Otsingu tulemused:

1. Õnne lõhe / Tarkuse lõhe (Iiri mütoloogia)
2. Aadria tuur (Acipenser naccarii)
3. Aafrika angersäga (Clarias gariepinus)
4. Aalupi järv ( Alopi järv, Alapea järv, Paabo järv, Paabu järv) [Kooraste järvestik]
5. Aasovi meri
6. Abakala (Ballerus ballerus)
7. Abüssaal
8. Aegna
9. aerutamine
10. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
11. agar
12. Agnete ja merimees (skandinaavia folkloor)
13. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
14. Ainud
15. Aju- ja pagunähtus
16. Aka / Aha / Eke / Ehe / Ekhe (Anatoolia jõejumalanna)
17. Akaei (saar-kala Jaapanis)
18. Akugyo / daigyo / raichōgyo (merekoletis Jaapanis)
19. Akutuq
20. Akvakultuur
21. Akvapoonika
22. Alabama lasntuur (Scaphirhynchus suttkusi)
23. Alajõe küla
24. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
25. Albe (keti kultuuriheeros)
26. Algotest
27. Allikas
28. Amabie (prohvet-yokai Jaapanis)
29. Ambra
30. Amikiri (krabi-yokai Jaapanis)
31. Amiran (gruusia kangelane)
32. Amudarja
33. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
34. Anšoovis ehk euroopa anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
35. Anšoovised (Engraulis)
36. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
37. Anabioos
38. Anago
39. Anemomeeter
40. Anisakiaas (anisakidoos)
41. Antarktika
42. Antitsüklon (kõrgrõhuala, kõrgrõhkkond)
43. Antsülusjärv
44. Apas ehk Ābān (vete jumalikkus zoroastrismis)
45. Appossha (merekoletis Jaapanis)
46. Apsara (pooljumalanna hinduismis)
47. Arhed (Archaea)
48. Ariidne kliima
49. Assuan
50. Atla jõgi
51. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
52. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
53. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
54. Atlandi tuur (Acipenser oxyrinchus)
55. Atlandi tuur Eestis
56. Atlandi tuur liiginimena
57. Atlandi väiketuun (Euthynnus alletteratus)
58. Atlant
59. Atlantis
60. atoll (rõngassaar, rõngasrahu)
61. Atrek
62. Auksi järv
63. Avraal
64. Ayakashi (erinevate yōkaide nimetus Jaapanis)
65. Bacalao
66. Bahamut (ürgkala araabia mütoloogias ja islamis)
67. Baidarata laht
68. Baikali tuur (Acipenser baeri baicalensis)
69. Balıkli ayazma (püha allikas Istanbulis)
70. Balõkk
71. Barentsi meri
72. Batüsfäär
73. Beloje (ozero)
74. Beluuga (Huso huso)
75. Bentaal
76. Bereginja (olend slaavi mütoloogias)
77. Beringi meri
78. Bester
79. Bete Krokodil
80. Binaarne nomenklatuur
81. Biofilter
82. Biokiud (biofibre, biofiiber)
83. Birdeye
84. Birjussa
85. Boreaalne
86. Bottarga
87. Botvinja
88. Briis
89. Ca Ong (vaalakultus Vietnamis)
90. Camahueto (koletis Tšiili mütoloogias)
91. casting
92. Chang Nam (veekrüptiid Tais)
93. Chaoskampf / Drachenkampf (võitlus draakonitega)
94. CIPS
95. Columbia jõgi
96. Con Rit (merekoletis Vietnami vetes ja mütoloogias)
97. Cooki tähishai (Echinorhinus cookei)
98. Daki (kaljunäkk Jaapani folklooris)
99. Devil-jack / Teemantkala (petukala Litholepis adamantinus)
100. Doktor Heintz
101. Donbettyr (vetejumal Osseetia mütoloogias)
102. Donburi
103. Draakonikuningas / draakonijumal (Hiina vee- ja ilmajumal)
104. Ebabootsiad (Parabotia)
105. Ebalasntuurad (Pseudoscaphirhynchus)
106. Ebarasboorad (Pseudorasbora)
107. Eesti jõgede loend
108. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
109. Eglė (veemadude kuninganna leedu folklooris)
110. El Hombre Caiman / Kaimanmees (veeolend Kolumbia folklooris)
111. Elango, Julius
112. Elektriline suitsuahi
113. Elektriraid (Torpedo)
114. Elgõgõtgõn (järv Tšukotkal)
115. Elistvere järv (Kuru järv)
116. Elsie/Hamlet (järvekoletis USAs)
117. Emalaev
118. Eppinger
119. Erastvere järv
120. Erie (järv Põhja-Ameerikas)
121. Erie järve koletis / Bessie
122. Erm Vaike
123. Esimesed tuunid (Maldiivi folkloor)
124. Euroopa tuur ehk harilik tuur (Acipenser sturio)
125. Eurütermne
126. Filee
127. Flatheadi järve koletis (järvekoletis USAs)
128. Folly ranna koletis (globster USAs)
129. Friteerimine
130. Fritüür
131. Fritüürõli
132. Funazushi ehk jaapani hapukoger
133. Funayūrei / ayakashi (merekummitus Jaapanis)
134. Furki / Dardza-nanilg (vainahhi vee-, lume- ja tuulejumalanna)
135. Fuxi / Hu Shi (kalavõrgu leiutaja Hiinas)
136. Föön
137. Gajah Mina (olend hinduismi mütoloogias, veekrüptiid)
138. Gargouille (draakon Prantsusmaal)
139. Garum ja liquamen
140. Golfi hoovus
141. Gratineerimine
142. Gwamegi
143. Hailiha nimekujud
144. Hainahk
145. Haiuimesupp
146. Hakk-kala
147. Hanija järv
148. Hantai (kaitsejumalus itelmeenide usundis)
149. Harilik heeringahai ehk atlandi heeringahai (Lamna nasus)
150. Harilik lasntuur (Scaphirhynchus platorynchus)
151. Harilik ogahai ehk katraan (Squalus acanthias)
152. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
153. Harjus (Thymallus thymallus)
154. Hatõss
155. haug 16,21 kg
156. Haug püügikalana
157. Haug toidukalana
