Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
3. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
4. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
5. Abakala (Ballerus ballerus)
6. Abiogenees
7. Adamson Amandus
8. aer
9. aerjalalised (kopepoodid)
10. Ahing (västar; angerjaahing)
11. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
12. Ahtuba
13. Ahven (Perca fluviatilis)
14. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
15. Aiauss
16. ainupõlvsed
17. Akuraid (Narcine)
18. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
19. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
20. albatrossid
21. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
22. Allveevahimees
23. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
24. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
25. Amudarja
26. Amuur
27. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
28. Anemomeeter
29. Angerja oja (Angerja jõgi)
30. Angerjaõngejada
31. Angerjas (Anguilla anguilla)
32. Angerjas (pärimus)
33. Angerjas jaapani köögis
34. Angerjasöömise ajaloost
35. Angerjaõngejada
36. Angersägad (Clarias)
37. Angulas
38. Anisakiaas (anisakidoos)
39. Anisakiidid (Anisakidae)
40. Anne kanal
41. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
42. Anšoovislased (Engraulidae)
43. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
44. Antagonism
45. Araabia meri
46. Arapaima
47. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
48. Arteesia vesi
49. Astelraid (Dasyatis)
50. Astelraid 2 (Bathytoshia)
51. Astelraid 3 (Hemitrygon),
52. Astelraid 6 (Fontitrygon)
53. Atla jõgi
54. Atla laht
55. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
56. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
57. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
58. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
59. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
60. Atlandiraid (Atlantoraja)
61. atraktant (atrahent)
62. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
63. Baikal
64. Balzer
65. Barramundi
66. Bass
67. Bellingshausen
68. Beluuga (Huso huso)
69. Bentaal
70. Bentos
71. Bete
72. Bete Krokodil
73. Biofilter
74. Bioturbatsioon
75. Birdeye
76. Birjussa
77. bissa
78. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
79. Botvinja
80. Brahmaputra
81. Briis
82. Buran (mootorsaan)
83. Canvey saare elukas
84. Castingu MM
85. Chessie (veekrüptiid USAs)
86. Cooki saared
87. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
88. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
89. Creme
90. D.A.M.
91. Daing
92. Dirhami laht
93. Donburi
94. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
95. Ebabootsiad (Parabotia)
96. Ebisu (jaapani kalajumal)
97. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
98. Eesti jõgede loend
99. Eesti järved
100. Eesti järvede loend
101. Eesti Kalur
102. Eesti lahed (tähestikuline loend)
103. Eesti Merekool
104. EFTTA
105. Elango, Julius
106. Emajõe Lodjaselts
107. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
108. Emakala (Zoarces viviparus)
109. End, Albert Arvo
110. Endla järvestik
111. Erikson, Juhan (kalatööstur)
112. Erinarkid (Heteronarce)
113. Erm Vaike
114. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
115. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
116. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
117. Fenkol (apteegitill)
118. Flambeau
119. Fotofoor
120. Friteerimine
121. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
122. Garum ja liquamen
123. Gupi (Poecilia reticulata)
124. Haamerhai (Eusphyra blochii)
125. Haid kulinaarias
126. Hailiha nimekujud
127. Hakk-kala
128. Hallhaid (Carcharhinus)
129. Hammassärg (Rutilus frisii)
130. Harilaid
131. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
132. Harilik meriangerjas (Conger conger)
133. Harilik merilohe (Trachinus draco)
134. Harilik mullauss (maauss)
135. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
136. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
137. Harilik taimen (Hucho taimen)
138. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
139. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
140. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
141. Harju alamvesikond
142. Hauapüük
143. Haug püügikalana
144. Haug toidukalana
145. Haugasraid (Aetobatus)
146. Heeringalised (Clupeiformes)
147. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
148. Heeringlased (Clupeidae)
149. Heik (Hake) kalanimedes
150. Heintz Karl
151. Heleraid (Leucoraja)
152. Hensen, Victor
153. Hi-Lo
154. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
155. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
156. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
157. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
158. Hobulaiuskraadid
159. Hollandi kaste
160. Homaarlased (Nephropidae)
161. Hulkharjasussid (Polychaeta)
162. Hõbekoger (Carassius gibelio)
163. Hõimkond
164. Hämarhaid (Scymnodalatias)
165. Hülgepüük
166. Iilastuli
167. Imiussid (Trematoda)
