Merisutt (Petromyzon marinus)
326. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
327. Merluusid (Merluccius)
328. Metsprussakas
329. Miiu
330. Moiva (Mallotus villosus)
331. Mokkparrakad (Labeobarbus)
332. Morilased (Moridae)
333. muda
334. Mudaelustik ehk pelon
335. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
336. Mussie (järvekoletis Kanadas)
337. Mussoon
338. Must marliin (Istiompax indica)
339. Mustatäpitõbi
340. Musthaid (Apristurus)
341. Mustjõe alamvesikond
342. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
343. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
344. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
345. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
346. Mõrrapüük
347. Mõõkkala (Xiphias gladius)
348. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
349. Määr, Aleksander
350. Mölder, August
351. Müütilised veeolendid
352. Naaskelraid (Pastinachus)
353. Nahknark (Crassinarke dormitor)
354. Naissaar
355. Narva veehoidla
356. Nasv
357. Navaaga (Eleginus nawaga)
358. Nelikant-kaldauss
359. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
360. Niituimlutslased (Physidae)
361. Nirkhailased (Hemigaleidae)
362. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
363. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
364. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
365. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
366. Nugishaid (Triakis)
367. Nuutraid (Himantura)
368. Näkk (eesti)
369. Oad, Jaan
370. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
371. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
372. Ogahaid (Squalus)
373. Ogasilmad (Pangio)
374. Ojamaa (Gotland)
375. Okasturilased (Notacanthidae)
376. Okishaid (Centroscyllium)
377. ondatra (piisamrott, biisamrott)
378. Osmussaar
379. Pakssabaraid (Trygonoptera)
380. paneerimine
381. Paunküla veehoidla
382. Peen kõduuss
383. Peipsi alamvesikond
384. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
385. Pettai, Elmar Voldemar
386. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
387. Pigo (Rutilus pigus)
388. Pihklased (Myxini)
389. Pihtla kalakasvandus
390. Piikraid (Urobatis)
391. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
392. Piimjas soouss
393. Piiskopikala (bishop fish)
394. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
395. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
396. Pimenarkid (Typhlonarke)
397. Poi
398. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
399. Polaarhaid (Somniosus)
400. Poola uss
401. Prespa forell (Salmo peristericus)
402. Prussakas ja tarakan
403. Psammon
404. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
405. Punane vihmauss (pool-ööuss)
406. Purikalalased (Istiophoridae)
407. Purjus krevetid
408. Puukala (Kuusamo puukala)
409. Põhjavee-elustik
410. Põishüljes (Cystophora cristata)
411. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
412. Põlula Kalakasvatuskeskus
413. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
414. Pärimus: Kaussjärv
415. Pärimus: Lutsu järv
416. Pärimus: Otepää Pühajärv
417. Pärimus: Raudjärve kullapütt
418. Pärimus: Uhtjärv
419. Pärimus: Verijärv
420. Pärnu alamvesikond
421. Pärnu Kalakombinaat
422. Pärnu kalanduskool
423. Rabakonn
424. Raid (Raja)
425. Rakfisk ehk norra hapukala
426. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
427. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
428. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
429. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
430. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
431. Reobiont
432. Riffhai (Triaenodon obesus)
433. Rihmsabaraid (Taeniura)
434. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
435. Riikoja Heinrich
436. Ristkok, Jüri
437. Robalod (Centropomus)
438. Roheline mullauss
439. Rohukonn
440. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
441. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
442. Rombkalad (Bothus)
443. Rombkalalased (Bothidae)
444. Roosa mullauss
445. Russalka
446. Rõbak Baltiki
447. Rõuge järvestik
448. Räimeõng
449. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
450. Saadjärv (Saadrejärv)
451. Saaghailised (Pristiophoriformes)
452. Saagsabahaid (Galeus)
453. Sagrits, Richard
454. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
455. Sammet, Jaak
456. Sannakji
457. Sardiin (Sardina pilchardus)
458. Sardiinid
459. Sardinellid (Sardinella)
460. Saunja laht
461. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
462. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
463. Sidrunhaid (Negaprion)
464. Siiad (Coregonus)
465. Siig - huvipüük Eestis
466. Siig spordikalana Skandinaavias
467. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
468. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
469. Sinakas soouss
470. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
471. siugkonnalised (apoodid)
472. Soomuskuked (Lepidotrigla)
473. Soomuslest (Limanda limanda)
474. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
475. Sovetskaja Rodina (laev)
476. Spinningisti kaksteist käsku
477. Staratel
478. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
479. Stroganina
480. Sump (kumm, pandur, märss)
481. Sumplaev
482. Susski, Vladimir
483. Suue
484. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
485. Suur mullauss
486. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
487. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
488. Suurallikas
489. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
490. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
491. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
492. Sõnnikuuss
493. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
494. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
495. Südvester
496. Sünkraid (Amblyraja)
497. Süvahaid (Centroscymnus)
498. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
499. Süvaraid (Bathyraja)
500. Šelfihaid (Halaelurus)
501. Zoobentos
502. Taaliku sadam
503. Tabadusekepp
504. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
505. Tainas angerjapüügiks
506. Tallinna Kalakombinaat
507. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
508. Tallinna Merekolledž
509. Tamm, Friedrich
510. Tamula järv (Tamla järv)
511. Tatrakakud
512. Temera (Temera hardwickii)
513. Tempura
514. Tiit Hunt. Eesti kalad
515. Tintlased (Osmeridae)
516. Tobiased (Ammodytes)
517. Tooder
518. Traaler
519. Traalnoot
520. Traalpüük
521. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
522. Triivpüük
523. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
524. Trullinglased (Nemacheilidae)
525. Trullingud (Barbatula)
526. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
527. Tuletorn
528. Tume vihmauss
529. Tumehaid (Etmopterus)
530. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
531. Tursad (Gadus)
532. Tursamaks
533. Tursamaksa konserveerimine
534. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
535. Tuul
536. tuulekala (pärimus)
537. Tuur
538. Tuurlased (Acipenseridae)
539. Tõugjärv (Küünjärv)
540. Tõugussaare raba laugas
541. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
542. Tääkraid (Urotrygon)
543. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
544. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
545. Ukraina (baaslaev)
546. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
547. Unadon
548. Und
549. Undiin
550. Urbukse järv (Urbuse järv)
551. Ussikonks (säärekidadega konks)
552. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
553. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
554. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
555. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
556. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
557. Valgeninahai (Nasolamia velox)
558. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
559. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
560. Vasarhaid (Sphyrna)
561. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
562. Vastne
563. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
564. vesikond
565. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
566. Vihmauslased (Lumbricidae)
567. Vihmauss (liigid)
568. Viidikas (Alburnus alburnus)
569. Viitina kuurits
570. Vimb (Vimba vimba)
571. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
572. Vinkelhaid (Oxynotus)
573. Vinnutatud räimed
574. Viru alamvesikond
575. Viuraid (Aetomylaeus)
576. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
577. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
578. Võldas (Cottus gobio)
579. Võrtsjärve alamvesikond
580. Väheharjasussid
581. Vähilaadsed
582. väike meriahven (Sebastes viviparus)
583. Väike ogahai (Squalus blainville)
584. Väike saagrai (Pristis clavata)
585. väike tobias (nigli, väiketobias)
586. Väikeraid (Rajella)
587. Väikesuulest (Microstomus kitt)
588. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
589. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
590. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
591. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
592. Õlikook
593. Õngekonksu ajaloost
594. Õngitsemine+
595. Õnne lõhe
596. Äntu järved
597. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
598. Ülemiste järv
599. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
600. Yam (mere ja kaose jumal)
muuda otsingut | sulge otsinguaken