158. Haugi kudemine
159. Hebo / He Bo / Bingyi (jõejumal Hiinas)
160. Heeringahaid (Lamna)
161. Heitsi-eibib / Haiseb / Kabib / Tsui-Goab / Tikva (vihmatooja Edela-Aafrika põlisrahvastel)
162. Hernes õngesöödana
163. Hiidhai (Cetorhinus maximus)
164. Hiina draakon / loong / long / lung
165. Hiina tuur (Acipenser sinensis)
166. Hiiumaa laiud
167. Himiti koletis (hüljes Maldiividel, furēta)
168. Hina / Sina / Ina jm (Polüneesia jumalanna(d))
169. Hingud (Cobitis)
170. Hollandi kaste
171. Holomiktiline veekogu
172. Holotüüp
173. Holstre järv (Ollikoja järv, Õllekoja järv, Koolijärv)
174. Hoovus
175. Huntahven (Dicentrarchus labrax)
176. Hõbekalalised (Argentiniformes)
177. Härjanurme kalakasvandus
178. Hülgepüük
179. Hüpolimnion
180. Ichimoku nyūdō / Kamokoshin / Hitotsume nyūdō (järve-yokai Jaapanis)
181. Idaheeringas (Clupea pallasii)
182. Idakarbitsad (Xenocyprioides)
183. Igopogo (kanada veekrüptiid)
184. Ihtüoloogia ajalugu
185. Iliamna järve koletis (krüptiid Alaskal)
186. Ilmjärv nõuab Saadjärvelt kümnist
187. Ilmjärve rändamine (versioon) ja sügavuse mõõtmine (versioon)
188. Indo-Vaikne ookeaniala
189. Inrõbprom
190. Ipupiara / Hipupiara (veekoletis Brasiilia folklooris)
191. Issie (jaapani järvekoletis)
192. Italapas (koiott chinooki mütoloogias)
193. Itzamna (maiade jumal)
194. Jaapani makrell (Scomber japonicus)
195. Jaapani tuur
196. Jakuutia tuur (hatõss)
197. Jangtse tuur (Acipenser dabryanus)
198. Janokjärv (Jänukjärv, Janutjärv, Jaanekjärv)
199. Jayik / Cayik / Jayik Khan turgi jõgede jumal; tengrism)
200. Jenny Haniver (krüptiid)
201. Jinja hime / hime uo (prohvet-yokai Jaapanis)
202. Jukagiiri kalaroad
203. Jurate ja Kastytis (leedu legend)
204. Jõekiisk (Gymnocephalus acerina)
205. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
206. Järvelubi (järvekriit)
207. Järvemuda (sapropeel, jütja)
208. Järvetuur (Acipenser fulvescens)
209. Jää
210. Jääaeg
211. Jäätuur
212. Kaaviar (must kalamari)
213. Kaaviari ajaloost
214. Kaeru nyōbō (konn-naine jaapani folklooris)
215. Kagewani (merekoletis Jaapanis)
216. Kahala järv (muistend)
217. Kaheksajalad toiduna
218. Kala kristluse sümbolina
219. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
220. Kalakasvatus
221. Kalakasvatus Eestis
222. Kalakasvatus: perspektiivsed liigid
223. Kalakirjandus
224. Kalaliha koostis
225. Kalaliim
226. Kalandus
227. Kalapasta
228. Kalatiik
229. Kalijärv (Jäneda Kalijärv)
230. Kaluuga (Huso dauricus)
231. Kame onna / Hōnengame (prohvet-yōkai Jaapani mütoloogias)
232. Kanaloa (Havai merejumal)
233. Karilatsi kalamajand
234. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
235. Karluk
236. Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)
237. Karpkalakasvatus Eestis
238. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
239. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
240. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
241. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
242. Katsuobushi
243. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
244. Kavadi (Kavati) järv
245. Kawa akago / kawa akaji (vee-yokai Jaapanis)
246. Kihawahine (sisalikjumalanna Havail)
247. Kiidjärv
248. Kiiruimsete süstemaatika
249. Kikri järv (Kikre järv, Kolijärv)
250. Kinosoo (järvekrüptiid Kanadas)
251. Kirovi nim näidiskalurikolhoos
252. Kisejärv (Kisõjärv, Küsajärv, Kiisajärv, Kisi järv)
253. Kisutš (Oncorhynchus kisutch)
254. Koerkalad (Umbra)
255. Koha (Sander lucioperca)
256. Koi (karpkala)
257. Kolta (sölkupi müütiline jõgi)
258. Koromodako (kaheksajalg-yōkai Jaapanis)
259. koster
260. Kuivatamine/vinnutamine
261. Kulduim-tuun (Thunnus albacares)
262. Kulli järv (Holstre Kullijärv)
263. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
264. Kutum (Rutilus kutum)
265. Kuukalalased (Molidae)
266. Kõlli järv (Peitlemäe järv, Põiklema järv)
267. Kõrbeteibik (Eremichthys acros)
268. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
269. köögikoor
270. Kyeh Bolloh / Kyeh Bolloh tojon (jakuudi kalavaldjas)
271. Läänemere kilu (Sprattus sprattus balticus)
272. Lõherahvad
273. La Niña
274. Lac Long Quan (Vietnami draakonkuningas, koletiskala Ngu Tinhi võitja)
275. Lahepera järv (Lahe järv)
276. Lajasaare järv (Laiasaare järv, Lajassaarõ järv)
277. Landi lugu
278. Landilugu: dr Heintz
279. Landilugu: Professor
280. Landilugu: Räsänen
281. Landilugu: Toby
282. Lariosaurus (itaalia järvekoletis)
283. Lasirn (merineitsi Kariibi mere saartel ja Ameerikas)
284. Lasntuurad (Scaphirhynchus)
285. Latikas pärimuses
286. Lauga järv
287. Leetseljaku-hallhai (Carcharhinus plumbeus)
288. Lepamaimud (Phoxinus)
289. Les Lavandières / keskööpesijad (naisvaimud keldi mütoloogias)
290. Leviaatan
291. Liérganes'i inimkala (veekrüptiid Hispaania folklooris)
292. Libekala
293. Liinjärv (Rõuge Liinjärv)
