Euroopa kilu (Sprattus sprattus)

Euroopa kilu (Sprattus sprattus) on kalaliik heeringlaste (Clupeidae) sugukonna perekonnast kilud (Spratttus).

Inglise k - European sprat, brisling, garvie, garvock, whitebait; prantsuse k - sprat, amelette, esprot, harenguet, menuise; saksa k - Sprotte, Sprott, Breiling, Brisling; hispaania k - espadin, alatxa, amplya, collaca, lacha, trancho; itaalia k - alaccia, losa, palaziola, papalina, parazzola, renga, rengheta, sarachella, sarda, sardela, sardelina, serretta, spratto; portugali k - espadilha, lavadilha; taani k - brisling; islandi k - brislingur; fääri k - brislingur; norra k - brisling; rootsi k - skarpsill, vassbuk; hollandi k - sprot; poola k - szprot; läti k - bretlina; leedu k - kilkebretlingis; soome k - kilohaili; vene k - шпрот европейский, балтийская килька
 

Euroopa kilul Sprattus sprattus (Linnaeus, 1758) on 3 alamliiki:

Sprattus sprattus sprattus (Linnaeus, 1758), lääneeuroopa kilu
Sprattus sprattus phalericus (Risso, 1827), musta mere kilu
Sprattus sprattus balticus (Schneider, 1908), läänemere (balti) kilu

Euroopa kilu alamliikidel on väikeseid erinevusi kiilusoomuste, uimekujude jms sellise osas, samuti on neil erinev levila, kuigi lääneeruroopa kilusid tabatakse mõnevõrra ka Läänemerest. Laias laastus on nad vägagi sarnased nii omavahel kui ka mitmete teiste heeringlaste sugukonda kuuluvate kalaliikidega nagu tülkad(4 liiki), sardiinid(1 liik), sardinopsid(1 liik 5 alamliigiga), sardinellid(mõniteist liiki) või aloosad (14 liiki). See sünnitab parasjagu segadust ja kattuvusi ka eri keelte kalanimedes ja näiteks hispaania keeles ongi üheks kilu kaasnimekssardina, itaalia keeles aga sardellinavõi ka sarda.

 


1 - läänemere kilu; 2- lääneeuroopa kilu; 3 - vahemere-mustamere kilu
Joonis raamatust: I. Veldre. Kilu. Tallinn, 1986


"Euroopa kilu elab Lääne- ja Lõuna-Euroopa meredes Gibraltarist Lofootideni (lääneeuroopa kilu), Läänemeres (läänemere e. balti kilu), Vahemere põhjaosas ja Mustas meres (lõuna-euroopa e. musta mere kilu). Põhja- ja Norra meres hoidub lääneeuroopa kilu (S. sprattus sprattus) rannikule lähemale kui heeringas, tulles kudemiseks 20-40 m sügavusse, koeb peamiselt aprillist juunini. Kilu töönduslikud koondised ja neid püütakse valdavalt Põhjamere kesk- ja põhjaosas ning Lõuna-Inglismaa, Belgia, Hollandi ja Norra ranniku juures.
Teiseks eluaastaks kasvab lääne-euroopa kilu 9—11,5 cm pikkuseks ja ta rasvasus ulatub 7%-ni. Sel ajal püütakse teda intensiivselt. Kilust valmistatud konserve hinnatakse kõrgelt (osalt käibel etiketi "sardiinid" all)."1

FishBase's suurim pikkus 16 cm (tavaline 12 cm), pikim eluiga 6 aastat.



FAO andmetel oli euroopa kilu aastane väljapüük suurim 1975. aastal — 990 299 tonni; suurimateks püüdjateks Taani (423 926 t), NSV Liit (163 750 t) ja Norra ( 162 085 t)
  
2010. a — 630 338 t; 2011. a — 553 473 t. Suurimaks väljapüüdjaks on jätkuvalt Taani.
Viimati: jaanuar 2018

Allikad:
1 Loomade elu 4. kde Kalad. Tallinn, 1979
Sprattus sprattus FishBase's (Jaanuar 2014)

Vaata lisaks:

Läänemere kilu (Sprattus sprattus balticus)
Kilud (Sprattus)
Kalale.ee KIK