Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
3. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
4. Abakala (Ballerus ballerus)
5. Abiogenees
6. Adamson Amandus
7. aer
8. aerjalalised (kopepoodid)
9. Ahing (västar; angerjaahing)
10. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
11. Ahtuba
12. Ahven (Perca fluviatilis)
13. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
14. Aiauss
15. ainupõlvsed
16. Akuraid (Narcine)
17. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
18. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
19. albatrossid
20. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
21. Allveevahimees
22. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
23. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
24. Amudarja
25. Amuur
26. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
27. Anemomeeter
28. Angerja oja (Angerja jõgi)
29. Angerjaõngejada
30. Angerjas (Anguilla anguilla)
31. Angerjas (pärimus)
32. Angerjas jaapani köögis
33. Angerjasöömise ajaloost
34. Angerjaõngejada
35. Angersägad (Clarias)
36. Angulas
37. Anisakiaas (anisakidoos)
38. Anisakiidid (Anisakidae)
39. Anne kanal
40. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
41. Anšoovislased (Engraulidae)
42. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
43. Antagonism
44. Araabia meri
45. Arapaima
46. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
47. Arteesia vesi
48. Astelraid (Dasyatis)
49. Astelraid 2 (Bathytoshia)
50. Astelraid 3 (Hemitrygon),
51. Astelraid 6 (Fontitrygon)
52. Atla jõgi
53. Atla laht
54. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
55. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
56. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
57. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
58. atraktant (atrahent)
59. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
60. Baikal
61. Balzer
62. Barramundi
63. Bass
64. Bellingshausen
65. Beluuga (Huso huso)
66. Bentaal
67. Bentos
68. Bete
69. Bete Krokodil
70. Biofilter
71. Bioturbatsioon
72. Birdeye
73. Birjussa
74. bissa
75. Botvinja
76. Brahmaputra
77. Briis
78. Buran (mootorsaan)
79. Canvey saare elukas
80. Castingu MM
81. Chessie (veekrüptiid USAs)
82. Cooki saared
83. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
84. Creme
85. D.A.M.
86. Daing
87. Dirhami laht
88. Donburi
89. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
90. Ebisu (jaapani kalajumal)
91. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
92. Eesti jõgede loend
93. Eesti järved
94. Eesti järvede loend
95. Eesti Kalur
96. Eesti lahed (tähestikuline loend)
97. Eesti Merekool
98. EFTTA
99. Elango, Julius
100. Emajõe Lodjaselts
101. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
102. Emakala (Zoarces viviparus)
103. End, Albert Arvo
104. Endla järvestik
105. Erikson, Juhan (kalatööstur)
106. Erinarkid (Heteronarce)
107. Erm Vaike
108. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
109. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
110. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
111. Fenkol (apteegitill)
112. Flambeau
113. Fotofoor
114. Friteerimine
115. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
116. Garum ja liquamen
117. Gupi (Poecilia reticulata)
118. Haamerhai (Eusphyra blochii)
119. Haid kulinaarias
120. Hailiha nimekujud
121. Hakk-kala
122. Hallhaid (Carcharhinus)
123. Hammassärg (Rutilus frisii)
124. Harilaid
125. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
126. Harilik meriangerjas (Conger conger)
127. Harilik merilohe (Trachinus draco)
128. Harilik mullauss (maauss)
129. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
130. Harilik taimen (Hucho taimen)
131. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
132. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
133. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
134. Harju alamvesikond
135. Hauapüük
136. Haug püügikalana
137. Haug toidukalana
138. Haugasraid (Aetobatus)
139. Heeringalised (Clupeiformes)
140. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
141. Heeringlased (Clupeidae)
142. Heik (Hake) kalanimedes
143. Heintz Karl
144. Heleraid (Leucoraja)
145. Hensen, Victor
146. Hi-Lo
147. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
148. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
149. Hobulaiuskraadid
150. Hollandi kaste
151. Homaarlased (Nephropidae)
152. Hulkharjasussid (Polychaeta)
153. Hõbekoger (Carassius gibelio)
154. Hõimkond
155. Hülgepüük
156. Iilastuli
157. Imiussid (Trematoda)
158. Indo-Vaikne ookeaniala
159. Invincible (Nilsu)
160. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
161. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
162. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
163. Jahumardika vastne (jahuuss)
164. Johannes Vares
165. Jussi järved
166. Juust õngesöödana
167. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
168. Jõehallhaid (Glyphis)
169. Jõemõisa-Kaiu järvestik
170. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
171. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
172. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
173. Jämesabaraid (Urolophus)
174. Järveelustik ehk limnobios
175. Järvekoletised
176. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
177. Jäseraid (Cruriraja)
178. Jääpüük
179. Jäärauad
180. Kaanid (Hirudinea)
181. Kaarmise järv (Karmise järv)
182. Kaaviari ajaloost
183. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
184. Kahvamine
185. kalade loend H-K
186. kalade loend L-O
187. kalade loend P-T
188. kalade loend U-Ü
189. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
190. Kalakasvatus
191. Kalakasvatus Eestis
192. Kalamüüdid ja müütilised kalad
193. Kalandus
194. Kalanduskoda
195. Kalaparv
196. Kalurite loitse ja ütlusi
197. Kaluuga (Huso dauricus)
198. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
199. Karelestad (Hippoglossoides)
200. Kartul
201. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
202. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
203. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
204. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
205. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
206. Katsuobushi
207. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
208. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
209. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
210. Kidata konks
211. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
212. Kiinide vastsed
213. Kiisk (pärimus)
214. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
215. Kilu nimelugu
216. Kinnine haspelrull
217. Kinnise rulli ehitus
218. Kirptirgu sidumise sõlm 1
219. kiviahvenlased (Serranidae)
220. Koerhailased (Scyliorhinidae)
221. Koger (Carassius carassius)
222. Kogred (Carassius)
223. Koibraid (Sinobatis)
224. konks (õngekonks)
225. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
226. Koonhaid (Rhizoprionodon)
227. Koorküla järvestik
228. Kopskalad (Dipnoi)
229. Kosmoidsoomus
230. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
231. Kuivatamine/vinnutamine
232. Kuldkala (Carassius auratus)
233. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
234. Kura säär
235. Kuremaa järv (Kurema järv)
236. Kussie (jaapani järvekoletis)
237. Kuusamon Uistin Oy
238. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
239. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
240. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
241. Kärbsed õngesöödana
242. Kärbsenukk (kärbsekookon)
243. Kärbsetõugud meditsiinis
244. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
245. Käsiõng
246. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
247. Lahtise rulli ehitus
248. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
249. Lahtise rulli vänt
250. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
251. Lakerda (türgipärane soolakala)
252. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
253. Landilugu: dr Heintz
254. Landilugu: Kuusamo puukala
255. Landilugu: Nilsu
256. Lasa järv [Koorküla järvestik]
257. Lasnhaid (Scoliodon)
258. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
259. Leevi jõgi
260. Leivast õngesöödad
261. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
262. Lestad (Platichthys)
263. Libekala
264. Liblikate röövikud
265. Liblikraid (Gymnura)
266. Liftahvenad (Helicolenus)
267. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
268. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
269. Linajärv (Jussi Linajärv)
270. Linask (Tinca tinca)
271. Linné, Karl
272. Linnuroni (Ligula intestinalis)
273. Lintsabalased (Trichiuridae)
274. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
275. Logardraid 3 (Pseudobatos)
276. Logardrailased (Rhinobatidae)
277. Lonthülged (Mirounga)
278. Loobu jõgi
279. Lophius budegassa (must merikurat)
280. Luts (Lota lota)
281. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
282. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
283. Läänesaarte alamvesikond
284. maailma jõed (loend)
285. Maggot
286. Majak (kolhoos)
287. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
288. Man
289. Mannasöödad
290. Maskraid (Neotrygon)
291. meduus
292. Merehaigus
293. Merekoletised
294. Meremeeste uskumused
295. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
296. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
297. Merikeellased (Soleidae)
298. Merikogerlased (Sparidae)
299. Merikoha (Sander marinus)
300. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
301. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
302. Meriluts (Brosme brosme)
303. Merineitsi
304. Meripuugid (Scorpaena)
305. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
306. Merisutt (Petromyzon marinus)
307. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
308. Merluusid (Merluccius)
309. Metsprussakas
310. Miiu
311. Moiva (Mallotus villosus)
312. Morilased (Moridae)
313. muda
314. Mudaelustik ehk pelon
315. Mussie (järvekoletis Kanadas)
316. Mussoon
317. Must marliin (Istiompax indica)
318. Mustatäpitõbi
319. Musthaid (Apristurus)
320. Mustjõe alamvesikond
321. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
322. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
323. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
324. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
325. Mõrrapüük
326. Mõõkkala (Xiphias gladius)
327. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
328. Määr, Aleksander
329. Mölder, August
330. Müütilised veeolendid
331. Naaskelraid (Pastinachus)
332. Nahknark (Crassinarke dormitor)
333. Naissaar
334. Narva veehoidla
335. Nasv
336. Navaaga (Eleginus nawaga)
337. Nelikant-kaldauss
338. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
339. Niituimlutslased (Physidae)
340. Nirkhailased (Hemigaleidae)
341. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
342. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
343. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
344. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
345. Nuutraid (Himantura)
346. Näkk (eesti)
347. Oad, Jaan
348. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
349. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
350. Ojamaa (Gotland)
351. Okasturilased (Notacanthidae)
352. ondatra (piisamrott, biisamrott)
353. Osmussaar
354. Pakssabaraid (Trygonoptera)
355. paneerimine
356. Paunküla veehoidla
357. Peen kõduuss
358. Peipsi alamvesikond
359. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
360. Pettai, Elmar Voldemar
361. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
362. Pigo (Rutilus pigus)
363. Pihklased (Myxini)
364. Pihtla kalakasvandus
365. Piikraid (Urobatis)
366. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
367. Piimjas soouss
368. Piiskopikala (bishop fish)
369. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
370. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
371. Pimenarkid (Typhlonarke)
372. Poi
373. Poola uss