294. Limnopelagiaal
295. Linajärv (Jussi Linajärv)
296. Linaleojärv (Koorküla Linaleojärv, Koorküla Linajärv, Linaleotse järv)
297. Linask (Tinca tinca)
298. Linné, Karl
299. Linnuroni (Ligula intestinalis)
300. Lohja järv
301. Longmu / Lung Mo ( jumalanna Hiina mütoloogias, draakonite ema)
302. Luitstuur (Polyodon spathula)
303. Luitstuurlased (Polyodontidae)
304. Luts (Lota lota)
305. Luts, Arved
306. Luukalad (Osteichthyes)
307. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
308. Lõunaputassuu (Micromesistius australis)
309. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
310. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
311. Läänemeri
312. Müütilised veeolendid
313. Mae Yanang (paadivaim Tais, Kambodžas ja Laoses)
314. Maikubi (merekummitus Jaapanis)
315. Maillard'i reaktsioon
316. Maiori järv (Majori järv, Tsiirjärv)
317. Marikultuur
318. Maui (pooljumal Polüneesias)
319. Melusine (veehaldjas keskaegses Euroopas)
320. Mereline kliima
321. Merevesi
322. Merikurat (Lophius piscatorius)
323. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
324. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
325. Mida hiidlane merepõhjas nägi (pärimus, merepõhja-vanames; Loorits)
326. Mimikri
327. Minogame (kilpkonn-yokai Jaapanis)
328. Mintuci / mintuci kamuy / mintsuchi (ainude müütiline olend)
329. Mohni
330. Moiva (Mallotus villosus)
331. Mootorpaat
332. Morgenid / Morganid / Mari-Morganid (veevaimud Walesi ja Bretagne folklooris)
333. Mugwump (veekrüptiid Kanadas)
334. Muisca parv (kullast votiivtaies; Lõuna-Ameerika)
335. Mussie (järvekoletis Kanadas)
336. Mustallikas
337. Musthaid (Apristurus)
338. Mustjärv (Nohipalu Mustjärv, Tsernajärv)
339. Mõõktuur (Psephurus gladius)
340. Mäetilga järv (Mäe-Tilga järv, Valgejärv)
341. Mäha järv (Otepää Mäha järv, Mähe järv, Tammuri järv)
342. Naaga / nāga / nāg (müütiline olend hinduismis ja budismis)
343. Nabia / Navia (jõejumalanna Pürenee poolsaarel)
344. Narva veehoidla elustikust
345. Narval (Monodon monoceros)
346. Navigatsioonimärk
347. Neenetsite pühad kalad
348. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
349. Neriitiline vöönd
350. Neringa (hiigeltüdruk balti folklooris)
351. Nerka (Oncorhynchus nerka)
352. Ngai / Engai / Enkai (vihma- ja äikesejumal Keenias)
353. Niisk
354. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
355. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
356. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
357. Norrapäraselt keedetud tursk
358. Nuckelavee (olend Orkney saarte mütoloogias)
359. Nuraagi veetemplid Sardiinias
360. Nure onna / nure yomejo (vampiirnäkk-madu Jaapani folklooris)
361. Oannes (Mesopotaamia jumalus)
362. Ojaveer, Henn
363. Orava järv (Orava Mõisajärv)
364. Oshōuo / umi oshō / irikame nyūdō (vee-yōkai Jaapani meres)
365. Põhja konn (eesti muinasjutt)
366. Pagi
367. Palujüri järv (Palojüri järv)
368. Pangodi järv
369. Pataricu / Patarico (Astuuria kükloop)
370. Pelaagiline traalnoot
371. Peräjärv (Andsu Peräjärv)
372. Pesujärv (Jõuga Pesujärv, Jõugu järv, 2. Jõuküla järv)
373. Petis
374. Pettai, Elmar Voldemar
375. Phaya Nak / Phaya Nāga / Nakkharat (Tai naagakuningas)
376. Pikajärv (Pikkjärv)
377. Pikksabalased (Macrouridae)
378. Pikkuim-tuun (Thunnus alalunga)
379. Pilkuse järv
380. Pimeparrak (Typhlobarbus nudiventris)
381. Poise
382. Polaartursk ehk saika (Boreogadus saida)
383. polüamiidid
384. Ponaturid (olendid maoori mütoloogias)
385. Porkuni järv
386. Porkuni järved
387. Post, Ilme
388. Potamoid (kreeka jõejumalad)
389. Poubi Lai (draakon-madu meitei mütoloogias; India)
390. Professor
391. Pronksjas hallhai (Carcharhinus brachyurus)
392. Pruunvetikad (Phaeophyceae)
393. Puruvana (ehmestiivalise vastne; kivivana, liivavana, toruvana)
394. Pushkaram (jõefestival Indias)
395. Puurangerjad (Ariosoma)
396. Põhja-Jäämeri (Jäämeri, Arktiline ookean)
397. Põhjanoot
398. Põisadru (Fucus vesiculosus)
399. põrutamine
400. Pärimus: Kirikumäe järve kellahelin
401. Pärimus: Linnasjärv
402. Pärnu alamvesikond
403. Pärsia tuur (Acipenser persicus)
404. Rabakonn
405. Rahvusvaheline Zooloogilise Nomenklatuuri Komisjon
406. Rahvusvaheline Zooloogilise Nomenklatuuri koodeks
407. Raid (Raja)
408. Raid, Tiit
409. Rakfisk ehk norra hapukala
410. Rannarootsi muuseum
411. Rannik
412. Rautina järv (Kaagjärv, Rautine järv, Rautite järv)
413. Robalod (Centropomus)
414. Roheline tuur (Acipenser medirostris)
415. Rohukonn
416. Rooni järv
417. Ruusmäe järv (Rogosi järv, Rogasi järv, Hainjärv)
418. Rõbak Baltiki
419. Rõika järv (Rõikjärv, Otsajärv)
420. Rõuge järvestik
421. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
422. Räsänen
423. Ryūtō (valgusilming Jaapanis)
424. Saadjärv (Saadrejärv)
425. Saare Kalur (raamat)
426. Saarjärv (Partsi Saarjärv)
427. Sahhalini tuur (Acipenser mikadoi)
428. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
429. Salaga
430. Saleturbikud (Macrhybopsis)
431. Saprolegnia ehk kalahallitus (Saprolegnia)
432. Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus)
433. Sardiinid
434. Schröder (Soome kalastusäri)
435. Selkid (libahülged Põhjasaarte, Islandi ja Fääri saarte mütoloogias)
436. Serovi / Ser-Ovi / Sergovi (mägijuudi veevaldjas)
437. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
438. Sheekol Buri / Jol-Pishach (bengali näkk-olendid)
439. Shibaten / shibatengu / enkō (mäe- ja jõeyokai Jaapanis)
440. Shuixian Zunwang / Viis Veejumalat (taoistlikud surematud hiina usundis)
441. Siberi tuur (Acipenser baerii)
442. Siroko
443. Sirona (keldi ravijumalanna)
444. Soomkala
445. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
446. Soomuste mahavõtmine
447. Szépasszony (ungari jumalanna)
448. Sterlet (Acipenser ruthenus)
449. Sterletist kulinaarselt
450. Su iyesi / Su Ana / Su Ata (veevaim türgi-tatari mütoloogias; tengrismis)
451. Suijin / Suiten / Sui-ō / Suiu (šintoistlik veejumal Jaapanis)
452. Suitsemispunkt
453. Surimi
454. Susulu (Türgi ja Altai meri- ja veeneitsi)
455. Suur ebalasntuur (Pseudoscaphirhynchus kaufmanni)
456. Suur-Apja järv / Koobassaare järv
457. Suurbritannia saar
458. Suurlaugas (Selisoo Suurlaugas, Seli Suurlaugas, Suur Kõrve järv)
459. Suursilm-rebashai (Alopias superciliosus)
460. Sõbralaat
461. Sõrdarja ebalasntuur (Pseudoscaphirhynchus fedtschenkoi)
462. Säga e harilik e euroopa säga (Silurus glanis)
463. Sägalised (Siluriformes)
464. Šipp (Acipenser nudiventris)
465. Tülkad (Clupeonella)
466. Taani väinad
467. Taigenrai (Hypnos monopterygius)
468. Takiwaro / kakiwarō (mäe- ja veeyokai Jaapanis)
469. Tako nyōbō (kaheksajalg-naine Jaapanis)
470. Takson
471. Tamsalu, Rein
472. Tarasque (draakon Prantsusmaal)
473. Tempura
474. Termohaliinne tsirkulatsioon
475. Termokliin
476. Toby
477. Tollari järv (Käärikjärv)
478. Tomoe (karpkala Jaapani folklooris)
479. Tomokazuki / umiama (vee-yōkai Jaapanis)
480. Tooma Linajärved (Linajärved, Prilljärved) [Endla järvestik]
481. Toyotama-hime / Otohime (Jaapani draakon-printsess)
482. Traaler
483. Trematoomid (Trematomus)
484. Tsemaus (müütiline veeolend Põhja-Ameerika looderannikul)
485. Tsovinar (armeenia merejumalanna)
486. Tšoši-petšoora idaheeringas (Clupea pallasii suworowi)
487. Tuletorn
488. Tume jämejänes (Pseudobathylagus milleri)
489. Tursamaksa konserveerimine
490. Tursk toiduna
491. Turtle järve koletis (veekrüptiid Kanadas)
492. Tuul
493. Tuulehaug (Belone belone)
494. Tuuljärv (Tuulejärv, Suur Plaksi järv)
495. Tuunide rühm (Thunnini)
496. Tuur
497. Tuur ajaloolis-kulinaarselt
498. Tuur-saleturbik (Macrhybopsis gelida)
499. Tuuralised (Acipenseriformes)
500. Tuurlased (Acipenseridae)
501. Tõusikvool
502. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
503. Türi järv (Türi paisjärv)
504. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
505. Umi inu (merikoer Jaapani folklooris)
506. Umi nyōbō (ohtlik merenäkk Jaapanis)
507. Umidebito (prohvet-yōkai Jaapanis)
508. Unagi hime / ōunagi (angerjas-yokai Jaapanis)
509. Urco / Güercu / Huerco (veekoer Hispaania mütoloogias)
510. Vagula järv
511. Vaikse ookeani mintai (Theragra chalogramma; Gadus chalogrammus)
512. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
513. Valge mere idaheeringas (Clupea pallasii marisalbi)
514. Valge tuur (Acipenser transmontanus)
515. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
516. Valgejärv (Kurtna Valgejärv)
517. Valgjärv (Laose Valgjärv, Laose Valgejärv, Laose järv, Ronijärv)
518. Valgud kalalalihas
519. Vana-Koiola järv (Koiola järv)
520. Vanapagan Ilmjärve silda tegemas
521. Varssavi merineitsi (Poola pärimus)
522. Vasula järv (Salatsi järv)
523. Veerežiim
524. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
525. Vesica piscis
526. Vesiviljelus
527. Vetevaldjad Altai-Sajaani rahvastel
528. Vihtla järv (Lutika järv, Kokemäe järv)
529. Viislaid
530. Viitina järv (Viitina Suurjärv, Kose järv, Mäejärv, Suur Viitina järv)
531. Viljandi järv
532. vjasiiga (vesiiga, visiiga)
533. Vooremaa MKA vooluveed ja järved
534. Võistre järv (Võistvere järv)
535. Võrtsjärve Limnoloogiakeskus
536. Väike ebalasntuur (Pseudoscaphirhynchus hermanni)
537. Väike-Juusa järv (Olep-Juusa järv, Otepää Juusa järv, II Juusa järv)
538. Wagyl / Waugal /Waagal (Austraalia vikerkaaremao versioon)
539. Wani (merejumal Jaapani mütoloogias)
540. Õdri järv (Õdre järv, Õdra järv, Edre järv, Odrijärv)
541. Õlikook
542. Õngelatiga mööda Võrumaad (raamat)
543. Ühekiuline õngenöör
544. Xana / Anjana (Hispaania-keldi mütoloogia)
545. Yam / Yammu (merejumal Kaananis)
546. Yemọja/Yemanjá (jõejumalanna joruba usundis)
547. Yu Suur (poolmüütiline Hiina keiser, üleujutuste talitseja)

