Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
3. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
4. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
5. Abakala (Ballerus ballerus)
6. Abiogenees
7. Adamson Amandus
8. aer
9. aerjalalised (kopepoodid)
10. Ahing (västar; angerjaahing)
11. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
12. Ahtuba
13. Ahven (Perca fluviatilis)
14. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
15. Aiauss
16. ainupõlvsed
17. Akuraid (Narcine)
18. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
19. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
20. albatrossid
21. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
22. Allveevahimees
23. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
24. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
25. Amudarja
26. Amuur
27. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
28. Anemomeeter
29. Angerja oja (Angerja jõgi)
30. Angerjaõngejada
31. Angerjas (Anguilla anguilla)
32. Angerjas (pärimus)
33. Angerjas jaapani köögis
34. Angerjasöömise ajaloost
35. Angerjaõngejada
36. Angersägad (Clarias)
37. Angulas
38. Anisakiaas (anisakidoos)
39. Anisakiidid (Anisakidae)
40. Anne kanal
41. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
42. Anšoovislased (Engraulidae)
43. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
44. Antagonism
45. Araabia meri
46. Arapaima
47. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
48. Arteesia vesi
49. Astelraid (Dasyatis)
50. Astelraid 2 (Bathytoshia)
51. Astelraid 3 (Hemitrygon),
52. Astelraid 6 (Fontitrygon)
53. Atla jõgi
54. Atla laht
55. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
56. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
57. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
58. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
59. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
60. Atlandiraid (Atlantoraja)
61. atraktant (atrahent)
62. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
63. Baikal
64. Balzer
65. Barramundi
66. Bass
67. Bellingshausen
68. Beluuga (Huso huso)
69. Bentaal
70. Bentos
71. Bete
72. Bete Krokodil
73. Biofilter
74. Bioturbatsioon
75. Birdeye
76. Birjussa
77. bissa
78. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
79. Botvinja
80. Brahmaputra
81. Briis
82. Buran (mootorsaan)
83. Canvey saare elukas
84. Castingu MM
85. Chessie (veekrüptiid USAs)
86. Cooki saared
87. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
88. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
89. Creme
90. D.A.M.
91. Daing
92. Dirhami laht
93. Donburi
94. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
95. Ebabootsiad (Parabotia)
96. Ebisu (jaapani kalajumal)
97. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
98. Eesti jõgede loend
99. Eesti järved
100. Eesti järvede loend
101. Eesti Kalur
102. Eesti lahed (tähestikuline loend)
103. Eesti Merekool
104. EFTTA
105. Elango, Julius
106. Emajõe Lodjaselts
107. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
108. Emakala (Zoarces viviparus)
109. End, Albert Arvo
110. Endla järvestik
111. Erikson, Juhan (kalatööstur)
112. Erinarkid (Heteronarce)
113. Erm Vaike
114. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
115. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
116. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
117. Fenkol (apteegitill)
118. Flambeau
119. Fotofoor
120. Friteerimine
121. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
122. Garum ja liquamen
123. Gupi (Poecilia reticulata)
124. Haamerhai (Eusphyra blochii)
125. Haid kulinaarias
126. Hailiha nimekujud
127. Hakk-kala
128. Hallhaid (Carcharhinus)
129. Hammassärg (Rutilus frisii)
130. Harilaid
131. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
132. Harilik meriangerjas (Conger conger)
133. Harilik merilohe (Trachinus draco)
134. Harilik mullauss (maauss)
135. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
136. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
137. Harilik taimen (Hucho taimen)
138. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
139. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
140. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
141. Harju alamvesikond
142. Hauapüük
143. Haug püügikalana
144. Haug toidukalana
145. Haugasraid (Aetobatus)
146. Heeringalised (Clupeiformes)
147. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
148. Heeringlased (Clupeidae)
149. Heik (Hake) kalanimedes
150. Heintz Karl
151. Heleraid (Leucoraja)
152. Hensen, Victor
153. Hi-Lo
154. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
155. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
156. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
157. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
158. Hobulaiuskraadid
159. Hollandi kaste
160. Homaarlased (Nephropidae)
161. Hulkharjasussid (Polychaeta)
162. Hõbekoger (Carassius gibelio)
163. Hõimkond
164. Hämarhaid (Scymnodalatias)
165. Hülgepüük
166. Iilastuli
167. Imiussid (Trematoda)