Musthaid (Apristurus)

Musthaid (Apristurus), perekond hallhailiste (Carcharhiniformes) seltsi koerhailaste (Scyliorhinidae) sugukonnast. Inglise ghost catsharks, demon catsharks; vene чёрные кошачьи акулы

Piklik pea, suured sõõrmed, suunurkades väga lühikesed poised. Väikesed seljauimed asuvad selja tagaosas; eesmine seljauim tagumisest väiksem. Väga pikk anaaluim. Sabauim lühike ja ebasümmeetriline, alumine hõlm vähe arenenud. Värvus ühtlane. Nahk õhuke, keha pehme ja lõtv.

Perekonda kuulub 39 liiki (FishBase, 2018). Teada on veel vähemalt 3 liiki, kes on aga veel teaduslikult kirjeldamata.


Apristurus albisoma Nakaya & Séret, 1999 (White-bodied catshark) – valkjas musthai. Endeemne liik Vaikse ookeani lääneosas Austraalia vetes, Uus-Kaledoonias ja Norfolki saare juures. Mereveeline, batüdemersaalne, 935-1564 m sügavusel. Pikkus kuni 59, 6 cm. Pehme keha, õrn nahk, valkjas. Toitub krevettidest ja kalmaaridest. Tabatakse süvaveevõrkudega kaaskalana. Seisund: ohulähedane.


Valkjas musthai

Apristurus ampliceps Sasahara, K. Sato & Nakaya, 2008 (Roughskin catshark) – suurpea-musthai. Lääne-Austraalia, Uus-meremaa ja Tasmaania vetes. Mereveeline, batüdemersallne, 800-1503 m sügavusel. Pikkus kuni 85,5 cm. Ülallõug poolkuu kujuline. Pruun või must.


Suurpea-musthai

Apristurus aphyodes Nakaya & Stehmann, 1998 (White ghost catshark) – kirdeatlandi musthai. Kirde-Atlandis Prantsuse, Taani, Iiri, Hispaania ja Inglismaa vetes. Mereveeline, batüpelaagiline, 1014-1800 m sügavusel. Pikkus kuni 57 cm. Satub haruharva süvaveevõrkudesse.


Kirdeatlandi musthai

Apristurus australis K. Sato, Nakaya & Yorozu, 2008 (Pinocchio catshark) – austraalia musthai. Austraalia vetes. Mereveeline, batüpelaagiline, 486-1035 m sügavusel. Pikkus kuni 61,6 cm. Paljuneb munakapslite abil. Satub haruharva süvaveevõrkudesse.

Austraalia musthai

Apristurus breviventralis Kawauchi, Weigmann & Nakaya, 2014 (Shortbelly catshark) – lühikõht-musthai. (Eestikeelse nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt.) Avastatud hiljuti India ookeanist Socotra saare juurest Adeni lahes. Mereveeline, 1000-1120 m sügavusel. Pikkus kuni 48,5 cm.


Lühikõht-musthai


Apristurus brunneus C. H. Gilbert, 1892 (Brown catshark) – pruun musthai. Vt artikkel Pruun musthai.


Apristurus bucephalus W. T. White, Last & Pogonoski, 2008 (Bighead catshark) – laipea-musthai. Väheuuritud endeemne liik Lääne-Austraalia vetes (Perthi osariik), seni tabatud 3 isendit. Mereveeline, batüdemersaalne, 1030-1140 m sügavusel. Pikkus kuni 67,5 cm.


Laipea-musthai

Apristurus canutus S. Springer & Heemstra, 1979 (Hoary catshark) – härmselg-musthai. Väheuuritud liik Lääne-Atlandi keskosas Kariibi mere piirkonnas Antigua ja Anguilla vetes, Antillide vetes, Florida väinas, Kolumbia ja Venetsueela vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 500-1000 m sügavusel. Pikkus kuni 5 cm. Tumehall, uimeserrvad mustad. Näeb väga hästi pimeduses, üliarenenud lõhnameel. Toitub kalmaaridest, krevettidest, pisikaladest, ussikestest. Paljuneb munakapslite abil.


Härmselg-musthai


Apristurus exsanguis K. Sato, Nakaya & A. L. Stewart, 1999 (Flaccid catshark) – kalbe musthai. Endeemne liik Uus-Meremaa vetes. Mereveline, batüdemersaalne, 560-1200 m sügavusel. Pikkus kuni 90,8 cm. Kahvatuhall või kahvatupruun. Toitub pisikaladest ja krevettidest. Paljuneb munakapslite abil.


Kalbe musthai


Apristurus fedorovi Dolganov, 1985 (Fedorov's catshark) – turske musthai. Väheuuritud liik Jaapani põhjaosas (Tohoku nõlval). Mereveline, batüdemersaalne, 100-1500 m sügavusel. Pikkus kuni 68,3 cm. Paljuneb munakapslite abil.


