Otsingu tulemused:

1. ahven pärimuses
2. Anisakiaas (anisakidoos)
3. Argentiina merluus (Merluccius hubbsi)
4. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
5. Atlandi mintai (Theragra finnmarchica)
6. Atlandi tursk (Gadus morhua)
7. Atlandi tuur Eestis
8. Bacalà
9. Bacalaíto
10. Bacalao
11. Barentsi meri
12. Beauforti meri
13. Beringi meri
14. Bitan (veekrüptiid Jaapanis)
15. Bristoli laht
16. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
17. Cullen skink
18. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
19. Filee
20. Fileenuga
21. Finnan haddie
22. Fish & Chips
23. Friikala
24. Grööni tursk (Gadus ogac)
25. Harilik molva (Molva molva)
26. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
27. Hiilgevähilised (Euphausiacea)
28. Hiinabootsiad (Sinibotia)
29. Hiiu Kalur (ajaleht)
30. Hiiu Kalur AS
31. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
32. Hõbemerluus e hõbeheik (Merluccius bilinearis)
33. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
34. Jäätursk (Arctogadus glacialis)
35. Kabeljoo
36. Kala inimtoiduna
37. Kalana kalakabel
38. Kalandus
39. Kalurite loitse ja ütlusi
40. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
41. Kaugida navaaga (Eleginus gracilis)
42. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
43. Klippfisk
44. Kuivatamine/vinnutamine
45. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
46. Luts (Lota lota)
47. Lutslased (Lotidae)
48. Lõuna suursilmtursake (Gadiculus argenteus)
49. Lõunaaafrika merluus ehk kapimaa merluus (Merluccius capensis)
50. Lõunaputassuu (Micromesistius australis)
51. Lõunateibid (Telestes)
52. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
53. Läänemeri
54. Marmornototeenia (Notothenia rossii)
55. Merefarm
56. Merefauna
57. Merlang (Merlangius merlangus)
58. merluus e euroopa merluus e heik (Merluccius merluccius)
59. merluuslased (Merlucciidae)
60. Mintaid (Theragra)
61. Morilased (Moridae)
62. Musthaid (Apristurus)
63. Navaaga (Eleginus nawaga)
64. Navaagad (Eleginus)
65. Niituimlutslased (Physidae)
66. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
67. Norrapäraselt keedetud tursk
68. Osmussaar
69. Pikksabalased (Macrouridae)
70. Poise
71. Polaartursk ehk saika (Boreogadus saida)
72. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
73. Putassuu ehk põhjaputassuu (Micromesistius poutassou)
74. Putassuud (Micromesistius)
75. Põhja suursilmtursake (Gadiculus thori)
76. Rasvad kalades
77. Runan-šahh (veekrüptiid Kaspias)
78. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
79. Soomuste mahavõtmine
80. Stokfisk
81. Surimi
82. Suula (Morus bassanus)
83. Suursilmtursakesed (Gadiculus)
84. Süsikad ehk pollakid (Pollachius)
85. Tähnikhüljes / Larga (Phoca largha)
86. Tempura
87. Thor (lant)
88. Tobiased (Ammodytes)
89. Torrfisk
90. Tursa nimed
91. Tursad (Gadus)
92. Tursalised (Gadiformes)
93. Tursamaks
94. Tursamaksa konserveerimine
95. Tursapüük
96. Tursik (Trisopterus luscus)
97. Tursikud (Trisopterus)
98. Tursk eestlaste suus
99. Tursk toiduna
100. Turske hiinabootsia (Sinibotia robusta)
101. Turske musthai (Apristurus fedorovi)
102. Tursklased (Gadidae)
103. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
104. Vaikse ookeani lõunamerluus ehk tchiili merluus (Merluccius gayi gayi)
105. Vaikse ookeani merluus (Merluccius productus)
106. Vaikse ookeani mintai (Theragra chalogramma; Gadus chalogrammus)
107. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
108. väike tobias (nigli, väiketobias)
109. Väike tursik (Trisopterus minutus)
110. Õngejada

Rasvad kalades

Rasvad ehk lipiidid, kalade liha ja siseorganite koostisosa; kalades 0,1-33%. Eristatakse küllastunud, monoküllastamata ja polüküllastamata rasvhappeid. Eriti väärtuslikud on kalades polüküllastamata rasvhapped, mille hulka kuuluvad omega-3 ja omega-6 rühmade rasvhapped. Inimese keha neid ise sünteesida ei suuda ja need tuleb saada toiduga. Omega-6 rasvhapetel on väga tähtis roll inimese normaalse kasvu ja arengu tagamisel, omega-3 rasvhapped on aga eriti tähtsad närvirakkude tööks: lisaks muudavad nad veresoonte seina elastseks ja aitavad vältida trombide teket.

Kalu jagatakse rasvasuse järgi erinevalt; ühtsed, ültunnustatud jaotuspiirid puuduvad. Üks võimalikke jaotusviise:

väherasvased – rasvasus alla 2%;

keskmiselt rasvased – 2-8%;

rasvased – 9-15%;

väga rasvased – üle 15%.

Laias laastus annab rasvasusest aimu kalaliha värvus: heleda või lausa valge lihaga kalades on tavaliselt vähem rasvasid, punase või tumeda (pruuni) lihaga kalades rohkem. See pole siiski reegel, nt võib ka heledalihalistes siialistes olla rasvasid keskmiselt või isegi üle selle.

Iga konkreetse kalaliigi puhul pole rasvasus püsiv suurus, vaid sõltub oluliselt elupaigast, toitumistingimustest, konkurentsist ja elutsüklist. Kalaliikide puhul välja toodud rasvasisaldust, kui see on toodud üheainsa arvuna, saab võtta vaid kui mõõtmistulemuste keskmist näitajat. Ka iga konkreetse kala puhul võib tema rasvasus erineda nö keskmisest – ka samas parves ja samavanuste kalade puhul tuleb ette märkimisväärseid erinevusi.

Rasvad ei jaotu kala sees ühtlaselt. Lihastes on neid vähem kui nahaalustes kudedes, mitmetel rasvasematel kaladel (lõhe, latikas jt) koondub aga suuremal määral rasvu kõhu alaserva ning selja ülaossa. Mõnedel kaladel on liha rasvavaene, kuid neil on väga suur ja rasvane maks (tursk, luts, paljud hailiigid). Kui kala rasvasus 100 g kohta on arvutatud nii, et kala rasvamass on jagatud kala üldmassiga, ei kirjelda see meile rasva tegelikku kogust kala lihas. Niimoodi arvutades on mõnes toitainete sisalduse tabelis nt lahja lihaga tursk osutunud keskmiselt rasvaseks või koguni rasvaseks kalaks.

Aprill 2018

Vaata lisaks:

Kalaliha koostis
Valgud kalalalihas
Kala inimtoiduna