168. Indo-Vaikne ookeaniala
169. Invincible (Nilsu)
170. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
171. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
172. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
173. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
174. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
175. Jahumardika vastne (jahuuss)
176. Johannes Vares
177. Jussi järved
178. Juust õngesöödana
179. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
180. Jõehallhaid (Glyphis)
181. Jõemõisa-Kaiu järvestik
182. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
183. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
184. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
185. Jämesabaraid (Urolophus)
186. Järveelustik ehk limnobios
187. Järvekoletised
188. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
189. Jäseraid (Cruriraja)
190. Jääpüük
191. Jäärauad
192. Kaanid (Hirudinea)
193. Kaarmise järv (Karmise järv)
194. Kaaviari ajaloost
195. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
196. Kahvamine
197. kalade loend H-K
198. kalade loend L-O
199. kalade loend P-T
200. kalade loend U-Ü
201. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
202. Kalakaste
203. Kalakasvatus
204. Kalakasvatus Eestis
205. Kalamüüdid ja müütilised kalad
206. Kalandus
207. Kalanduskoda
208. Kalaparv
209. Kalurite loitse ja ütlusi
210. Kaluuga (Huso dauricus)
211. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
212. Karelestad (Hippoglossoides)
213. Kartul
214. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
215. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
216. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
217. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
218. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
219. Katsuobushi
220. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
221. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
222. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
223. Kidata konks
224. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
225. Kiinide vastsed
226. Kiisk (pärimus)
227. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
228. Kilu nimelugu
229. Kinnine haspelrull
230. Kinnise rulli ehitus
231. Kirptirgu sidumise sõlm 1
232. kiviahvenlased (Serranidae)
233. Koerhaid (Scyliorhinus)
234. Koerhailased (Scyliorhinidae)
235. Koger (Carassius carassius)
236. Kogred (Carassius)
237. Koibraid (Sinobatis)
238. konks (õngekonks)
239. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
240. Koonhaid (Rhizoprionodon)
241. Koorküla järvestik
242. Kopskalad (Dipnoi)
243. Kosmoidsoomus
244. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
245. Kuivatamine/vinnutamine
246. Kuldkala (Carassius auratus)
247. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
248. Kura säär
249. Kuremaa järv (Kurema järv)
250. Kussie (jaapani järvekoletis)
251. Kuusamon Uistin Oy
252. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
253. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
254. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
255. Kärbsed õngesöödana
256. Kärbsenukk (kärbsekookon)
257. Kärbsetõugud meditsiinis
258. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
259. Kärphaid (Mustelus)
260. Kärsshingud (Acantopsis)
261. Käsiõng
262. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
263. Lahtise rulli ehitus
264. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
265. Lahtise rulli vänt
266. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
267. Lakerda (türgipärane soolakala)
268. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
269. Landilugu: dr Heintz
270. Landilugu: Kuusamo puukala
271. Landilugu: Nilsu
272. Lasa järv [Koorküla järvestik]
273. Lasnhaid (Scoliodon)
274. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
275. Leevi jõgi
276. Leivast õngesöödad
277. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
278. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
279. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
280. Lestad (Platichthys)
281. Libekala
282. Liblikate röövikud
283. Liblikraid (Gymnura)
284. Liftahvenad (Helicolenus)
285. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
286. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
287. Linajärv (Jussi Linajärv)
288. Linask (Tinca tinca)
289. Linné, Karl
290. Linnuroni (Ligula intestinalis)
291. Lintsabalased (Trichiuridae)
292. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
293. Logardraid 3 (Pseudobatos)
294. Logardrailased (Rhinobatidae)
295. Lonthülged (Mirounga)
296. Loobu jõgi
297. Lophius budegassa (must merikurat)
298. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
299. Luts (Lota lota)
300. Lõunaraid (Zearaja)
301. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
302. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
303. Läänesaarte alamvesikond
304. maailma jõed (loend)
305. Maggot
306. Majak (kolhoos)
307. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
308. Man
309. Mannasöödad
