Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)

Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa) on kalaliik lestaliste (Pleuronectiformes) seltsi lestlaste (Pleuronectidae) sugukonna perekonnast merilestad (Pleuronectes).

Eesti keeles ka silelest, kuldlest.
 
Inglise k - european plaice; prantsuse k - plie; saksa k - Goldbutt, Scholle; hollandi k - schol; itaalia k - platessa; hispaania k - solla; islandi k - skarkoli; läti k - jūras zeltplekste; leedu k - jūrinė plek¹nė; norra k - raudspette; rootsi k - rödspätta; taani k - rødspætte; soome k - punakampela; vene k - морская камбала



Oliivpruunil ülapoolel oranzhid või punased tähnid, alapool valge, mõnikord kollaste või pruunide tähnidega. Küljejoon peaaegu sirge, nõrga tõusuga eesosas. Silmad tvaliselt ainult paremal küljel, silmade vahel luuköbrukesed. Keha ja uimed üleni siledad, tsükloidsoomustega. Seljauimes uimekiiri 65-79, anaaluimes 48-59. Hambaid on pimedal poolel alalõual 18-32. Suu on väike, selle nurk silma eesservaga kohakuti.

Levila Atlandi ookeani kirdeosas Euroopa rannikul Portugali rannikumerest Barentsi ja Valge mereni, ka Vahemere lääneosas,  Islandi ümbruses, Gröönimaa lõunarannikul ja Läänemere lõunaosas. 
Üksikult esineb Läänemeres kuni Stokholmi saarestikuni. Liepaja piirkonnas arvukalt. Soome vetest on püütud Helsingi lähedalt, Turu saarestiku lõunaosast ja Ahvenamaalt.

Läänemere merilesta on ka eraldatud väikesekasvulise alamliigina Pleuronectes platessa baltica (Nilss.), mida iseloomustavad uimekiirte, samuti selgroolülide madalamad keskmised arvud.
 
Eesti vetest on siin juhukülalisena viibivat merilesta tabatud väga harva: esimesed korrektselt määratud isendid püüti 1948. aastal loode pool Saaremaad.

Tavaline pikkus 25-50 cm, kuid see võib ulatuda 90-100 cm-ni ja kaal 5-7 kg-ni. Eluiga kuni 50 aastat.

Harilikult viibib rannavööndis kuni rohkem kui 100 m sügavusel liivasel või mudasel põhjal, noored madalas rannavees. Toitub limustest ja hulkharjasussidest, suuremad isendid söövad ka kalu.
Maimud ja noorkalad liiguvad vahetevahel rannikule väga lähedale. Selleks kasutavad nad tõusu ja mõõna vaheldumist. Tõusu ajal lasevad nad end voolusel maa suunas kanda, aga kui algab mõõn, laskuvad nad põhja ega lase end sügavamasse merre tagasi kanda. Niimoodi tulevad rannikule peamiselt alla aasta vanused kalad, vanemad teevad seda juba vähem ja suguküpsed ei tee üldse.

Sigib erinevates piirkondades novembrist juunini: Läänemeres peamiselt veebruaris-märtsis, Põhjameres jaanuaris-veebruaris, Murmani rannikul märtsis-aprillis. Koeb pelagiaalis 20-50 m sügavusel paarikaupa, emane isase kohal. 22-61,5 cm pikkustel emastel 16 000 — 345 000 kollast rasvatilgata marjatera. Vastsed kooruvad 5-10 kraadises vees 12-21 päeva pärast.
Suguküpseks saavad Põhjamere põhjaosas isased 33-39 cm pikkusena 5-6 aastaselt, emased 41-43 cm pikkusena 6-7 aastaselt; Inglise kanali lääneosas lühemate ja noorematena , 3-4 aastaselt.

Merilest annab Läänemeres ja Põhjamere lõunaosas hübriide lesta ja soomuslestaga.

Põhiline oht merilestale on tänapäeval ülepüük. Maailma Looduse Fondi andmetel on merilesta 8 tähtsamast asurkonnast ainult 1 jätkusuutlik, ülejäänud kannatavad ülepüügi all. Vanemaid kui 6-aastasi atlandi merilesti 3 asurkonnas peaaegu ei kohta, sest nad on üldiselt välja püütud. Seetõttu on atlandi merilesta varud lähedal kõigi aegade kõige madalamatele väärtustele. 2010 lisas Greenpeace atlandi merilesta meretoidu punasesse nimekirja.
Aastane kogupüük on aastail 2000-2012 jäänud vahemikku 74 000- 113 000 tonni, suurimateks väljapüüdjateks on Taani ja Holland.
 

Merilest on oluline töönduskala (peamiselt Põhjameres) ja kulinaarselt peetakse teda paremakski tursast, kilttursast ja meriahvenast.
Riikides, kus on levinud Fish&Chips-kultuur kasutatakse selle roa valmistamisel ka merilesta. Eriti kõrgelt hinnatakse merilesta toidukalana Taanis ja Põhja-Saksamaal. Merilestast valmistatakse nii soojasid pearoogasid kui ka külmi suupisteid.

Merilesta lihas on 0,8(0,3-1,5)% rasvu, 17,2(16,8-17,7)% valke ja keskmiseks toiteväärtuseks 348 kJ/100 g

Allikad:
Pleuronectes platessa FishBase's (detsember 2013)
Atlandi merilest Vikipeedias
European plaice Wikipedias
Loomade elu, 4. kd Kalad, Tallinn, 1979
P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006
N. Mikelsaar. Eesti NSV kalad. Tallinn, 1984

Vaata lisaks:

Soomuslest (Limanda limanda)
Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
Merilestad (Pleuronectes)
Kalale.ee KIK