Turske musthai


Apristurus garricki K. Sato, A. L. Stewart & Nakaya, 2013 (Garrick's catshark) – Garricki musthai. Uus-Meremaa põhjaosa vetes. Mereveeline, batüdemersaalne. Pikkus kuni 73,5 cm. Andmed vähesed.


Garricki musthai


Apristurus gibbosus Y. T. Chu, Q. W. Meng & S. Li, 1985 (Humpback catshark) – küürak-musthai. Lõuna-Hiina meres Hiina ja Taiwani randade lähedal. Mereveeline, batüdemersaalne, kuni 900 m sügavusel. Pikkus kuni 54,2 cm. Paljuneb munakapslite abil.


Küürak-musthai


Apristurus herklotsi Fowler, 1934 (Longfin catshark) – pikkuim-musthai. Vaikse ookeani lääneosas Jaapani ja Filipiinide vetes, Ida-Hiina ja Lõuna-Hiina meredes ning Kyushu-Palau seljandikul. Mereveeline, batüdemersaalne, 533-864 m sügavusel. Pikkus kuni 48,5 cm. Toitub pisikaladest ja vähilaadsetest. Paljuneb munakapslite abil.


Pikkuim-musthai

 

Apristurus indicus A. B. Brauer, 1906 (Smallbelly catshark) – pisikõht-musthai. India ookeani lääneosas Somaalia, Adeni lahe ja Omaani vetes, võib-olla ka Kagu-Atlandis Namiibia ja LAVi vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 1289-1840 m sügavusel. Pikkus kuni 34 cm.


Pisikõht-musthai


Apristurus internatus S. M. Deng, G. Q. Xiong & H. X. Zhan, 1988 (Shortnose demon catshark) – lühikoon-musthai. Vaikse ookeani loodeosas Ida-Hiina meres. Mereveeline, batüdemersaalne. Pikkus kuni 41,9 cm. Paljuneb munakapslite abil. Andmed vähesed.

Pilt puudub


Apristurus investigatoris Misra, 1962 (Broadnose catshark) –lainina-musthai. India ookeani idaosas Andamani meres. Tuntud vaid 1 veel mitte suguküpse isendi põhjal. Mereveeline, batüdemersaalne, 1041 m sügavusel. Pikkus 26 cm. Andmed vähesed.


Lainina-musthai

Apristurus japonicus Nakaya, 1975 (Japanese catshark) – jaapani musthai. Jaapani vetes Fukushima prefektuurist Chiba prefektuurini. Mereveeline, batüdemersaalne, 600-800 m sügavusel. Pikkus kuni 57 cm. Paljuneb munakapslite abil. Satub kaaskalana süvaveevõrkudest. Liha süüakse, valmistatakse kalajahu.


Jaapani musthai


 

Apristurus kampae L. R. Taylor, 1972 (Longnose catshark) –pikknina-musthai. Vaikse ookeani lääneosas Kesk- ja Lõuna-Kalifornia (USA) ja Kalifornia lahe vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, kuni 1888 m sügavusel. Pikkus kuni 58,4 cm. Paljuneb munakapslite abil.


Pikknina-musthai


Apristurus laurussonii Sæmundsson, 1922 (Iceland catshark) – atlandi musthai. Lääne-Atlandis Massachusettsi ja Delawari (USA) vetes ja Mehhiko lahe põhjaosas; Ida-Atlandis Islandi, Edelea-Iirimaa, Kannari saarte ja Madeira saare vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 560-1550 m sügavusel. Pikkus kuni 76 cm. Paljuneb munakapslite abil. Püügihuvi puudub.


Atlandi musthai


Apristurus longicephalus Nakaya, 1975 (Longhead catshark) – pikkpea-musthai. Indo-Vaikses ookeanis Ida-Hiina meres, Jaapani lõunavetes, Šeiššellide vetes, Filipiinidel, Mosambiigi, Uus-Kaledoonia ja Põhja-Austraalia vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 680-950 m sügavusel. Pikkus kuni 60 cm. Tumepruunist mustani. Ainus teadaolev kõhrkala, kes on hermafrodiitne: 85 % populatsioonist funktsioneerivad isaste või emaste isenditena, kuid neil on ka vastassugupoole suguorganid. Sellise arengu evolutsioonilised tegurid ei veel selged. Paljuneb munedes. Vähene püügihuvi.


