Karpkalakasvatus Eestis

Karpkalakasvatus Eestis. Karpkala (Cyprinus carpio) on maailma kalakasvatuses üks tähtsamaid kalu, keda kasvatatakse suurtes kogustes Hiinas ja Kesk-Euroopas. Ta on vee kvaliteedi ja toidu suhtes vähenõudlik ja vastupidav. Karpkala kasvatatakse Eestis kalamajandites kaubakalana, väiketiikides (alla 1 ha) ilukala või lemmikloomana, samuti õngitsemistiikides.

Eestis alustati karpkalakasvatust 19. saj lõpul. Nõukogude ajal rajati arvukalt karpkalatiike, milledest paljudes on praeguseks karpkalakasvatus raugenud. 1980-ndate lõpul kasvatati Eestis üle 900 t karpkala aastas. Sellest suurem osa tuli elektrijaamade jahutusvee soojust ära kasutavatest ja tööstuslikku kalakasvatustehnoloogiat rakendavatest sumbakalakasvandustest Narva lähedal. Kala turustati Leningradis ja Leningradi oblasti tööstuslinnades. Eesti elanikkonna jaoks kasvatasid kolhoosid ja metsamajandid üle 100 tonni karpkala. Selleks sobivad tiigid paiknesid enamjaolt Lõuna-Eestis, kus vegetatsiooniperiood on veidi pikem ja soojalembese karpkala kasvuks sobivat aega rohkem. Mõnevõrra on karpkala asustatud ka järvedesse ja rannikumerre.

Tänapäeval turustatakse Eestis ~50 tonni karpkala. Tiikide kogupind kalakasvandustes jääb alla 300 ha (kohati kasvatatakse karpkala ka kaaskalana koos fikerforelliga). Väikekalakasvatajaid, kes kasutavad 0,05-2,0 ha suurusi tiike, võib olla kuni 300 ja karpkalakasvatuse maht kodu-, talu- ja ilutiikides üle 30 tonni. Olulise tähtsusega on Haaslava kalakasvandus, kus karpkala paljundatakse ja müüakse asustusmaterjaliks (ühesuviste, aastaste või kahesuviste noorkaladena). Raugenud on Ilmatsalu kalakasvanduse tegevus, mis oli Eesti suurima tiigipinnaga karpkalakasvanduseks.

Majandusliku tasuvuse mõttes on soojalembese karpkala kasvatamisel Eesti veekogud looduslikuks põhjapiiriks. Eesti vetes, kus kasvuperiood on mõne kuu pikkune, ei saa kasvatada karpkala odavamalt kui Kesk-Euroopas.

Intensiivkasvanduses kasutatakse karpkala kasvu- ja talvitustiike. Kasvutiik peab olema nõrga läbivooluga ja suhteliselt madal (1-1,5 m), suvel hästi läbi soojenev ja toidurikas veekogu. On vaja, et soojuse koguhulk temperatuuriga +10 °C ja üle selle moodustaks 1600 kraadpäeva, kusjuures 15 °C temperatuuriga päevi peaks olema aastas üle 70. Kõige paremini kasvab karpkala vee to-l 20-25 °C. Toitumise intensiivsus ja kasvukiirus olenevad ka vee hapnikusisaldusest, mis peaks olema üle 4 mg/l. Talvitustiigid on sügavamad (üle 2 m) ja neis peab olema pidev vee läbivool. Talutiik, kus kala peetakse aastaid, peaks olema kasvutiigist sügavam, et kalad talvel ummuksile jäämisel ei hukkuks, ent ka mitte üle 3-4 m sügav, et ei tekiks suvist hapnikupuudust.

Kaubakalana turustatakse reeglina 1-1,5 kg raskused karpkalad, keda müüakse roogitult ja jahutatult poodides ja/või turgudel. Karpkalade suuremateks kasvatamisel langeb tootmise rentaablus, kuigi kulinaarselt on suuremad karpkalad etemad. Hinnaerinevust suuremate ja väiksemate karpkalade kilohinnas nagu see on olemas nt nuumlõhede puhul, ei ole karpkalade müügil Eestis rakendatud. Ometigi eelistaksid professionaalsed kalakokad kasutada roogade valmistamiseks 3-6 kiloseid karpkalu.

Aprill 2018

Vaata lisaks:

Kalatiik
Ilmatsalu kalakasvandus
Haaslava kalakasvandus
Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)
Kalakasvatus Eestis
Kalale.ee KIK