Vaikse ookeani heeringas (Clupea pallasii)

Vaikse ookeani heeringas, ka idaheeringas (Clupea pallasii) on kalaliik heeringlaste (Clupeidae) sugukonna perekonnastheeringad (Clupea).

Inglise k - Pacific herring; saksa k -  Pazifiscer Hering; hispaania k - arenque del Pacifico; rootsi k - Stillhavsill; soome k - tyynenmerensilli; vene k - сельдь восточная

Toimetaja märkus: Vaikse ookeani heeringat (Clupea pallasii) vaadeldakse traditsiooniliselt ühe kalaliigina, kellel on kolm alamliiki, ent ka kolme iseseisva kalaliigina, keda harjumuspäraselt nimetatakse ühisnimega vaikse ookeani heeringas. Nii leiamegi Wikipediast (jaanuaris 2014) eri keeltes artikleid vaikse ookeani heeringast kui ühest kalaliigist ilma alamliikide eristamiseta, FishBasest aga artiklid kolmest kalaliigist, kelle kolmeosalised nimekujud vastavad küll sellele, kuidas traditsiooniliselt esitatakse alamliike.   

Clupea pallasii Valenciennes 1847, idaheeringas, väheselgrooline heeringas, Vaikse ookeani heeringas
Clupea pallasii marisalbi Berg, 1923, Valge mere idaheeringas
Clupea pallasii pallasii Valenciennes 1847, Vaikse ookeani idaheeringas
Clupea pallasii suworowi Rabinerson, 1927, Tshoshi-petshoora idaheeringas


Idaheeringa levila

"Ida- e. väheselgroolüline heeringas (Clupea pallasii) on levinud alates Valgest merest ida suunas. Ta on tavaline Barentsi mere kaguosas, Tshoshi ja Petshora lahes ning tunduvalt vähearvukam Kara mere lõunaosas. Siberi rannikul on teada väikesi, jõgede suudmealadele lokaliseerunud populatsioone.
Vaikses ookeanis on idaheeringa arvukus väga suur, ta on siin tähtis töönduskala. Aasia rannikut mööda on ta levinud Kollase mereni, Ameerika rannikut mööda Kaliforniani (San Diegoni). Idaheeringas elab ranna lähedal. Peaaegu kogu levila on talvel jääkatte all. Erinevalt atlandi heeringast koeb idaheeringas kogu levila ulatuses. Lõunarajoonides koeb ta aasta kõige külmemeal ajal jää all või kohe pärast selle lagunemist.
Idaheeringas erineb bioloogia poolest oluliselt atlandi heeringast. Ta koeb madalvees, vahel peaaegu veepiiril, alates 0,5 m kuni 10-15 m sügavuseni, tavaliselt 3-4 m sügavusel. Heeringas tuleb kudemiseks ranna lähedale, kui vee temperatuur on 0,5 oC (vahel isegi negatiivne) kuni 8-10,7 oC juures. Koeb peamiselt tuule eest kaitstud kohtades taimestikule — meriheinale, adrule jm. /---/ Idaheeringas talub tunduvat vee magestumist, tungib vahel jõgede suudmeisse ja esineb ka soolastes järvedes, kuid täiesti magedas vees hukkub. Suguküpsed kalad ei soorita selliseid pikki rändeid nagu atlandi heeringas, piirdudes vaid avamerelt rannale lähenemise ja tagasipöördumisega. Idaheeringale on iseloomulik väiksem selgroolülide arv — tavaliselt 52-55(57) — kui atlandi heeringal."1

FishBase's suurim pikkus 46 cm (tavapikkus 25 cm), pikim eluiga 19 a.



Idaheeringas on olnud oluline töönduskala, eriti Ameerika rannikul, kui ülepüügi tõttu kahanesid varud järsult ning väljapüük langes 1970-ndatel mitmekordselt. 21. sajandil on varud hakanud mõnevõrra kasvama - aastane väljapüük sellel sajandil üle 200 000 tonni.

Allikad:
Pacific herring Wikipedias
Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn 1979

Vaata lisaks:

Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
Tshoshi-petshoora idaheeringas (Clupea pallasii suworowi)
Tchiili heeringas (Clupea bentincki)
Valge mere heeringas (Clupea pallasii marisalbi)
Atlandi heeringas (Clupea harengus)
Heeringad (Clupea)
Kalale.ee KIK