168. Indo-Vaikne ookeaniala
169. Invincible (Nilsu)
170. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
171. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
172. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
173. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
174. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
175. Jahumardika vastne (jahuuss)
176. Johannes Vares
177. Jussi järved
178. Juust õngesöödana
179. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
180. Jõehallhaid (Glyphis)
181. Jõemõisa-Kaiu järvestik
182. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
183. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
184. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
185. Jämesabaraid (Urolophus)
186. Järveelustik ehk limnobios
187. Järvekoletised
188. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
189. Jäseraid (Cruriraja)
190. Jääpüük
191. Jäärauad
192. Kaanid (Hirudinea)
193. Kaarmise järv (Karmise järv)
194. Kaaviari ajaloost
195. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
196. Kahvamine
197. kalade loend H-K
198. kalade loend L-O
199. kalade loend P-T
200. kalade loend U-Ü
201. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
202. Kalakaste
203. Kalakasvatus
204. Kalakasvatus Eestis
205. Kalamüüdid ja müütilised kalad
206. Kalandus
207. Kalanduskoda
208. Kalaparv
209. Kalurite loitse ja ütlusi
210. Kaluuga (Huso dauricus)
211. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
212. Karelestad (Hippoglossoides)
213. Kartul
214. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
215. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
216. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
217. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
218. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
219. Katsuobushi
220. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
221. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
222. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
223. Kidata konks
224. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
225. Kiinide vastsed
226. Kiisk (pärimus)
227. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
228. Kilu nimelugu
229. Kinnine haspelrull
230. Kinnise rulli ehitus
231. Kirptirgu sidumise sõlm 1
232. kiviahvenlased (Serranidae)
233. Koerhaid (Scyliorhinus)
234. Koerhailased (Scyliorhinidae)
235. Koger (Carassius carassius)
236. Kogred (Carassius)
237. Koibraid (Sinobatis)
238. konks (õngekonks)
239. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
240. Koonhaid (Rhizoprionodon)
241. Koorküla järvestik
242. Kopskalad (Dipnoi)
243. Kosmoidsoomus
244. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
245. Kuivatamine/vinnutamine
246. Kuldkala (Carassius auratus)
247. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
248. Kura säär
249. Kuremaa järv (Kurema järv)
250. Kussie (jaapani järvekoletis)
251. Kuusamon Uistin Oy
252. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
253. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
254. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
255. Kärbsed õngesöödana
256. Kärbsenukk (kärbsekookon)
257. Kärbsetõugud meditsiinis
258. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
259. Kärphaid (Mustelus)
260. Kärsshingud (Acantopsis)
261. Käsiõng
262. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
263. Lahtise rulli ehitus
264. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
265. Lahtise rulli vänt
266. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
267. Lakerda (türgipärane soolakala)
268. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
269. Landilugu: dr Heintz
270. Landilugu: Kuusamo puukala
271. Landilugu: Nilsu
272. Lasa järv [Koorküla järvestik]
273. Lasnhaid (Scoliodon)
274. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
275. Leevi jõgi
276. Leivast õngesöödad
277. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
278. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
279. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
280. Lestad (Platichthys)
281. Libekala
282. Liblikate röövikud
283. Liblikraid (Gymnura)
284. Liftahvenad (Helicolenus)
285. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
286. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
287. Linajärv (Jussi Linajärv)
288. Linask (Tinca tinca)
289. Linné, Karl
290. Linnuroni (Ligula intestinalis)
291. Lintsabalased (Trichiuridae)
292. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
293. Logardraid 3 (Pseudobatos)
294. Logardrailased (Rhinobatidae)
295. Lonthülged (Mirounga)
296. Loobu jõgi
297. Lophius budegassa (must merikurat)
298. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
299. Luts (Lota lota)
300. Lõunaraid (Zearaja)
301. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
302. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
303. Läänesaarte alamvesikond
304. maailma jõed (loend)
305. Maggot
306. Majak (kolhoos)
307. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
308. Man
309. Mannasöödad
310. Maskraid (Neotrygon)
