Anchoovistülka ehk anchooviskilu (Clupeonella engrauliformis)

Anchoovistülka, ka anchooviskilu (Clupeonella engrauliformis) on kalaliik heeringlaste (Clupeidae) sugukonna perekonnast tülkad  (Clupeonella)

Inglise k - anchovy sprat, anchovy kilka, anchovy-like tyulka; pärsia k - kilka-e-anchovy, Rizeh Keraye; vene k - aнчоусовидная килька



"Anchoovistülka elab Kesk- ja Lõuna-Kaspias, tungides ka Põhja-Kaspia lõunaossa. Erinevalt Kaspia tülkast ei esine ta kunagi madalama soolsuse juures kui 8 promilli, elades avameres vältides alla 10 m sügavusi. On sihvakama kehaga, eluiga ulatub 7 aastani, kasvab kiiremini. Võib olla kuni 15,5, tavaliselt aga 11,5—12,5 cm pikk. Selgroolülisid 44-48. Talvel hoidub peamiselt Lõuna-Kaspiasse, valdavalt 50—750 m sügavuste kohal. Kevadel ja suvel liigub põhja suunas ning moodustab mere keskosas tohutuid koondisi, hoidudes temperatuuri hüppekihti 15—60 m sügavuses. Koeb peamiselt augustist oktoobrini, avameres, 40—200 m sügavuste kohal, 13—24 oC vee temperatuuri ja 8—12 promillise soolsuse juures. Sooritab ööpäevaseid vertikaalseid rändeid, tõustes öösel pinnale ja laskudes päeval sügavusse. Tema põhiline toiduobjekt on aerjalaline vähike Eurytemora. Ei ole kaugeltki nii rasvane kui kaspia tülka — rasvasisaldus kehas ei ületa 6,4%"1

FishBase's suurim pikkus 16,5 cm (tavapikkus 12 cm), suurim kaal 26 g

Püütakse valguse abil. 1970-ndatel ulatusid väljapüügid 350 000 tonnini. Sajandivahetusel hakkasid saagid langema: 1999 — 150 000 t, 2000 — 120 000 t, 2001 — 50 000 t.
Valmistatakse konserve ja soola-vürtsi-kilu. Suur osa väljapüükidest on läinud kalajahu tootmiseks.


Allikad:
1 Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979
Анчоусовидная килька Wikipedias
Clupeonella engrauliformis FishBase's (veebruar 2014)

Vaata lisaks:

Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
Tülka (Clupeonella cultriventris)
Tülkad ehk kaspia kilud (Clupeonella)
Kalale.ee KIK