310. Maskraid (Neotrygon)
311. meduus
312. Merehaigus
313. Merekoletised
314. Meremeeste uskumused
315. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
316. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
317. Merikeellased (Soleidae)
318. Merikogerlased (Sparidae)
319. Merikoha (Sander marinus)
320. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
321. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
322. Meriluts (Brosme brosme)
323. Merineitsi
324. Meripuugid (Scorpaena)
325. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
326. Merisutt (Petromyzon marinus)
327. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
328. Merluusid (Merluccius)
329. Metsprussakas
330. Miiu
331. Moiva (Mallotus villosus)
332. Mokkparrakad (Labeobarbus)
333. Morilased (Moridae)
334. muda
335. Mudaelustik ehk pelon
336. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
337. Mussie (järvekoletis Kanadas)
338. Mussoon
339. Must marliin (Istiompax indica)
340. Mustatäpitõbi
341. Musthaid (Apristurus)
342. Mustjõe alamvesikond
343. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
344. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
345. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
346. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
347. Mõrrapüük
348. Mõõkkala (Xiphias gladius)
349. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
350. Määr, Aleksander
351. Mölder, August
352. Müütilised veeolendid
353. Naaskelraid (Pastinachus)
354. Nahknark (Crassinarke dormitor)
355. Naissaar
356. Narva veehoidla
357. Nasv
358. Navaaga (Eleginus nawaga)
359. Nelikant-kaldauss
360. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
361. Niituimlutslased (Physidae)
362. Nirkhailased (Hemigaleidae)
363. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
364. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
365. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
366. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
367. Nugishaid (Triakis)
368. Nuutraid (Himantura)
369. Näkk (eesti)
370. Oad, Jaan
371. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
372. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
373. Ogahaid (Squalus)
374. Ogasilmad (Pangio)
375. Ojamaa (Gotland)
376. Okasturilased (Notacanthidae)
377. Okishaid (Centroscyllium)
378. ondatra (piisamrott, biisamrott)
379. Osmussaar
380. Pakssabaraid (Trygonoptera)
381. paneerimine
382. Paunküla veehoidla
383. Peen kõduuss
384. Peipsi alamvesikond
385. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
386. Pettai, Elmar Voldemar
387. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
388. Pigo (Rutilus pigus)
389. Pihklased (Myxini)
390. Pihtla kalakasvandus
391. Piikraid (Urobatis)
392. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
393. Piimjas soouss
394. Piiskopikala (bishop fish)
395. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
396. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
397. Pimenarkid (Typhlonarke)
398. Poi
399. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
400. Polaarhaid (Somniosus)
401. Poola uss
402. Prespa forell (Salmo peristericus)
403. Prussakas ja tarakan
404. Psammon
405. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
406. Punane vihmauss (pool-ööuss)
407. Purikalalased (Istiophoridae)
408. Purjus krevetid
409. Puukala (Kuusamo puukala)
410. Põhjavee-elustik
411. Põishüljes (Cystophora cristata)
412. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
413. Põlula Kalakasvatuskeskus
414. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
415. Pärimus: Kaussjärv
416. Pärimus: Lutsu järv
417. Pärimus: Otepää Pühajärv
418. Pärimus: Raudjärve kullapütt
419. Pärimus: Uhtjärv
420. Pärimus: Verijärv
421. Pärnu alamvesikond
422. Pärnu Kalakombinaat
423. Pärnu kalanduskool
424. Rabakonn
425. Raid (Raja)
426. Rakfisk ehk norra hapukala
427. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
428. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
429. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
430. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
431. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
432. Reobiont
433. Riffhai (Triaenodon obesus)
434. Rihmsabaraid (Taeniura)
435. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
436. Riikoja Heinrich
437. Ristkok, Jüri
438. Robalod (Centropomus)
439. Roheline mullauss
440. Rohukonn
441. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
442. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
443. Rombkalad (Bothus)
444. Rombkalalased (Bothidae)
445. Roosa mullauss
446. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
447. Russalka
448. Rõbak Baltiki
449. Rõuge järvestik
450. Räimeõng
451. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
452. Saadjärv (Saadrejärv)
453. Saaghailised (Pristiophoriformes)
454. Saagsabahaid (Galeus)
455. Sagrits, Richard
456. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
457. Sammet, Jaak
458. Sannakji
459. Sardiin (Sardina pilchardus)
460. Sardiinid