311. meduus
312. Merehaigus
313. Merekoletised
314. Meremeeste uskumused
315. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
316. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
317. Merikeellased (Soleidae)
318. Merikogerlased (Sparidae)
319. Merikoha (Sander marinus)
320. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
321. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
322. Meriluts (Brosme brosme)
323. Merineitsi
324. Meripuugid (Scorpaena)
325. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
326. Merisutt (Petromyzon marinus)
327. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
328. Merluusid (Merluccius)
329. Metsprussakas
330. Miiu
331. Moiva (Mallotus villosus)
332. Mokkparrakad (Labeobarbus)
333. Morilased (Moridae)
334. muda
335. Mudaelustik ehk pelon
336. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
337. Mussie (järvekoletis Kanadas)
338. Mussoon
339. Must marliin (Istiompax indica)
340. Mustatäpitõbi
341. Musthaid (Apristurus)
342. Mustjõe alamvesikond
343. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
344. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
345. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
346. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
347. Mõrrapüük
348. Mõõkkala (Xiphias gladius)
349. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
350. Määr, Aleksander
351. Mölder, August
352. Müütilised veeolendid
353. Naaskelraid (Pastinachus)
354. Nahknark (Crassinarke dormitor)
355. Naissaar
356. Narva veehoidla
357. Nasv
358. Navaaga (Eleginus nawaga)
359. Nelikant-kaldauss
360. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
361. Niituimlutslased (Physidae)
362. Nirkhailased (Hemigaleidae)
363. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
364. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
365. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
366. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
367. Nugishaid (Triakis)
368. Nuutraid (Himantura)
369. Näkk (eesti)
370. Oad, Jaan
371. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
372. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
373. Ogahaid (Squalus)
374. Ogasilmad (Pangio)
375. Ojamaa (Gotland)
376. Okasturilased (Notacanthidae)
377. Okishaid (Centroscyllium)
378. ondatra (piisamrott, biisamrott)
379. Osmussaar
380. Pakssabaraid (Trygonoptera)
381. paneerimine
382. Paunküla veehoidla
383. Peen kõduuss
384. Peipsi alamvesikond
385. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
386. Pettai, Elmar Voldemar
387. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
388. Pigo (Rutilus pigus)
389. Pihklased (Myxini)
390. Pihtla kalakasvandus
391. Piikraid (Urobatis)
392. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
393. Piimjas soouss
394. Piiskopikala (bishop fish)
395. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
396. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
397. Pimenarkid (Typhlonarke)
398. Poi
399. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
400. Polaarhaid (Somniosus)
401. Poola uss
402. Prespa forell (Salmo peristericus)
403. Prussakas ja tarakan
404. Psammon
405. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
406. Punane vihmauss (pool-ööuss)
407. Purikalalased (Istiophoridae)
408. Purjus krevetid
409. Puukala (Kuusamo puukala)
410. Põhjavee-elustik
411. Põishüljes (Cystophora cristata)
412. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
413. Põlula Kalakasvatuskeskus
414. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
415. Pärimus: Kaussjärv
416. Pärimus: Lutsu järv
417. Pärimus: Otepää Pühajärv
418. Pärimus: Raudjärve kullapütt
419. Pärimus: Uhtjärv
420. Pärimus: Verijärv
421. Pärnu alamvesikond
422. Pärnu Kalakombinaat
423. Pärnu kalanduskool
424. Rabakonn
425. Raid (Raja)
426. Rakfisk ehk norra hapukala
427. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
428. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
429. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
430. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
431. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
432. Reobiont
433. Riffhai (Triaenodon obesus)
434. Rihmsabaraid (Taeniura)
435. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
436. Riikoja Heinrich
437. Ristkok, Jüri
438. Robalod (Centropomus)
439. Roheline mullauss
440. Rohukonn
441. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
442. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
443. Rombkalad (Bothus)
444. Rombkalalased (Bothidae)
445. Roosa mullauss
446. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
447. Russalka
448. Rõbak Baltiki
449. Rõuge järvestik
450. Räimeõng
451. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
452. Saadjärv (Saadrejärv)
453. Saaghailised (Pristiophoriformes)
454. Saagsabahaid (Galeus)
455. Sagrits, Richard
456. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
457. Sammet, Jaak
458. Sannakji
459. Sardiin (Sardina pilchardus)
460. Sardiinid
461. Sardinellid (Sardinella)
462. Saunja laht
463. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
464. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
465. Sidrunhaid (Negaprion)
466. Siiad (Coregonus)
467. Siig - huvipüük Eestis
468. Siig spordikalana Skandinaavias
469. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
470. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
471. Sinakas soouss
472. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
473. siugkonnalised (apoodid)
474. Soomuskuked (Lepidotrigla)
475. Soomuslest (Limanda limanda)
476. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
477. Sovetskaja Rodina (laev)
478. Spinningisti kaksteist käsku
479. Staratel
480. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
481. Stroganina
482. Sump (kumm, pandur, märss)
483. Sumplaev
484. Susski, Vladimir
485. Suue
486. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
487. Suur mullauss
488. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
489. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
490. Suurallikas
491. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
492. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
493. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
494. Sõnnikuuss
495. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
496. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
497. Südvester
498. Sünkraid (Amblyraja)
499. Süvahaid (Centroscymnus)
500. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
501. Süvaraid (Bathyraja)
502. Šelfihaid (Halaelurus)
503. Zoobentos
504. Taaliku sadam
505. Tabadusekepp
506. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
507. Tainas angerjapüügiks
508. Tallinna Kalakombinaat
509. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
510. Tallinna Merekolledž
511. Tamm, Friedrich
512. Tamula järv (Tamla järv)
513. Tatrakakud
514. Temera (Temera hardwickii)
515. Tempura
516. Tiit Hunt. Eesti kalad
517. Tintlased (Osmeridae)
518. Tippviidikad (Alburnoides)
519. Tobiased (Ammodytes)
520. Tooder
521. Traaler
522. Traalnoot
523. Traalpüük
524. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
525. Triivpüük
526. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
527. Trullinglased (Nemacheilidae)
528. Trullingud (Barbatula)
529. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
530. Tuletorn
531. Tume vihmauss
532. Tumehaid (Etmopterus)
533. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
534. Tursad (Gadus)
535. Tursamaks
536. Tursamaksa konserveerimine
537. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
538. Tuul
539. tuulekala (pärimus)
540. Tuur
541. Tuurlased (Acipenseridae)
542. Tõugjärv (Küünjärv)
543. Tõugussaare raba laugas
544. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
545. Tääkraid (Urotrygon)
546. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
547. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
548. Ukraina (baaslaev)
549. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
550. Unadon
551. Und
552. Undiin
553. Urbukse järv (Urbuse järv)
554. Ussikonks (säärekidadega konks)
555. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
556. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
557. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
558. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
559. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
560. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
561. Valgeninahai (Nasolamia velox)
562. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
563. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
564. Vasarhaid (Sphyrna)
565. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
566. Vastne
567. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
568. vesikond
569. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
570. Vihmauslased (Lumbricidae)
571. Vihmauss (liigid)
572. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
573. Viitina kuurits
574. Vimb (Vimba vimba)
575. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
576. Vinkelhaid (Oxynotus)
577. Vinnutatud räimed
578. Viru alamvesikond
579. Viuraid (Aetomylaeus)
580. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
581. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
582. Võldas (Cottus gobio)
583. Võrtsjärve alamvesikond
584. Väheharjasussid
585. Vähilaadsed
586. väike meriahven (Sebastes viviparus)
587. Väike ogahai (Squalus blainville)
588. Väike saagrai (Pristis clavata)
589. väike tobias (nigli, väiketobias)
590. Väikeraid (Rajella)
591. Väikesuulest (Microstomus kitt)
592. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
593. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
594. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
595. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
596. Õlikook
597. Õngekonksu ajaloost
598. Õngitsemine+
599. Õnne lõhe
600. Äntu järved
601. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
602. Ülemiste järv
603. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
604. Yam (mere ja kaose jumal)
muuda otsingut | sulge otsinguaken