Musthaid (Apristurus)

Musthaid (Apristurus), perekond hallhailiste (Carcharhiniformes) seltsi koerhailaste (Scyliorhinidae) sugukonnast. Inglise ghost catsharks, demon catsharks; vene чёрные кошачьи акулы

Piklik pea, suured sõõrmed, suunurkades väga lühikesed poised. Väikesed seljauimed asuvad selja tagaosas; eesmine seljauim tagumisest väiksem. Väga pikk anaaluim. Sabauim lühike ja ebasümmeetriline, alumine hõlm vähe arenenud. Värvus ühtlane. Nahk õhuke, keha pehme ja lõtv.

Perekonda kuulub 39 liiki (FishBase, 2018). Teada on veel vähemalt 3 liiki, kes on aga veel teaduslikult kirjeldamata.


Apristurus albisoma Nakaya & Séret, 1999 (White-bodied catshark) – valkjas musthai. Endeemne liik Vaikse ookeani lääneosas Austraalia vetes, Uus-Kaledoonias ja Norfolki saare juures. Mereveeline, batüdemersaalne, 935-1564 m sügavusel. Pikkus kuni 59, 6 cm. Pehme keha, õrn nahk, valkjas. Toitub krevettidest ja kalmaaridest. Tabatakse süvaveevõrkudega kaaskalana. Seisund: ohulähedane.


Valkjas musthai

Apristurus ampliceps Sasahara, K. Sato & Nakaya, 2008 (Roughskin catshark) – suurpea-musthai. Lääne-Austraalia, Uus-meremaa ja Tasmaania vetes. Mereveeline, batüdemersallne, 800-1503 m sügavusel. Pikkus kuni 85,5 cm. Ülallõug poolkuu kujuline. Pruun või must.