Pikkpea-musthai


Apristurus macrorhynchus S. Tanaka (I), 1909 (Flathead catshark) – lamepea-musthai. Väheuuritud liik Vaikse ookeani kirdeosas Honshu (Jaapan) ja Taiwani vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, mandrinõlval. Pikkus kuni 66 cm. Paljuneb munakapslite abil. Püügihuvi puudub.


Lamepea-musthai

Apristurus macrostomus Q. W. Meng, Y. T. Chu & S. Li, 1985 (Broadmouth catshark) – laisuu-musthai. Lõuna-Hiina meres. Tuntud vaid 1 uuritud isendi põhjal. Mereveeline, batüdemersaalne, mandrilaval ja -nõlval kuni 913 m sügavusel. Pikkus 38 cm. Toitubvähilaadsetest, kalmaaridest, pisikestest krabidest. Paljuneb munakapslite abil.


Laisuu-musthai


Apristurus manis S. Springer, 1979 (Ghost catshark) – tont-musthai. Vt artikkel Tont-musthai.


Apristurus melanoasper Iglésias, Nakaya & Stehmann, 2004 (Black roughscale catshark) – kare musthai. Põhja-Atlandis USA põhjaosa vetes mandrinõlval ja Prantsusmaa, Iirimaa ja Briti saarte vetes. Mereveeline, batüpelaagiline, 512-1520 m sügavusel. Pikkus kuni 76,1 cm, suurim registreeritud mass 1,3 kg. Must, suurtel isenditel pruunikas varjund. Suured plakoidsoomused muudavad naha karedaks. Paljuneb munedes, ent liigi bioloogia on väheuuritud.


Kare musthai


 

Apristurus microps Gilchrist, 1922 (Smalleye catshark) – pisisilm-musthai. Kagu-Atlandis LAVi vetes Oranje jõe suudmest Agulhase neemeni. Mereveeline, batüdemersaalne, 700-2200 m sügavusel ( enamasti 800 m). Pikkus kuni 61 cm. Must või pruun. Keha tihke, silmad väikesed, rinnauimed väga lühikesed. Paljuneb munakapslite abil. Püügihuvi puudub. Liik ei ole ohustatud.


Pisisilm-musthai


Apristurus micropterygeus Q. W. Meng, Y. T. Chu & S. Li, 1986 (Smalldorsal catshark) – pisiuim-musthai. Vaikse eekani loodeosas Lõuna-Hiina meres kuni 913 m sügavusel. Veel suguküpsuseni jõudmata holotüübi pikkus 37,2 cm. Andmed vähesed.

Pilt puudub.

Apristurus nakayai Iglésias, 2013 (Milk-eye catshark) – valgesilm-musthai. Tabatud Vaikses ookeanis Uus-Kaledoonia põhjapoolsetest vetest. Mereveeline, batüpelaagiline, 953-1022 m sügavusel. Pikkus kuni 67,6 cm. Andmed vähesed. Toitub pisikaladest, kalmaaridest ja vähilaadsetest. Paljuneb munakapslite abil.


Valgesilm-musthai


Apristurus nasutus F. de Buen, 1959 (Largenose catshark) – suurnina-musthai. Väheuuritud liik Vaikse ookeani idaosas Panama lahes, Ekuadori ja Kesk-Tšiili vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 400-925 m sügavusel. Pikkus kuni 70 cm.


Suurnina-musthai


Apristurus parvipinnis S. Springer & Heemstra, 1979 (Smallfin catshark) – väikeuim-musthai. Väheuuritud liik Lääne-Atlandis Mehhiko lahes, Campeche lahes, Panama, Kolumbia ja Prantsuse Guajaana vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 600-1380 m sügavusel. Pikkus kuni 52 cm. Toitub pisikaladest, kalmaaridest ja vähilaadsetest. Paljuneb munakapslite abil. Satub sageli süvaveevõrkudesse.


Väikeuim-musthai


Apristurus pinguis S. M. Deng, G. Q. Xiong & H. X. Zhan, 1983 (Bulldog catshark) – nuum-musthai. Väheuuritud liik Vaikse ookeani loodeosas Ida-Hiina meres. Mereveeline, batüpelaagiline, 200-1000 m sügavusel. Pikkus kuni 83,5 cm. Paljuneb munakapslite abil.


Nuum-musthai


Apristurus platyrhynchus S. Tanaka (I), 1909 (Borneo catshark) – borneo musthai. Väheuuritud liik Vaikse ookeani lääneosas Filipiinidel, Lõuna-Hiina ja Ida-Hiina meres, põhjasuunas kuni Suruga laheni (Jaapan). Mereveeline, batüpelaagiline, tabatud 759 m sügavuselt. Pikkus kuni 80 cm. Toitub pisikaladest, kalmaaridest ja vähilaadsetest. Paljuneb munakapslite abil. Ei püüta.


Borneo musthai


Apristurus profundorum Goode & T. H. Bean, 1896 (Deepwater catshark) – süva-musthai. Lääne-Atlandis Delaware lahes (USA) ja Surinami vetes; Ida-Atlandis Maroko ja Aafrika loodeosa vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 1100-1750 m sügavusel. Pikkus kuni 54,2 (57) cm. Toitub pisikaladest, kalmaaridest ja vähilaadsetest. Paljuneb munakapslite abil. Ei püüta.


Süva-musthai


Apristurus riveri Bigelow & Schroeder, 1944 (Broadgill catshark) – laialõpusene musthai. Lääne-Atlandi keskosas Kuuba, Mehhiko lahe põhjaosa ja Panama vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 700-1500 m sügavusel. Pikkus kuni 46 cm. Tumepruun. Paljuneb munakapslite abil. Ei püüta.


Laialõpusene musthai


Apristurus saldanha Barnard, 1925 (Saldanha catshark) –  saldanha musthai. Haruldane, endeemne ja väheuuritud liik Kagu-Atlandis LAVi vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 344-1009 m sügavusel. Pikkus kuni 88 cm. Tume, suured rinnauimed, suured silmad, pikad huulepoised. Toitub pisikaladest, kalmaaridest ja vähilaadsetest. Paljuneb munakapslite abil. Ei püüta.


Saldanha musthai


Apristurus sibogae M. C. W. Weber, 1913 (Pale catshark) – kahvatu musthai. Liik on tuntud vaid 1 isendi põhjal, mis tabati Vaikse ookeani lääneosas Indoneesias Makassari lahest (Borneo ja Sulawesi vahel). Mereveeline, batüdemersaalne, 655 m sügavusel. Holotüübi pikkus 21 cm.


Kahvatu musthai holotüüp


Apristurus sinensis Y. T. Chu & A. S. Hu, 1981 (South China catshark) – lõunahiina musthai. Liik on tuntud vaid 1 isendi põhjal, mis tabati Vaikse ookeani kirdeosas Lõuna-Hiina meres. Mereveeline, batüdemersaalne, 537 m sügavusel. Holotüübi pikkus 41,7 cm.


Lõunahiina musthai


Apristurus spongiceps C. H. Gilbert, 1905 (Spongehead catshark) – käsnpea-musthai. Liik on tuntud 2 isendi põhjal, kes on tabatud Hawai saarestikust ja Banda merest (Indoneesia, Sulawesist lõunas). Mereveeline, batüdemersaalne, 572-1482 m sügavusel. Pikkus kuni 50 cm. Tumepruun.


Käsnpea-musthai


Apristurus stenseni S. Springer, 1979 (Panama ghost catshark) – panama musthai. Väheuuritud liik Vaikse ookeani lääneosas Panama vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 917-975 m sügavusel. Pikkus 23 cm. Andmed vähesed.


Panama musthai


Apristurus yangi White, Mana & Naylor, 2017 (Yang’s longnose catshark) – Yangi musthai. (Eestikeelse ametliku nime puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt.) Hiljutiavastatud liik Vaikse ookeani lääneosas Paapua Uus-Guinea vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 630-786 m sügavusel. Pikkus kuni 43,7 cm.


Yangi musthai: A - holotüüp; B- paratüüp
Viimati: juuli, 2019

Vaata lisaks:

Tont-musthai (Apristurus manis)
Pruun musthai (Apristurus brunneus)
Koerhailased (Scyliorhinidae)
Kalale.ee KIK