Musthaid (Apristurus)

Musthaid (Apristurus), perekond hallhailiste (Carcharhiniformes) seltsi koerhailaste (Scyliorhinidae) sugukonnast. Inglise ghost catsharks, demon catsharks; vene чёрные кошачьи акулы

Piklik pea, suured sõõrmed, suunurkades väga lühikesed poised. Väikesed seljauimed asuvad selja tagaosas; eesmine seljauim tagumisest väiksem. Väga pikk anaaluim. Sabauim lühike ja ebasümmeetriline, alumine hõlm vähe arenenud. Värvus ühtlane. Nahk õhuke, keha pehme ja lõtv.

Perekonda kuulub 39 liiki (FishBase, 2018). Teada on veel vähemalt 3 liiki, kes on aga veel teaduslikult kirjeldamata.


Apristurus albisoma Nakaya & Séret, 1999 (White-bodied catshark) – valkjas musthai. Endeemne liik Vaikse ookeani lääneosas Austraalia vetes, Uus-Kaledoonias ja Norfolki saare juures. Mereveeline, batüdemersaalne, 935-1564 m sügavusel. Pikkus kuni 59, 6 cm. Pehme keha, õrn nahk, valkjas. Toitub krevettidest ja kalmaaridest. Tabatakse süvaveevõrkudega kaaskalana. Seisund: ohulähedane.


Valkjas musthai

Apristurus ampliceps Sasahara, K. Sato & Nakaya, 2008 (Roughskin catshark) – suurpea-musthai. Lääne-Austraalia, Uus-meremaa ja Tasmaania vetes. Mereveeline, batüdemersallne, 800-1503 m sügavusel. Pikkus kuni 85,5 cm. Ülallõug poolkuu kujuline. Pruun või must.


Suurpea-musthai

Apristurus aphyodes Nakaya & Stehmann, 1998 (White ghost catshark) – kirdeatlandi musthai. Kirde-Atlandis Prantsuse, Taani, Iiri, Hispaania ja Inglismaa vetes. Mereveeline, batüpelaagiline, 1014-1800 m sügavusel. Pikkus kuni 57 cm. Satub haruharva süvaveevõrkudesse.


Kirdeatlandi musthai

Apristurus australis K. Sato, Nakaya & Yorozu, 2008 (Pinocchio catshark) – austraalia musthai. Austraalia vetes. Mereveeline, batüpelaagiline, 486-1035 m sügavusel. Pikkus kuni 61,6 cm. Paljuneb munakapslite abil. Satub haruharva süvaveevõrkudesse.

Austraalia musthai

Apristurus breviventralis Kawauchi, Weigmann & Nakaya, 2014 (Shortbelly catshark) – lühikõht-musthai. (Eestikeelse nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt.) Avastatud hiljuti India ookeanist Socotra saare juurest Adeni lahes. Mereveeline, 1000-1120 m sügavusel. Pikkus kuni 48,5 cm.


Lühikõht-musthai


Apristurus brunneus C. H. Gilbert, 1892 (Brown catshark) – pruun musthai. Vt artikkel Pruun musthai.


Apristurus bucephalus W. T. White, Last & Pogonoski, 2008 (Bighead catshark) – laipea-musthai. Väheuuritud endeemne liik Lääne-Austraalia vetes (Perthi osariik), seni tabatud 3 isendit. Mereveeline, batüdemersaalne, 1030-1140 m sügavusel. Pikkus kuni 67,5 cm.


Laipea-musthai

Apristurus canutus S. Springer & Heemstra, 1979 (Hoary catshark) – härmselg-musthai. Väheuuritud liik Lääne-Atlandi keskosas Kariibi mere piirkonnas Antigua ja Anguilla vetes, Antillide vetes, Florida väinas, Kolumbia ja Venetsueela vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 500-1000 m sügavusel. Pikkus kuni 5 cm. Tumehall, uimeserrvad mustad. Näeb väga hästi pimeduses, üliarenenud lõhnameel. Toitub kalmaaridest, krevettidest, pisikaladest, ussikestest. Paljuneb munakapslite abil.


Härmselg-musthai


Apristurus exsanguis K. Sato, Nakaya & A. L. Stewart, 1999 (Flaccid catshark) – kalbe musthai. Endeemne liik Uus-Meremaa vetes. Mereveline, batüdemersaalne, 560-1200 m sügavusel. Pikkus kuni 90,8 cm. Kahvatuhall või kahvatupruun. Toitub pisikaladest ja krevettidest. Paljuneb munakapslite abil.


Kalbe musthai


Apristurus fedorovi Dolganov, 1985 (Fedorov's catshark) – turske musthai. Väheuuritud liik Jaapani põhjaosas (Tohoku nõlval). Mereveline, batüdemersaalne, 100-1500 m sügavusel. Pikkus kuni 68,3 cm. Paljuneb munakapslite abil.


