Harilik merikeel (Solea solea)

Harilik merikeel (Solea soleaon kalaliik lestaliste (Pleuronectiformes) seltsi merikeellaste (Soleidae) sugukonna perekonnast merikeeled (Solea).

Inglise k - common sole, black sole, dover sole, parkgate sole, true sole, river sole, sole, tounge; prantsuse k - soile, sole commune; saksa k - Seezunge, Zunge; hollandi k - tong; itaalia k - lengua, linguata, palai, palaia, palaria, pilaja, seva, sfogio, soggia, sogliola jm; portugali k -  linguado; hispaania k - lenguado comun; islandi k - sölflúra, soikoli; fääri k - leisturnorra k - tunge; rootsi k - äkta tunga, sjötunga, tunga; taani k - tunge; soome k - kielikampela, meriantura; vene ki - европейская солея, европейский морской язык; araabia k - palaya, pilova, sola, sole; heebrea k - sandal matzui 
 

 
Kirjeldus
Väikesed silmad paiknevad paremal kehaküljel, üldkuju on elliptiline, ninamik ümar, suuava kõver ja asub pea alumisel serval, põse tagaserv on liitunud lõpusekaanega. Selja- ja anaaluimed on membraani abil liitunud sabauimega, Ülemise kehapoole rinnauim on alakülje rinnauimest suurem ja tema tagaserv on ümar. Uimekiiri seljauimes 69-97, anaaluimes 53-79.
Värving hallikast pruunini, tumedalaiguline, ka ülemisel rinnauimel on tume laik; sabauime tagaserv on tume. Pime külg on valge.
Fishbase's suurim pikkus 70 cm (tavaline 35 cm), suurim mass 3,0 kg, pikim eluiga 26 aastat.

Levik
Euroopa rannavetes Atlandi ookeani idaosas Kesk-Norrast Senegalini ja Suessi kanalini; ka Läänemere lõunaosas, Vahemeres ja Musta mere lõunaosas.

Eluviis
Elavad üksihoiduvaina mandrilaval 10-60 m (vahel kuni 150 m) sügavusel mudasel või liivasel merepõhjal, kaevuvad põhja. Talvel liiguvad sügavamale. Aktiivsed öisel ajal. Toituvad põhjaselgrootutest.
Koevad Briti saarte edelarannikul veebruarist juunini, Põhjameres aprillist augustini, vastsed kooruvad 2-14 päeva pärast.

Kasutamine
Hinnatud toidukala. Väljapüük2000-2014. a vahemikus 32 700- 48 600 tSuurimad püüdjad on Holland ja Prantsusmaa, märkimisväärne on väljapüük ka Aadria meres.
Greenpeace lülitas hariliku merikeele 2010 aastal meretoidu punasesse nimestikku.

Hariliku merikeele lihas on rasvasid 1,5%, valke 18%, energeetiline toiteväärtus 77 kcal/100 g 


Allikad:
Solea solea FishBase's (jaanuar 2014)
Meriantura Wikipedias
Seezunge Wikipedias
P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006
Viimati: veebruar 2018


Vaata lisaks:

Kõversuu-merikeel (Pegusa lascaris)
Merikeeled (Solea)
Merikeellased (Soleidae)