Sile kammeljas (Scophthalmus rhombus)

Sile kammeljas (Scophthalmus rhombus)†on kalaliik†lestaliste†(Pleuronectiformes) seltsi†kammellaste†(Scophthalmidae)† sugukonna perekonnast†kammeljas†(Scophthalmus).

Inglise k -†brill; prantsuse k -†barbue; saksa k -†Glattbutt, Kleist; hollandi k -†griet; kreeka k -†pissi, romvopisi, romvos; itaalia k -†passira, pettine, rombetto, rombo di rena, rombo liscia, rumbu, rumbulu lisu, sfazo, soaso, suaso, taccone†jm; portugali k -†rodovalho; hispaania k -†corujo, coruxo, remol, rodaballo, rombo; t√ľrgi k -†edisi kalkan; islandi k -†sletthverfa; f√§√§ri k -†slśtthvoysa; norra k -†slettvar; rootsi k -†sl√§tvar; taani k -†slerthvarre; soome k -†silokampela; vene k -†гладкий ромб, бриль, гладкий калкан



Kirjeldus
Sarnane hariliku kammeljaga, kuid tavaliselt sellest väiksem. Keha on kaetud kaarsoomustega, luunaastukesi ei ole. Uimekiiri seljauimes 73-83, esimesed kiired harunenud ja tipuosas uimekilest vabad. Anaaluimes 56-62 uimekiirt.
Pruunil kuni hallikal kehal ja ka uimedel tavaliselt palju heledaid laike ja tumedaid täppe.

FishBase's suurim pikkus 75 cm (tavaline pikkus 30 cm), suurim mass 8 kg, pikim eluiga 6 aastat

Levila
Euroopa rannikuvetes Atlandi l√§√§neosas Norrast Marokoni, ka Islandi rannavetes. Vahemeres ja ka L√§√§nemere l√§√§ne- ja lűunaosas.

Eluviis
Elab mandrilaval 5-50 m s√ľgavusel, toitub peamiselt kaladest. Koeb aprillist augustini, vastsed kooruvad 14 p√§eva p√§rast kuni 4 mm pikkustena, moone 25-30 mm pikkusena. Annab ristandeid hariliku kammeljaga - ristanditel luunaastud v√§hem√§rgatavad.

Kasutamine
Toidukalana Euroopas hinnatud, kuid madalamalt harilikust kammeljast. Aastane kogup√ľ√ľki umbes 3000 tonni.


Allikad:
Scophthalmus rhombus†FishBase's (jaanuar 2014)
Glattbutt†Wikipedias
Loomade elu, 4. kd Kalad. Tallinn, 1979
P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006

Vaata lisaks:

Musta mere kammeljas (Scophthalmus maeoticus)
Kammeljas (Scophthalmus maximus)
Kammeljad (Scophthalmus)
Kammellased (Scophthalmidae)
Kalale.ee KIK