Turske musthai


Apristurus garricki K. Sato, A. L. Stewart & Nakaya, 2013 (Garrick's catshark) – Garricki musthai. Uus-Meremaa põhjaosa vetes. Mereveeline, batüdemersaalne. Pikkus kuni 73,5 cm. Andmed vähesed.


Garricki musthai


Apristurus gibbosus Y. T. Chu, Q. W. Meng & S. Li, 1985 (Humpback catshark) – küürak-musthai. Lõuna-Hiina meres Hiina ja Taiwani randade lähedal. Mereveeline, batüdemersaalne, kuni 900 m sügavusel. Pikkus kuni 54,2 cm. Paljuneb munakapslite abil.


Küürak-musthai


Apristurus herklotsi Fowler, 1934 (Longfin catshark) – pikkuim-musthai. Vaikse ookeani lääneosas Jaapani ja Filipiinide vetes, Ida-Hiina ja Lõuna-Hiina meredes ning Kyushu-Palau seljandikul. Mereveeline, batüdemersaalne, 533-864 m sügavusel. Pikkus kuni 48,5 cm. Toitub pisikaladest ja vähilaadsetest. Paljuneb munakapslite abil.


Pikkuim-musthai

 

Apristurus indicus A. B. Brauer, 1906 (Smallbelly catshark) – pisikõht-musthai. India ookeani lääneosas Somaalia, Adeni lahe ja Omaani vetes, võib-olla ka Kagu-Atlandis Namiibia ja LAVi vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 1289-1840 m sügavusel. Pikkus kuni 34 cm.


Pisikõht-musthai


Apristurus internatus S. M. Deng, G. Q. Xiong & H. X. Zhan, 1988 (Shortnose demon catshark) – lühikoon-musthai. Vaikse ookeani loodeosas Ida-Hiina meres. Mereveeline, batüdemersaalne. Pikkus kuni 41,9 cm. Paljuneb munakapslite abil. Andmed vähesed.

Pilt puudub


Apristurus investigatoris Misra, 1962 (Broadnose catshark) –lainina-musthai. India ookeani idaosas Andamani meres. Tuntud vaid 1 veel mitte suguküpse isendi põhjal. Mereveeline, batüdemersaalne, 1041 m sügavusel. Pikkus 26 cm. Andmed vähesed.


Lainina-musthai

Apristurus japonicus Nakaya, 1975 (Japanese catshark) – jaapani musthai. Jaapani vetes Fukushima prefektuurist Chiba prefektuurini. Mereveeline, batüdemersaalne, 600-800 m sügavusel. Pikkus kuni 57 cm. Paljuneb munakapslite abil. Satub kaaskalana süvaveevõrkudest. Liha süüakse, valmistatakse kalajahu.


Jaapani musthai


 

Apristurus kampae L. R. Taylor, 1972 (Longnose catshark) –pikknina-musthai. Vaikse ookeani lääneosas Kesk- ja Lõuna-Kalifornia (USA) ja Kalifornia lahe vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, kuni 1888 m sügavusel. Pikkus kuni 58,4 cm. Paljuneb munakapslite abil.


Pikknina-musthai


Apristurus laurussonii Sæmundsson, 1922 (Iceland catshark) – atlandi musthai. Lääne-Atlandis Massachusettsi ja Delawari (USA) vetes ja Mehhiko lahe põhjaosas; Ida-Atlandis Islandi, Edelea-Iirimaa, Kannari saarte ja Madeira saare vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 560-1550 m sügavusel. Pikkus kuni 76 cm. Paljuneb munakapslite abil. Püügihuvi puudub.


Atlandi musthai


Apristurus longicephalus Nakaya, 1975 (Longhead catshark) – pikkpea-musthai. Indo-Vaikses ookeanis Ida-Hiina meres, Jaapani lõunavetes, Šeiššellide vetes, Filipiinidel, Mosambiigi, Uus-Kaledoonia ja Põhja-Austraalia vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 680-950 m sügavusel. Pikkus kuni 60 cm. Tumepruunist mustani. Ainus teadaolev kõhrkala, kes on hermafrodiitne: 85 % populatsioonist funktsioneerivad isaste või emaste isenditena, kuid neil on ka vastassugupoole suguorganid. Sellise arengu evolutsioonilised tegurid ei veel selged. Paljuneb munedes. Vähene püügihuvi.