Suurpea-musthai

Apristurus aphyodes Nakaya & Stehmann, 1998 (White ghost catshark) – kirdeatlandi musthai. Kirde-Atlandis Prantsuse, Taani, Iiri, Hispaania ja Inglismaa vetes. Mereveeline, batüpelaagiline, 1014-1800 m sügavusel. Pikkus kuni 57 cm. Satub haruharva süvaveevõrkudesse.


Kirdeatlandi musthai

Apristurus australis K. Sato, Nakaya & Yorozu, 2008 (Pinocchio catshark) – austraalia musthai. Austraalia vetes. Mereveeline, batüpelaagiline, 486-1035 m sügavusel. Pikkus kuni 61,6 cm. Paljuneb munakapslite abil. Satub haruharva süvaveevõrkudesse.

Austraalia musthai

Apristurus breviventralis Kawauchi, Weigmann & Nakaya, 2014 (Shortbelly catshark) – lühikõht-musthai. (Eestikeelse nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt.) Avastatud hiljuti India ookeanist Socotra saare juurest Adeni lahes. Mereveeline, 1000-1120 m sügavusel. Pikkus kuni 48,5 cm.


Lühikõht-musthai


Apristurus brunneus C. H. Gilbert, 1892 (Brown catshark) – pruun musthai. Vt artikkel Pruun musthai.


Apristurus bucephalus W. T. White, Last & Pogonoski, 2008 (Bighead catshark) – laipea-musthai. Väheuuritud endeemne liik Lääne-Austraalia vetes (Perthi osariik), seni tabatud 3 isendit. Mereveeline, batüdemersaalne, 1030-1140 m sügavusel. Pikkus kuni 67,5 cm.


Laipea-musthai

Apristurus canutus S. Springer & Heemstra, 1979 (Hoary catshark) – härmselg-musthai. Väheuuritud liik Lääne-Atlandi keskosas Kariibi mere piirkonnas Antigua ja Anguilla vetes, Antillide vetes, Florida väinas, Kolumbia ja Venetsueela vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 500-1000 m sügavusel. Pikkus kuni 5 cm. Tumehall, uimeserrvad mustad. Näeb väga hästi pimeduses, üliarenenud lõhnameel. Toitub kalmaaridest, krevettidest, pisikaladest, ussikestest. Paljuneb munakapslite abil.


Härmselg-musthai


Apristurus exsanguis K. Sato, Nakaya & A. L. Stewart, 1999 (Flaccid catshark) – kalbe musthai. Endeemne liik Uus-Meremaa vetes. Mereveline, batüdemersaalne, 560-1200 m sügavusel. Pikkus kuni 90,8 cm. Kahvatuhall või kahvatupruun. Toitub pisikaladest ja krevettidest. Paljuneb munakapslite abil.


Kalbe musthai


Apristurus fedorovi Dolganov, 1985 (Fedorov's catshark) – turske musthai. Väheuuritud liik Jaapani põhjaosas (Tohoku nõlval). Mereveline, batüdemersaalne, 100-1500 m sügavusel. Pikkus kuni 68,3 cm. Paljuneb munakapslite abil.


Turske musthai


Apristurus garricki K. Sato, A. L. Stewart & Nakaya, 2013 (Garrick's catshark) – Garricki musthai. Uus-Meremaa põhjaosa vetes. Mereveeline, batüdemersaalne. Pikkus kuni 73,5 cm. Andmed vähesed.


Garricki musthai


Apristurus gibbosus Y. T. Chu, Q. W. Meng & S. Li, 1985 (Humpback catshark) – küürak-musthai. Lõuna-Hiina meres Hiina ja Taiwani randade lähedal. Mereveeline, batüdemersaalne, kuni 900 m sügavusel. Pikkus kuni 54,2 cm. Paljuneb munakapslite abil.


Küürak-musthai


Apristurus herklotsi Fowler, 1934 (Longfin catshark) – pikkuim-musthai. Vaikse ookeani lääneosas Jaapani ja Filipiinide vetes, Ida-Hiina ja Lõuna-Hiina meredes ning Kyushu-Palau seljandikul. Mereveeline, batüdemersaalne, 533-864 m sügavusel. Pikkus kuni 48,5 cm. Toitub pisikaladest ja vähilaadsetest. Paljuneb munakapslite abil.


Pikkuim-musthai

 

Apristurus indicus A. B. Brauer, 1906 (Smallbelly catshark) – pisikõht-musthai. India ookeani lääneosas Somaalia, Adeni lahe ja Omaani vetes, võib-olla ka Kagu-Atlandis Namiibia ja LAVi vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 1289-1840 m sügavusel. Pikkus kuni 34 cm.


Pisikõht-musthai


Apristurus internatus S. M. Deng, G. Q. Xiong & H. X. Zhan, 1988 (Shortnose demon catshark) – lühikoon-musthai. Vaikse ookeani loodeosas Ida-Hiina meres. Mereveeline, batüdemersaalne. Pikkus kuni 41,9 cm. Paljuneb munakapslite abil. Andmed vähesed.

