Atlandi purikala (Istiophorus albicans)

[Inglise Atlantic sailfish, billfish; saksa Fächerfisch, Segelfisch; prantsuse voilier de l'Atlantique; kreeka istioforos atlantikou; itaalia pesce vela; hispaania pez vela Atlantigo, prieta, volador; jaapani bashokajiki, nishibashoo; soome atlantinpurjekala; vene Парусник атлантический]

Elab Põhja-Atlandi keskosas ja Lõuna-Atlandi keskosas, samuti Kariibi meres.

Selg tumesinine, küljed ja kõht hõbejad. Eresinisel seljauimel on hajutatud arvukad mustad täpid. Suur purjekujuline seljauim. Pikad, 2-3 kiirest koosnevad kõhuuimed.

Rannikumeres tavalisemad kui avaookeanis. Toituvad parvekaladest ja peajalgsetest limustest, jälitades saaki tavaliselt väikeste rühmadena. Kiirel ujumisel on on kokkupandud seljauim surutud vastu keha, paiknedes erilisel süvendil seljal (samuti varjuvad pärakuuim ja kõhuuimed) ja tõuseb oma peidikust üksnes kiirete pöörete puhul suurtel kiirustel. Mõnikord vaiksetel päevadel võib purikalu näha päris pinnal, kus nad triivivad aeglaselt täielikult laialilaotunud ja veepinna kohale ulatuvate seljauimedega; võimalik, et nad kasutavad liikumiseks tuulejõudu. Kõige suuremad purikalad kasvavad kuni 3,3 m pikkuseks ja kaaluvad ligi 100 kg, kuid tavaliselt ei ületa nende kaal 20-25 kg. ¹

FishBase's suurim pikkus 315 cm, tavapärane kuni 240 cm, suurim mass 58,1 kg.

Töönduslik väljapüük 3000-4300 tonni (2000-2011. a). Peamised püüdjad Brasiilia, Ghana, Senegal

Kõrgelt hinnatud spordikalana

Allikad:

¹ Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979

Istiophorus albicans FishBase's (oktoober, 2014)

Atlantic sailfish Wikipedias (inglise)

Oktoober, 2014