374. Prespa forell (Salmo peristericus)
375. Prussakas ja tarakan
376. Psammon
377. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
378. Punane vihmauss (pool-ööuss)
379. Purikalalased (Istiophoridae)
380. Purjus krevetid
381. Puukala (Kuusamo puukala)
382. Põhjavee-elustik
383. Põishüljes (Cystophora cristata)
384. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
385. Põlula Kalakasvatuskeskus
386. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
387. Pärimus: Kaussjärv
388. Pärimus: Lutsu järv
389. Pärimus: Otepää Pühajärv
390. Pärimus: Raudjärve kullapütt
391. Pärimus: Uhtjärv
392. Pärimus: Verijärv
393. Pärnu alamvesikond
394. Pärnu Kalakombinaat
395. Pärnu kalanduskool
396. Rabakonn
397. Rakfisk ehk norra hapukala
398. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
399. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
400. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
401. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
402. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
403. Reobiont
404. Riffhai (Triaenodon obesus)
405. Rihmsabaraid (Taeniura)
406. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
407. Riikoja Heinrich
408. Ristkok, Jüri
409. Robalod (Centropomus)
410. Roheline mullauss
411. Rohukonn
412. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
413. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
414. Rombkalad (Bothus)
415. Rombkalalased (Bothidae)
416. Roosa mullauss
417. Russalka
418. Rõbak Baltiki
419. Rõuge järvestik
420. Räimeõng
421. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
422. Saadjärv (Saadrejärv)
423. Saaghailised (Pristiophoriformes)
424. Sagrits, Richard
425. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
426. Sammet, Jaak
427. Sannakji
428. Sardiin (Sardina pilchardus)
429. Sardiinid
430. Sardinellid (Sardinella)
431. Saunja laht
432. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
433. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
434. Sidrunhaid (Negaprion)
435. Siiad (Coregonus)
436. Siig - huvipüük Eestis
437. Siig spordikalana Skandinaavias
438. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
439. Sinakas soouss
440. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
441. siugkonnalised (apoodid)
442. Soomuskuked (Lepidotrigla)
443. Soomuslest (Limanda limanda)
444. Sovetskaja Rodina (laev)
445. Spinningisti kaksteist käsku
446. Staratel
447. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
448. Stroganina
449. Sump (kumm, pandur, märss)
450. Sumplaev
451. Susski, Vladimir
452. Suue
453. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
454. Suur mullauss
455. Suurallikas
456. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
457. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
458. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
459. Sõnnikuuss
460. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
461. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
462. Südvester
463. Sünkraid (Amblyraja)
464. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
465. Zoobentos
466. Taaliku sadam
467. Tabadusekepp
468. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
469. Tainas angerjapüügiks
470. Tallinna Kalakombinaat
471. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
472. Tallinna Merekolledž
473. Tamm, Friedrich
474. Tamula järv (Tamla järv)
475. Tatrakakud
476. Teibid (Leuciscus)
477. Temera (Temera hardwickii)
478. Tempura
479. Tiit Hunt. Eesti kalad
480. Tintlased (Osmeridae)
481. Tobiased (Ammodytes)
482. Tooder
483. Traaler
484. Traalnoot
485. Traalpüük
486. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
487. Triivpüük
488. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
489. Tuletorn
490. Tume vihmauss
491. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
492. Tursad (Gadus)
493. Tursamaks
494. Tursamaksa konserveerimine
495. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
496. Tuul
497. tuulekala (pärimus)
498. Tuur
499. Tuurlased (Acipenseridae)
500. Tõugjärv (Küünjärv)
501. Tõugussaare raba laugas
502. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
503. Tääkraid (Urotrygon)
504. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
505. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
506. Ukraina (baaslaev)
507. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
508. Unadon
509. Und
510. Undiin
511. Urbukse järv (Urbuse järv)
512. Ussikonks (säärekidadega konks)
513. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
514. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
515. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
516. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
517. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
518. Valgeninahai (Nasolamia velox)
519. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
520. Vastne
521. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
522. vesikond
523. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
524. Vihmauslased (Lumbricidae)
525. Vihmauss (liigid)
526. Viidikas (Alburnus alburnus)
527. Viitina kuurits
528. Vimb (Vimba vimba)
529. Vinnutatud räimed
530. Viru alamvesikond
531. Viuraid (Aetomylaeus)
532. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
533. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
534. Võldas (Cottus gobio)
535. Võrtsjärve alamvesikond
536. Väheharjasussid
537. Vähilaadsed
538. väike meriahven (Sebastes viviparus)
539. Väike saagrai (Pristis clavata)
540. väike tobias (nigli, väiketobias)
541. Väikesuulest (Microstomus kitt)
542. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
543. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
544. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
545. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
546. Õlikook
547. Õngekonksu ajaloost
548. Õngitsemine+
549. Õnne lõhe
550. Äntu järved
551. Ülemiste järv
552. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
553. Yam (mere ja kaose jumal)
muuda otsingut | sulge otsinguaken