Pilt puudub


Apristurus investigatoris Misra, 1962 (Broadnose catshark) –lainina-musthai. India ookeani idaosas Andamani meres. Tuntud vaid 1 veel mitte suguküpse isendi põhjal. Mereveeline, batüdemersaalne, 1041 m sügavusel. Pikkus 26 cm. Andmed vähesed.


Lainina-musthai

Apristurus japonicus Nakaya, 1975 (Japanese catshark) – jaapani musthai. Jaapani vetes Fukushima prefektuurist Chiba prefektuurini. Mereveeline, batüdemersaalne, 600-800 m sügavusel. Pikkus kuni 57 cm. Paljuneb munakapslite abil. Satub kaaskalana süvaveevõrkudest. Liha süüakse, valmistatakse kalajahu.


Jaapani musthai


 

Apristurus kampae L. R. Taylor, 1972 (Longnose catshark) –pikknina-musthai. Vaikse ookeani lääneosas Kesk- ja Lõuna-Kalifornia (USA) ja Kalifornia lahe vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, kuni 1888 m sügavusel. Pikkus kuni 58,4 cm. Paljuneb munakapslite abil.


Pikknina-musthai


Apristurus laurussonii Sæmundsson, 1922 (Iceland catshark) – atlandi musthai. Lääne-Atlandis Massachusettsi ja Delawari (USA) vetes ja Mehhiko lahe põhjaosas; Ida-Atlandis Islandi, Edelea-Iirimaa, Kannari saarte ja Madeira saare vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 560-1550 m sügavusel. Pikkus kuni 76 cm. Paljuneb munakapslite abil. Püügihuvi puudub.


Atlandi musthai


Apristurus longicephalus Nakaya, 1975 (Longhead catshark) – pikkpea-musthai. Indo-Vaikses ookeanis Ida-Hiina meres, Jaapani lõunavetes, Šeiššellide vetes, Filipiinidel, Mosambiigi, Uus-Kaledoonia ja Põhja-Austraalia vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 680-950 m sügavusel. Pikkus kuni 60 cm. Tumepruunist mustani. Ainus teadaolev kõhrkala, kes on hermafrodiitne: 85 % populatsioonist funktsioneerivad isaste või emaste isenditena, kuid neil on ka vastassugupoole suguorganid. Sellise arengu evolutsioonilised tegurid ei veel selged. Paljuneb munedes. Vähene püügihuvi.


Pikkpea-musthai


Apristurus macrorhynchus S. Tanaka (I), 1909 (Flathead catshark) – lamepea-musthai. Väheuuritud liik Vaikse ookeani kirdeosas Honshu (Jaapan) ja Taiwani vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, mandrinõlval. Pikkus kuni 66 cm. Paljuneb munakapslite abil. Püügihuvi puudub.


Lamepea-musthai

Apristurus macrostomus Q. W. Meng, Y. T. Chu & S. Li, 1985 (Broadmouth catshark) – laisuu-musthai. Lõuna-Hiina meres. Tuntud vaid 1 uuritud isendi põhjal. Mereveeline, batüdemersaalne, mandrilaval ja -nõlval kuni 913 m sügavusel. Pikkus 38 cm. Toitubvähilaadsetest, kalmaaridest, pisikestest krabidest. Paljuneb munakapslite abil.


Laisuu-musthai


Apristurus manis S. Springer, 1979 (Ghost catshark) – tont-musthai. Vt artikkel Tont-musthai.


Apristurus melanoasper Iglésias, Nakaya & Stehmann, 2004 (Black roughscale catshark) – kare musthai. Põhja-Atlandis USA põhjaosa vetes mandrinõlval ja Prantsusmaa, Iirimaa ja Briti saarte vetes. Mereveeline, batüpelaagiline, 512-1520 m sügavusel. Pikkus kuni 76,1 cm, suurim registreeritud mass 1,3 kg. Must, suurtel isenditel pruunikas varjund. Suured plakoidsoomused muudavad naha karedaks. Paljuneb munedes, ent liigi bioloogia on väheuuritud.


Kare musthai


 

Apristurus microps Gilchrist, 1922 (Smalleye catshark) – pisisilm-musthai. Kagu-Atlandis LAVi vetes Oranje jõe suudmest Agulhase neemeni. Mereveeline, batüdemersaalne, 700-2200 m sügavusel ( enamasti 800 m). Pikkus kuni 61 cm. Must või pruun. Keha tihke, silmad väikesed, rinnauimed väga lühikesed. Paljuneb munakapslite abil. Püügihuvi puudub. Liik ei ole ohustatud.


Pisisilm-musthai


Apristurus micropterygeus Q. W. Meng, Y. T. Chu & S. Li, 1986 (Smalldorsal catshark) – pisiuim-musthai. Vaikse eekani loodeosas Lõuna-Hiina meres kuni 913 m sügavusel. Veel suguküpsuseni jõudmata holotüübi pikkus 37,2 cm. Andmed vähesed.

Pilt puudub.

Apristurus nakayai Iglésias, 2013 (Milk-eye catshark) – valgesilm-musthai. Tabatud Vaikses ookeanis Uus-Kaledoonia põhjapoolsetest vetest. Mereveeline, batüpelaagiline, 953-1022 m sügavusel. Pikkus kuni 67,6 cm. Andmed vähesed. Toitub pisikaladest, kalmaaridest ja vähilaadsetest. Paljuneb munakapslite abil.


