Lõhe pärimuses

Rannakaluritele on rohkem kui meetri pikkuseks kasvav, suure kehamassiga lõhi väärtuslik püügikala: vetekuningas, veteperemees
Kodavere regilaulus on lõhet nimetatud rootsi lehmakeseks
Rahvapärimus konstateerib, et nähtavale ilmuvad lõhed ühes esimeste maasikatega - maasikalõhed (Jõelähtme).

 Lõhet nimetatakse ka regivärsilistes kalapüügilauludes:

Lõhe lõõritas meressa,
kala lõi laksu kaldaassa
merevetta juueessa,
rannarohtu süieessa.
Mere vesi soolane,
ranna rohi rasvane,
mere vesi võtab võimu,
ranna rohi annab rammu.
Tooge mulle tursarauad,
andke mulle haugirauad,
ma lähen lõhe lõhkuma,
kala katki raiuma...
H II 15, 270/1 (54) < Jõelähtme khk, Jägala k - H. Redlich (1890).

Tähelepanu äratab lähedase poeetilise kujundi lõhe lõõritas kordumine seoses utilitaarse saagiendega: Kova tuulega saab palju lõhesi, siis on lõhe laulu aig (Viru-Nigula).

Eesti-Soome-Karjala alal levinud laulutüübis «Kannel» tehakse müütiline kannel lõhe suure lõualuusta,/ avi suure ambaluista,/ siia suure seljaluista (Jõhvi). 

Lõhe kohta on räägitud samasugust seletusmuistendit nagu tõelise «kristusekala» - lesta - kohta: Lõhekala saanud oma nime sellest, et Jeesus Kristus söönud pool ära ja pool visanud merre tagasi. Sellest päevast hakatu lõhes nimetama seda kala. RKM II 207, 398 (42) < Rannu khk, Valguta k - V. Soo (1965).

Allikas:
Mall Hiiemäe. Kakskümmend kaks kala eesti rahvausundis

Vaata lisaks:

Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
Kalale.ee KIK