461. Sardinellid (Sardinella)
462. Saunja laht
463. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
464. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
465. Sidrunhaid (Negaprion)
466. Siiad (Coregonus)
467. Siig - huvipüük Eestis
468. Siig spordikalana Skandinaavias
469. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
470. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
471. Sinakas soouss
472. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
473. siugkonnalised (apoodid)
474. Soomuskuked (Lepidotrigla)
475. Soomuslest (Limanda limanda)
476. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
477. Sovetskaja Rodina (laev)
478. Spinningisti kaksteist käsku
479. Staratel
480. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
481. Stroganina
482. Sump (kumm, pandur, märss)
483. Sumplaev
484. Susski, Vladimir
485. Suue
486. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
487. Suur mullauss
488. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
489. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
490. Suurallikas
491. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
492. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
493. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
494. Sõnnikuuss
495. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
496. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
497. Südvester
498. Sünkraid (Amblyraja)
499. Süvahaid (Centroscymnus)
500. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
501. Süvaraid (Bathyraja)
502. Šelfihaid (Halaelurus)
503. Zoobentos
504. Taaliku sadam
505. Tabadusekepp
506. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
507. Tainas angerjapüügiks
508. Tallinna Kalakombinaat
509. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
510. Tallinna Merekolledž
511. Tamm, Friedrich
512. Tamula järv (Tamla järv)
513. Tatrakakud
514. Temera (Temera hardwickii)
515. Tempura
516. Tiit Hunt. Eesti kalad
517. Tintlased (Osmeridae)
518. Tippviidikad (Alburnoides)
519. Tobiased (Ammodytes)
520. Tooder
521. Traaler
522. Traalnoot
523. Traalpüük
524. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
525. Triivpüük
526. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
527. Trullinglased (Nemacheilidae)
528. Trullingud (Barbatula)
529. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
530. Tuletorn
531. Tume vihmauss
532. Tumehaid (Etmopterus)
533. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
534. Tursad (Gadus)
535. Tursamaks
536. Tursamaksa konserveerimine
537. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
538. Tuul
539. tuulekala (pärimus)
540. Tuur
541. Tuurlased (Acipenseridae)
542. Tõugjärv (Küünjärv)
543. Tõugussaare raba laugas
544. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
545. Tääkraid (Urotrygon)
546. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
547. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
548. Ukraina (baaslaev)
549. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
550. Unadon
551. Und
552. Undiin
553. Urbukse järv (Urbuse järv)
554. Ussikonks (säärekidadega konks)
555. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
556. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
557. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
558. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
559. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
560. Valgeninahai (Nasolamia velox)
561. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
562. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
563. Vasarhaid (Sphyrna)
564. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
565. Vastne
566. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
567. vesikond
568. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
569. Vihmauslased (Lumbricidae)
570. Vihmauss (liigid)
571. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
572. Viitina kuurits
573. Vimb (Vimba vimba)
574. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
575. Vinkelhaid (Oxynotus)
576. Vinnutatud räimed
577. Viru alamvesikond
578. Viuraid (Aetomylaeus)
579. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
580. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
581. Võldas (Cottus gobio)
582. Võrtsjärve alamvesikond
583. Väheharjasussid
584. Vähilaadsed
585. väike meriahven (Sebastes viviparus)
586. Väike ogahai (Squalus blainville)
587. Väike saagrai (Pristis clavata)
588. väike tobias (nigli, väiketobias)
589. Väikeraid (Rajella)
590. Väikesuulest (Microstomus kitt)
591. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
592. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
593. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
594. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
595. Õlikook
596. Õngekonksu ajaloost
597. Õngitsemine+
598. Õnne lõhe
599. Äntu järved
600. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
601. Ülemiste järv
602. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
603. Yam (mere ja kaose jumal)
muuda otsingut | sulge otsinguaken

Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)

Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella) on kalaliik, mis kuulub karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi päriskarpkalaliste  (Cyprinoidei) alamseltsi karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonna alamsugukonda Squaliobarbinae. Ainus liik oma perekonnas.

[Inglise grass carp, white amur; saksa Graskarpfen, Weisser Amur; prantsuse carpe herbivore, chinoise, amour blanc; hispaania carpa china; jaapani sougyo; malai kap rumput, tongsan; tai pla chao heu; pärsia amoor; läti baltais amurs; leedu baltasis amurassoome ruohokarppi; vene Белый амур]



Valgeamuuri keha on väljavenitatud ja pea suhteliselt väike. Ninamik on väga lühike ja pikkus võrdne või lühem silma läbimõõdust. Suu on alaseisune ja suu ümber poised puuduvad. /---/
Valgeamuur peab oma energiavajaduse rahuldamiseks sööma suure koguse veetaimi; täiskasvanuna sööb ta päevas kolm korda niipalju, kui ta ise kaalub. /---/ Eriti valiv valgeamuur toidu suhtes ei ole. Nooremana sööb ta palju niitvetikaid; vanemas eas nende osatähtsus langeb. Piisava asustustiheduse korral on see liik võimeline 1–2 aasta jooksul veekogus kogu taimestiku hävitama.
/---/ Huvitav on fakt, et kõige suurem Võrtsjärvest väljapüütud kala, mis on dokumenteeritud, ongi just valgeamuur. Tolle rekordkala püüdis välja 2004. aasta lõpus kalur Aivar Kärp ja see kaalus 19,9 kg, olles 112 cm pikk. Vanuseks määrati tal 20 aastat. Valgeamuuri on Võrtsjärvest tabatud varemgi – 2001. aasta suvel püüti 17 kg kaalunud isend, kel oli pikkust üle meetri. /---/
Eestisse toodi valgeamuurid 1980.-nda-te aastate esimesel poolel ja siis kasvatati neid peamiselt Narva elektrijaamade juures olevates soojaveekanalites paiknevates sumpades. Üksikud meie suurtest järvedest püütud valgeamuuri isendid on suure tõenäosusega jooksikud Narva kalamajanditest. /---/ Mõned sealt „jooksma pääsenud“ valgeamuurid on hiljem välja püütud Peipsist ja Võrtsjärvest. Teadaolevalt on mõned kalad asustatud ka 1980.-ndatel ka Vagula järve, kuid nende saatuse kohta andmed puuduvad.
/---/
Viimasel ajal on välismaal veekogudesse taimestiku kontrolli eesmärgil hakatud asustama triploidseid valgeamuure, kes on steriilsed ja seega puudub kartus, et nad kontrollimatult paljunema hakkaksid. Triploidseid valgeamuure saadakse marja lühiajalisel töötlemisel kõrgema temperatuuri või rõhuga. /---/ Huvitav on fakt, et valgeamuuri saab meelitada 600-1000 Hz heli abil koonduma heliallika lähedusse ja see hõlbustab kalade väljapüüki, mis muidu selle kalaliigi puhul on küllaltki raske."3 