Emajõgi (Suur-Emajõgi)

Emajõgi (Suur-Emajõgi), Eesti suurimaid jõgesid; pikkus 101 km, jõgikond koos Võrtsjärve vesikonnaga 9960 km2 (sellest 98 km2 Lätis), vooluhulk keskmiselt 71,8 m3/s. Jõe laius on 20–145 m, suurim sügavus 11 m (suudmes kuni 18 m), kogulang 3,5 m, voolukiirus keskmiselt 3,7 km/h. Algab Võrtsjärve kirdenurgast Rannu-Jõesuust, suubub Praagal Peipsisse.

Võrtsjärvest Kärevere sillani (40 km) on jõgi looklev ja soodirikas (vanajõed). Ülem- ja alamjooksul voolab jõgi soistel madalikel, keskjooksul lookleb ürgorus (oru laius Tartu kohal 1 km, mujal enamgi, sügavus kuni 20 m). Ülem- ja alamjooksul laiub soid ja heinamaid (luhti), mis suurvee ajal on vee all. Suurvee ajal esineb üleujutusi ka Tartu linnas. Veetase Emajões võib aastas kõikuda 1,2–2,6 m.

Võrtsjärvest Tartuni jääb 57 km ja Tartust Peipsini 43 km. Veel 1927. aastal oli Emajõe pikkus 117 km, kuid hiljem on jõge süvendatud ja kanaliseeritud. Emajõe eripäraks on rohked luhaveekogud, kokku 102. Jõesilmustest on voolutee loodusliku või kunstliku õgvenduse teel tekkinud arvukalt vanajõgesid üldpindalaga umbes 140 ha, neist 72 sisaldavad vett igal aastaajal. Enamik vanajõgedest jääb 35 km pikkusse lõiku Pedja (Pede) jõe suudmest Kärevere külani.