Pikkpea-musthai


Apristurus macrorhynchus S. Tanaka (I), 1909 (Flathead catshark) – lamepea-musthai. Väheuuritud liik Vaikse ookeani kirdeosas Honshu (Jaapan) ja Taiwani vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, mandrinõlval. Pikkus kuni 66 cm. Paljuneb munakapslite abil. Püügihuvi puudub.


Lamepea-musthai

Apristurus macrostomus Q. W. Meng, Y. T. Chu & S. Li, 1985 (Broadmouth catshark) – laisuu-musthai. Lõuna-Hiina meres. Tuntud vaid 1 uuritud isendi põhjal. Mereveeline, batüdemersaalne, mandrilaval ja -nõlval kuni 913 m sügavusel. Pikkus 38 cm. Toitubvähilaadsetest, kalmaaridest, pisikestest krabidest. Paljuneb munakapslite abil.


Laisuu-musthai


Apristurus manis S. Springer, 1979 (Ghost catshark) – tont-musthai. Vt artikkel Tont-musthai.


Apristurus melanoasper Iglésias, Nakaya & Stehmann, 2004 (Black roughscale catshark) – kare musthai. Põhja-Atlandis USA põhjaosa vetes mandrinõlval ja Prantsusmaa, Iirimaa ja Briti saarte vetes. Mereveeline, batüpelaagiline, 512-1520 m sügavusel. Pikkus kuni 76,1 cm, suurim registreeritud mass 1,3 kg. Must, suurtel isenditel pruunikas varjund. Suured plakoidsoomused muudavad naha karedaks. Paljuneb munedes, ent liigi bioloogia on väheuuritud.


Kare musthai


 

Apristurus microps Gilchrist, 1922 (Smalleye catshark) – pisisilm-musthai. Kagu-Atlandis LAVi vetes Oranje jõe suudmest Agulhase neemeni. Mereveeline, batüdemersaalne, 700-2200 m sügavusel ( enamasti 800 m). Pikkus kuni 61 cm. Must või pruun. Keha tihke, silmad väikesed, rinnauimed väga lühikesed. Paljuneb munakapslite abil. Püügihuvi puudub. Liik ei ole ohustatud.


Pisisilm-musthai


Apristurus micropterygeus Q. W. Meng, Y. T. Chu & S. Li, 1986 (Smalldorsal catshark) – pisiuim-musthai. Vaikse eekani loodeosas Lõuna-Hiina meres kuni 913 m sügavusel. Veel suguküpsuseni jõudmata holotüübi pikkus 37,2 cm. Andmed vähesed.

Pilt puudub.

Apristurus nakayai Iglésias, 2013 (Milk-eye catshark) – valgesilm-musthai. Tabatud Vaikses ookeanis Uus-Kaledoonia põhjapoolsetest vetest. Mereveeline, batüpelaagiline, 953-1022 m sügavusel. Pikkus kuni 67,6 cm. Andmed vähesed. Toitub pisikaladest, kalmaaridest ja vähilaadsetest. Paljuneb munakapslite abil.


Valgesilm-musthai


Apristurus nasutus F. de Buen, 1959 (Largenose catshark) – suurnina-musthai. Väheuuritud liik Vaikse ookeani idaosas Panama lahes, Ekuadori ja Kesk-Tšiili vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 400-925 m sügavusel. Pikkus kuni 70 cm.


Suurnina-musthai


Apristurus parvipinnis S. Springer & Heemstra, 1979 (Smallfin catshark) – väikeuim-musthai. Väheuuritud liik Lääne-Atlandis Mehhiko lahes, Campeche lahes, Panama, Kolumbia ja Prantsuse Guajaana vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 600-1380 m sügavusel. Pikkus kuni 52 cm. Toitub pisikaladest, kalmaaridest ja vähilaadsetest. Paljuneb munakapslite abil. Satub sageli süvaveevõrkudesse.


Väikeuim-musthai


Apristurus pinguis S. M. Deng, G. Q. Xiong & H. X. Zhan, 1983 (Bulldog catshark) – nuum-musthai. Väheuuritud liik Vaikse ookeani loodeosas Ida-Hiina meres. Mereveeline, batüpelaagiline, 200-1000 m sügavusel. Pikkus kuni 83,5 cm. Paljuneb munakapslite abil.