Valgesilm-musthai


Apristurus nasutus F. de Buen, 1959 (Largenose catshark) – suurnina-musthai. Väheuuritud liik Vaikse ookeani idaosas Panama lahes, Ekuadori ja Kesk-Tšiili vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 400-925 m sügavusel. Pikkus kuni 70 cm.


Suurnina-musthai


Apristurus parvipinnis S. Springer & Heemstra, 1979 (Smallfin catshark) – väikeuim-musthai. Väheuuritud liik Lääne-Atlandis Mehhiko lahes, Campeche lahes, Panama, Kolumbia ja Prantsuse Guajaana vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 600-1380 m sügavusel. Pikkus kuni 52 cm. Toitub pisikaladest, kalmaaridest ja vähilaadsetest. Paljuneb munakapslite abil. Satub sageli süvaveevõrkudesse.


Väikeuim-musthai


Apristurus pinguis S. M. Deng, G. Q. Xiong & H. X. Zhan, 1983 (Bulldog catshark) – nuum-musthai. Väheuuritud liik Vaikse ookeani loodeosas Ida-Hiina meres. Mereveeline, batüpelaagiline, 200-1000 m sügavusel. Pikkus kuni 83,5 cm. Paljuneb munakapslite abil.


Nuum-musthai


Apristurus platyrhynchus S. Tanaka (I), 1909 (Borneo catshark) – borneo musthai. Väheuuritud liik Vaikse ookeani lääneosas Filipiinidel, Lõuna-Hiina ja Ida-Hiina meres, põhjasuunas kuni Suruga laheni (Jaapan). Mereveeline, batüpelaagiline, tabatud 759 m sügavuselt. Pikkus kuni 80 cm. Toitub pisikaladest, kalmaaridest ja vähilaadsetest. Paljuneb munakapslite abil. Ei püüta.


Borneo musthai


Apristurus profundorum Goode & T. H. Bean, 1896 (Deepwater catshark) – süva-musthai. Lääne-Atlandis Delaware lahes (USA) ja Surinami vetes; Ida-Atlandis Maroko ja Aafrika loodeosa vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 1100-1750 m sügavusel. Pikkus kuni 54,2 (57) cm. Toitub pisikaladest, kalmaaridest ja vähilaadsetest. Paljuneb munakapslite abil. Ei püüta.


Süva-musthai


Apristurus riveri Bigelow & Schroeder, 1944 (Broadgill catshark) – laialõpusene musthai. Lääne-Atlandi keskosas Kuuba, Mehhiko lahe põhjaosa ja Panama vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 700-1500 m sügavusel. Pikkus kuni 46 cm. Tumepruun. Paljuneb munakapslite abil. Ei püüta.


Laialõpusene musthai


Apristurus saldanha Barnard, 1925 (Saldanha catshark) –  saldanha musthai. Haruldane, endeemne ja väheuuritud liik Kagu-Atlandis LAVi vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 344-1009 m sügavusel. Pikkus kuni 88 cm. Tume, suured rinnauimed, suured silmad, pikad huulepoised. Toitub pisikaladest, kalmaaridest ja vähilaadsetest. Paljuneb munakapslite abil. Ei püüta.


Saldanha musthai


Apristurus sibogae M. C. W. Weber, 1913 (Pale catshark) – kahvatu musthai. Liik on tuntud vaid 1 isendi põhjal, mis tabati Vaikse ookeani lääneosas Indoneesias Makassari lahest (Borneo ja Sulawesi vahel). Mereveeline, batüdemersaalne, 655 m sügavusel. Holotüübi pikkus 21 cm.


Kahvatu musthai holotüüp


Apristurus sinensis Y. T. Chu & A. S. Hu, 1981 (South China catshark) – lõunahiina musthai. Liik on tuntud vaid 1 isendi põhjal, mis tabati Vaikse ookeani kirdeosas Lõuna-Hiina meres. Mereveeline, batüdemersaalne, 537 m sügavusel. Holotüübi pikkus 41,7 cm.


Lõunahiina musthai


Apristurus spongiceps C. H. Gilbert, 1905 (Spongehead catshark) – käsnpea-musthai. Liik on tuntud 2 isendi põhjal, kes on tabatud Hawai saarestikust ja Banda merest (Indoneesia, Sulawesist lõunas). Mereveeline, batüdemersaalne, 572-1482 m sügavusel. Pikkus kuni 50 cm. Tumepruun.


Käsnpea-musthai


Apristurus stenseni S. Springer, 1979 (Panama ghost catshark) – panama musthai. Väheuuritud liik Vaikse ookeani lääneosas Panama vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 917-975 m sügavusel. Pikkus 23 cm. Andmed vähesed.


Panama musthai


Apristurus yangi White, Mana & Naylor, 2017 (Yang’s longnose catshark) – Yangi musthai. (Eestikeelse ametliku nime puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt.) Hiljutiavastatud liik Vaikse ookeani lääneosas Paapua Uus-Guinea vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 630-786 m sügavusel. Pikkus kuni 43,7 cm.


Yangi musthai: A - holotüüp; B- paratüüp
Viimati: juuli, 2019

Vaata lisaks:

Tont-musthai (Apristurus manis)
Pruun musthai (Apristurus brunneus)
Koerhailased (Scyliorhinidae)