Suurvee ajal (tavaliselt maikuus, kuid vahel ka talvel), kui Pede (Pedja) jõe vooluhulk on nii suur, et see ei voola Peipsi suunas ära, muudab Emajõgi kuuekilomeetrises lõigus Pede suudme ja Võrtsjärve vahel suunda ning voolab Võrtsjärve. Emajõe tagurpidi voolav osa on sellel ajal tavalisest mitu korda laiem ning seda kutsutakse ka Järvejõeks. Äraspidine vool on aeglane, 7 cm/s.

Emajõgi Tartus suurvee ajal

Emajõgi on Eesti ainus kogu ulatuses laevatatav jõgi. Keskajal oli see tähtis kaubatee, mida mööda kulges kaubandus läänepoolsete hansalinnade ning idas asuvate Pihkva ja Novgorodi vahel. Emajõel olid levinud kohalikud madalapõhjalised, Emajõe-Peipsi tüüpi lodjad. Kauba- ja reisilaevade liiklus Venemaa vahet käis Emajõel vähemal määral kuni Nõukogude aja lõpuni.

Emajõe ülemjooks jääb Alam-Pedja looduskaitsealale. Selle piires on keelatud sõita jettide, skuutrite, veerollerite ja hõljukitega, muude veesõidukite maksimaalne kiirus on 30 km/h. Sama piirkiirus kehtib ka Emajõe alamjooksul paikneval Peipsiveere looduskaitsealal Emajõe-Suursoos.

Esmakordselt on Emajõge (ladinakeelselt Mater Aquarum) nimetatud Henriku Liivimaa kroonikas. Sama nime kasutatakse kroonikas ka Väike-Emajõe ja Pärnu jõe kohta. Vene leetopissides on Suur-Emajõgi Омовжаvõi Омовыжь. Ladina- ja venekeelseid nimekujusid on peetud kaudseks kinnituseks, et Emajõe nimi vanemas eesti keeles oli "Emavesi".

Vasakpoolsed lisajõed: Põltsamaa ja Pedja jõe ühinemisel tekkiv Pede jõgi, Laeva, Amme ja Lagina jõgi,

Parempoolsed lisajõed: Kavilda, Elva, Ilmatsalu, Porijõgi, Mõra, Luutsna, Ahja ja Kalli jõgi.

Emajõest on tabatud 36 kalaliiki, kellest 10 on eksikülalised. Püütumad kalad on haug, latikas, ahven, särg ja säinas. Püütakse ka angerjat, karpkala, kokre, koha, linaskit, lutsu ja turba. Üsna sageli tabatakse ka tõugjat, kelle püüdmine on praegu kalapüügieeskirjadega keelatud.

Huvi eri kalaliikide vastu on ajaloo kestel muutunud: sõjaeelses Eestis püüti Emajõel peamiselt haugi, Saksa okupatsiooni ajal viidikat, Nõukogude ajal ka särge (kuna seda hakati kuivatama) ja ahvenat, viimasel ajal on üks põhilisi püügikalu latikas. Teise maailmasõjani püüti Emajõel kalu peamiselt noodaga, pärast sõda hakati kasutama ka mõrra- ja võrgupüüki. 1958–1976 tegutses Emajõel Lenini-nimeline kalurikolhoos, 1976. aastal loodi kalurikolhoos Peipsi Kalur. Tänapäeval on tegevad mõned eraettevõtjatena tegutsevad kalurid, kes kasutavad kalapüügiks Emajõele omaseid ääremõrdasid.

Väga populaarne huvikalastuspaik. 2009–2010 hindas Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi kalastajate arvu Emajõel märtsist oktoobrini: kalastuskoormus on selle hinnangu põhjal ligikaudu 100 000 püügipäeva aastas.

Jaanuar 2018

Vaata lisaks:

Elva jõgi
Emajõe festival
Emajõe Suursoo
Kalale.ee KIK