Nuum-musthai


Apristurus platyrhynchus S. Tanaka (I), 1909 (Borneo catshark) – borneo musthai. Väheuuritud liik Vaikse ookeani lääneosas Filipiinidel, Lõuna-Hiina ja Ida-Hiina meres, põhjasuunas kuni Suruga laheni (Jaapan). Mereveeline, batüpelaagiline, tabatud 759 m sügavuselt. Pikkus kuni 80 cm. Toitub pisikaladest, kalmaaridest ja vähilaadsetest. Paljuneb munakapslite abil. Ei püüta.


Borneo musthai


Apristurus profundorum Goode & T. H. Bean, 1896 (Deepwater catshark) – süva-musthai. Lääne-Atlandis Delaware lahes (USA) ja Surinami vetes; Ida-Atlandis Maroko ja Aafrika loodeosa vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 1100-1750 m sügavusel. Pikkus kuni 54,2 (57) cm. Toitub pisikaladest, kalmaaridest ja vähilaadsetest. Paljuneb munakapslite abil. Ei püüta.


Süva-musthai


Apristurus riveri Bigelow & Schroeder, 1944 (Broadgill catshark) – laialõpusene musthai. Lääne-Atlandi keskosas Kuuba, Mehhiko lahe põhjaosa ja Panama vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 700-1500 m sügavusel. Pikkus kuni 46 cm. Tumepruun. Paljuneb munakapslite abil. Ei püüta.


Laialõpusene musthai


Apristurus saldanha Barnard, 1925 (Saldanha catshark) –  saldanha musthai. Haruldane, endeemne ja väheuuritud liik Kagu-Atlandis LAVi vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 344-1009 m sügavusel. Pikkus kuni 88 cm. Tume, suured rinnauimed, suured silmad, pikad huulepoised. Toitub pisikaladest, kalmaaridest ja vähilaadsetest. Paljuneb munakapslite abil. Ei püüta.


Saldanha musthai


Apristurus sibogae M. C. W. Weber, 1913 (Pale catshark) – kahvatu musthai. Liik on tuntud vaid 1 isendi põhjal, mis tabati Vaikse ookeani lääneosas Indoneesias Makassari lahest (Borneo ja Sulawesi vahel). Mereveeline, batüdemersaalne, 655 m sügavusel. Holotüübi pikkus 21 cm.


Kahvatu musthai holotüüp


Apristurus sinensis Y. T. Chu & A. S. Hu, 1981 (South China catshark) – lõunahiina musthai. Liik on tuntud vaid 1 isendi põhjal, mis tabati Vaikse ookeani kirdeosas Lõuna-Hiina meres. Mereveeline, batüdemersaalne, 537 m sügavusel. Holotüübi pikkus 41,7 cm.


Lõunahiina musthai


Apristurus spongiceps C. H. Gilbert, 1905 (Spongehead catshark) – käsnpea-musthai. Liik on tuntud 2 isendi põhjal, kes on tabatud Hawai saarestikust ja Banda merest (Indoneesia, Sulawesist lõunas). Mereveeline, batüdemersaalne, 572-1482 m sügavusel. Pikkus kuni 50 cm. Tumepruun.


Käsnpea-musthai


Apristurus stenseni S. Springer, 1979 (Panama ghost catshark) – panama musthai. Väheuuritud liik Vaikse ookeani lääneosas Panama vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 917-975 m sügavusel. Pikkus 23 cm. Andmed vähesed.


Panama musthai


Apristurus yangi White, Mana & Naylor, 2017 (Yang’s longnose catshark) – Yangi musthai. (Eestikeelse ametliku nime puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt.) Hiljutiavastatud liik Vaikse ookeani lääneosas Paapua Uus-Guinea vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 630-786 m sügavusel. Pikkus kuni 43,7 cm.


Yangi musthai: A - holotüüp; B- paratüüp
Viimati: juuli, 2019

Vaata lisaks:

Tont-musthai (Apristurus manis)
Pruun musthai (Apristurus brunneus)
Koerhailased (Scyliorhinidae)
Kalale.ee KIK