Kaaviari ajaloost

Kaaviari ajaloost

- Arheoloogiliste leidude põhjal arvatakse, et foiniiklased võtsid konserveeritud kaaviari merereisidele kaasa juba 2400 eKr.

- Aristoteles kirjeldab antiikseid pidusid, milledel musta kalamarja toodi pidulauale triumfimarsi helide saatel.

- Aristotelese õpilase Aleksander Suure sõjaväes kasutati konserveeritud musta kalamarja proviandina.

- Vanakreeka käsikirjades III sajandist eKr kirjeldatakse kaaviari kreeklaste poolt armastatud maiuspalana. Seda toodi Aleksandriasse Musta mere äärest. Roomlased võtsid kreeklaste kaaviariarmastuse üle, kuid rooma impeeriumi hääbumisel vajus Euroopas unustusse ka must kalamari. Unustus kestis kuni XIV sajandini.

- Sõna “kaaviar” vanim kirjalik kasutamine on teada aastast 1240 ja see pärineb Kuldordu valitseja Batu-khaani kantseleist.

- XVI sajandil nimetasid tuurakala ja musta kalamarja oma teostes prantsuse ja itaalia kirjanikud – Rabelais, Cervantes, loodusteadlane Pierre Belon. Tuura püüti tollal Doonaust, Aasovi ja Mustast merest, kuid kalamarja söömisesse suhtuti siis Euroopas kui võõrapärasse veidrusesse.

- Beluuga pole elanud üksnes Kaspias: 16. sajandil püüti teda ka Itaalias Po jõest ning toiduks kasutati ka beluuga marja. 1753. a puhkes Itaalias Paavstiriigi ja Veneetsia Vabariigi vahel diplomaatiline sõda tuurapüügi õiguse pärast Po jõel, mis oli nende riikide piirijõeks. Tuurasid püüti Po’st kuni 1972. aastani.

- Juhan Julma (Ivan IV) ajal oli tsaari pidusöökidel pearoaks moonipiimas keedetud must kalamari. Õukonna jaoks püüti 1500 tuura aastas.

- Peeter I lasi oma saadikutel viia musta kalamarja Louis XV-le, kuid prantsuse kuningale see ei maitsenud ja ta sülitas selle välja.

- XIX sajandi alguses pakuti USA restoranides vahel kaaviari tasuta – et see oli soolane ja tekitas janu, tellisid sööjad seetõttu rohkem õlut. 1873 aastal hakati kaaviari eksportima USAst Euroopasse, naela kaaviari hinnaks oli 1$. Kui puhkes kaaviaribuum, hakati USAst Euroopasse toodud kalamarja jälle tagasi USAsse viima, kuid siis juba “vene kaaviarina”.

- XX saj alguses puhkes kaaviaribuum suurel määral tänu Azerbaidžaanist Pariisi emigreerunud vendadele Petrosjanidele, kes tõid kalamarja Bakuust. Musta kalamarja söömine, mille juurde tuli juua šampanjat, sai kõrgseltskonnas moeasjaks. Kaubamärk “Petrossjan Paris” on tuntud veel tänapäevalgi, see hõlmab delikatessikauplusi ja restorane Euroopas ning USAs.

- 1950-ndate Nõukode Liidus müüdi kaaviari toidukauplustes ja seda õhutati ostma plakatitega “Must kalamari on kasulik ja maitsev”. 1970-ndateks oli must kalamari tavapoodidest kadunud, küll aga sai seda “nomenklatuuri” erikauplustest. Tollase parteijuhi L.I. Brežnevi kohta liikus lühianekdoot: “Musta kalamarja rohke söömine põhjustab kulmude kokkukasvamist ja hääldusraskusi.” Levinud oli ka lugu mehest, kes valmistas ise musta kalamarja – selleks noppis ta kiludelt peast silmad.

- Maailma kalleimaks kaaviariks peetakse Iraanis turustatavat kaaviarisortiAlmas. See saadakse beluugadelt, kes on üle 100 aasta vanad ja see must kalamari on peaaegu valget värvi. Kilohind on ligi 30 000 $ ja delikatessi turustatakse kullast toosides

Allikas: Koržetsi suur kalaraamat. Tallinn, 2016

Vaata lisaks: