Tülkad (Clupeonella)

Tülkad (Clupeonella), kiiruimsete luukalade perekond heeringaliste (Clupeiformes) seltsi heeringlaste (Clupeidae) sugukonnast. Vene тюльки, каспийские кильки.

Eluala Musta mere ja Kaspia vesikondades. Suurim pikkus liigiti 8 cm (TL) kuni 16,5 cm (SL). Toituvad zooplanktonist, veeselgrootuist, putukatest. Abrau tülka ja kasahstani tülka on mageveelised.

"Elavad Mustas, Aasovi ja Kaspia meres ning nende vesikondades. Tülka kõht on külgedelt kokku surutud, kurgust pärakuavani paikneb 24-31 tugevat ogajat soomust. Kõhuuimed asetsevad umbes seljauime eesmise kolmandiku all. Pärakuuimes on kaks viimast kiirt pikenenud, nagu sardiinidel ja sardinellidel. Suu on ülaseisune, hambutu, väike, ülalõualuu ei ulatu kaugemale silma eesservast. Marjaterad pelaagilised, väga suure violetse õlitilga ja suure perivitellaarruumiga. Selgroolülisid on 39-49. Tülkad on eurühaliinsed ja eurütermsed kalad, kes elavad nii kuni 13 o/oo soolsusega riimvees kui ka magevees 0-24 oC temperatuuri juures. /---/ Kaspia tülkade püük algas 20-ndail aastail ja toimus algul ranna lähedal. 50-ndate aastate algusest alates hakkas intensiivselt arenema teine püügiuviis, mis põhineb kala juurdemeelitamisele vette lastud võimsa elektrilambi valgusega. Lambi ümber kogunenud tülkasid püüti algul kooniliste tõstevõrkudega, hiljem lihtsalt kalapumba abil. Tülkapüük arenes sedavõrd, et 60-ndate aastate keskel andis ta rohkem kui kolm neljandikku kogu kalasaagist Kaspias." (Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979)

Perekonnas on 7 liiki (FishBase, 2020):

Clupeonella abrau (Maliatsky, 1930) (Abrau sprat) – abrau tülka. Euroopa: Venemaal Novorossiiski lähedal asuvas Abrau järves. Mageveeline. Pelaagiline. Paikne. Parvekala. Toitub peamiselt müsiididest, ka putukavstsetest ja kihulastest. Pikkus kuni 9,5 cm (SL), vanus kuni 2 a. Äärmiselt ohustatud (CR). Kohalik elatuspüük.

 

Clupeonella caspia Svetovidov, 1941 (Caspian tyulka) – kaspia tülka. Vt artiklit Kaspia tülka

Clupeonella cultriventris (Nordmann, 1840) (Black and Caspian Sea sprat) – teravkõht-tülka. Vt artiklit Teravkõht-tülka.

Clupeonella engrauliformis (Borodin, 1904) (Anchovy sprat) – anšoovistülka. Vt artiklit Anšoovistülka.

Clupeonella grimmi Kessler, 1877 (Southern Caspian sprat) – suursilm-tülka. Kaspia kesk- ja lõunaosas. Riimveeline; pelaagiline; okeanodroomne. Parved peamiselt avamerel, kallastele ei lähene. Toitub planktonist. Pikkus kuni 14,5 cm (SL), tavapikkus 11 cm (SL). Väga ohustatud (EN), varud ammendunud. Vähene äripüük. Tabatakse kaaskalana anšoovistülka püügil. Rasvasus 1,7-9,6 %. On kasutatud soolatuna, suitsutatuna ja värskena.

 

Clupeonella muhlisi Neu, 1934 (Marmara sprat) – uluabati tülka. Aasia: endeem Türgis madalas, kuid laias Apolyonti (Uluabati) järves. Mage- ja riimveeline; pelaagiline. Toitub pelaagilistest koorikloomadest ja karpkalaliste marjast. Pikkus kuni 8 cm. Väga ohustatud (EN).

Pilt puudub

Clupeonella tscharchalensis (Borodin, 1896) (Freshwater tyulka) – kasahstani tülka. Euroopa: Volga ja Uurali alamjooksude vesikondades järvedes ja veehoidlates (teise käsitluse järgi üksnes Kasahstani lääneosas Tšalkari järves). Mageveeline; pelaagiline. Pikkus kuni 10 cm (SL), eluiga kuni 5 a. Pole ohustatud.

                                                                                                                                                                              Viimati: juuni, 2020

Vaata lisaks:

Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
Teravkõht-tülka (Clupeonella cultriventris)
Heeringlased (Clupeidae)