Jõevähkide keetmine

Jõevähkide keetmine, levinuim jõevähkide valmistusviis. Vette pannakse soola (1 sl 1 liitri vee kohta) ja tillivarsi (koos õisikutega). Vesi aetakse keema, siis lisatakse elusad vähid, neid keedetakse kümmekond minutit ja lastakse koos keeduveega jahtuda. Serveeritakse kas nõrutatuna või koos keeduleemega. Vene köögis on pandud vähid enne keetmist mõneks minutiks ka külma vee või piima sisse, keeduleemesse aga lisaks tillile porgandit, loorberit või nõgeseid. Vähkide juurde võib pakkuda kastet, mis valmistatakse vähkide keeduleemest, võist ja jahust.

Erinevates vähikeeduõpetustes on keeduvees veel: 1) suhkur arvestusega, et soola ja suhkru vahekord oleks 3:1; 2) 0,5-1 loorberilehte 1 liitri vee kohta; 3) 1 hapu õun ja 1 magus pirn; 4) 1 porgand, 1 paprikakaun, 1 tšillikaun; 5)1 klaas veini või 1 klaas õlut, vastavalt sellele kas vähke on kavas hakata sööma veini või õllega; 6) hapukoor, ~ 2 sl liitri vee kohta, mis segatakse pärast keetmist jahtuvasse keeduleemesse; 7) pipar, nelkpipar, sidrun, sinep, koorevõi, soolapekk.


Märts 2018

Vaata lisaks:

Vähipidu
Jõevähk pärimuses
Jõevähk kulinaarselt
Jõevähk (Astacus astacus)
Kalale.ee KIK