"Laialt levinud Ida-Aasias Amuurist Lõuna-Hiinani. /---/ Selg on rohekas- või kollakashall, küljed tumekuldsed. Lõik soomused (välja arvatud ainult kõhtmised) on ääristatud tumeda randiga. Kõht on helekuldne. Selja- ja sabauim on tumedad, kõik teised uimed heledamad. Silma vikerkest on kullakarva, kõhukelme tumepruun. Maimueast väljajõudnud valgeamuur sööb peaaegu eranditult ainult kõrgemat (nii veealust kui ka maismaal kasvavat) taimestikku, rännates selleks luhajärvedesse ja üleujutatud rohumaadele. Seda silmas pidades kutsutakse teda ka rohukarbiks. Tugevasti hambulised. mälumispinnal pikivaoga varustatud neeluhambad peenestavad toitu hästi. Sooltoru on pikk, kehast 2-3 korda pikem. Valgeamuuri söömapiirkondfa on kerge leida hanede ja partide väljaheidet meenutavate ekskrementide järgi, mis massiliselt veepinnal ujuvad. Valgeamuuri kasvutempo on kiire, igal aastal kasvab ta ligi 10 cm võrra pikemaks. /---/
Valgeamuur talvitumise ajal ei toitu. Süvikutes viibivad talvitumiskoondised võivad olla üsna suured. Sel perioodil eritab valgeamuuri nahk palju lima. Pärivoolu kanduvad limaniidid, mida kalurid nimetavad makaronideks, on kergesti märgatavad ja nende järgi saab talvitumiskoondisi üles leida. Valgeamuur on maitsva ja rasvase lihaga väärtuslik töönduskala. Teda kasvatatakse juba ammugi Hiina ja kogu Kagu-Aasia (kaasa arvatud Indoneesia) tiigimajandites. Nagu pakslauba ja mõne teisegi vääriskala puhul, nii püütakse ka valgeamuuri vastseid looduslikest veekogudest ja asustatakse seejärel tiikidesse. Tiikides kasvatamise vältel on valgeamuur kõigesööja, kes toitub pehmest veealusest taimestikust, katkub ära kõvataimestiku, pilliroo ja hundinuia noored kasvud, kasutab meelsasti mitmesugusest maismaataimestikust valmistatud lisatoitu; ta tarbib ka loomset toitu, nagu väikesi kalu, usse, putukavastseid, samuti sellist tehissöötta, nagu õlikoogid ja kliid."1

FishBase's suurim pikkus 150 cm, suurim kaal 45 kg ja pikim eluiga 21 a.

Euroopasse on valgeamuuri toodud tiigimajanditesse peamiselt veetaimede vohamist pidurdama, samuti soojuselektrijaamade jahutustiikidesse, mis tavaliselt kipuvad veetaimestikku liialt täis kasvama.

Valgeamuuri on asustatud ka USA veekogudesse, samuti Uus-Meremaale, Jaapanisse, Taiwanile, Filipiinidele, Mehhikosse ja mujale.

Väljapüük loodusest oli 21. saj. algusaastatel 21 000 - 31 000 tonni, mille püüdis peamiselt oma vetest Egiptus.
Hoopis suuremal määral saadakse valgeamuuri kalakasvatustest: 2012. a juba üle 5 miljoni tonni2, mis kasvatatakse peamiselt Hiinas - valgeamuur on kaaluliselt maailmas enimkasvatatav kalaliik.  

FishBase's suurim pikkus 150 cm, suurim kaal 45 kg ja pikim eluiga 21 a.

Valgeamuuri kasvatatakse ka Eestis Härjanurme kalatalus: ca 1 tonn kaubakalaks + noorkala müügiks. 

Allikad:
1 Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979
2 FAO andmestik 2012.
3 A. Tuvikene. Valgeamuur. Ajakiri Kalastaja nr 55.
Grass carp Wikipedias (inglise)
Ctenopharyngodon idella FishBase's (september, 2014)
September, 2014

Vaata lisaks:

Amuurid
Herbivoor
Õngitsemine+
Squaliobarbinae (karpkalalaste alamsugukond)
Päriskarpkalalased (Cyprininae)
Karpkalalased (Cyprinidae)
Kalale.ee KIK