Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)

Läänemere lest ehk lest ehk jõelest (Platichthys flesus trachurus) on Läänemeres elav kalaliik lestaliste (Pleuronectiformes) seltsi lestlaste (Pleuronectidae) sugukonna perekonnast lestad (Platichthys).

Tegemist pole iseseisva kalaliigiga, vaid lesta (Platichthys flesus) Läänemeres elava vormiga, keda traditsiooniliselt on käsitletud lesta alamliigina Platichthys flesus trachurus. Selle lestavormi nimetamine läänemere lestaks on siinkohal Kalapeedia toimetaja poolt võetud ette vajadusest eristada ka eesti keeles lesta siinset vormi teistest lestavormidest. Enamuses Läänemere äärsetest riikide keeltes puudub eristus kohaliku lestavormi ja lesta kui liiginime vahel, kuid näiteks venekeelses kalateaduses on see olemas - балтийская речная камбала ja речная камбала.



Läänemere lesta morfoloogilised andmed ja välimus kattuvad lestaga (vt märksõna Lest ehk jõelest), siinkohal täiendame kirjeldust ning toome ära just läänemere lesta puudutavat andmestikku.

"Värske kala on iseäraliku uriinilõhnaga. Värvus sõltub põhjafoonist, kiiresti muutuv, noortel tavaliselt heledam, vanadel tumedam. Silmadepool on tavaliselt liivapruun kuni kollakashall, ka oliivrohekate toonidega, sageli kollakate või punakate laikudega. Mida karedam on kala, seda vähem avaldub elavanaid värvitoone, isend muutub matiks ja hallikaks. Pime külg on valkjas, sageli kahvatute pigmendilaikudega."1

Lääne-Euroopas tungivad lestad ka kaugele jõgedesse. Samuti Soomes on lest paiguti vähesel määral magevette tunginud. Meil on lesta ainult harva tabatud kuni paarisaja meetri kaugusel jõesuudmest (Pirita j).1

Läänemere idaosas eristatakse kolme kohalikku populatsiooni:
Soome lahe populatsioon, Ida-Gotlandi populatsioon ja Gdanski lahe populatsioon.2

N. Mikelsaare käsitluse põhjal on Läänemere kirdeosa lesta, s.o. ka meie rannikulesta võimalik vaadelda alamliigist väiksema süstemaatilise üksusena natio baltica. Tema raamatus1 ongi Eesti vetes elava lesta täieliku teadusnimena toodud Platichthys flesus trachurus Duncer natio baltica (Suvorov, 1927).   Viimase piirides on sigimisbioloogiliselt eraldatavad kaks rassi: süvikukudulest ja rannikukudulest.1 
Süvikukudulestad koevad Gotlandi süviku piirkonnas kuni Hiiumaast lääne pool olevate aladeni; rannikukudulestad rannikumadalatel 4-22(27) m sügavusel, peamiselt Soome lahe keskosa poolsaarte ja saarte tippudes 26. pikkuskraadist lääne pool, ka Soome edelaranniku vetes, ning tõenäoliselt paiguti ka meie läänesaarte rannikupiirkondades.
Lisaks teravale erinevusele marjaterade mõõtmetes erinevad need rassid ka selgroolülide ja uimekiirte arvudelt, mis on süvikulestadel keskmiselt suuremad. Ka on süvikulestad karedamad, rannikukudulestade seas domineerivad aga siledamad isendid.1

Suguküpsuse saavutavad rannikul kudeva lesta isased (Soome lahes) kolme aasta vanuselt, minimaalse pikkusega 15,2 cm, emased nelja-aastaselt, minimaalse pikkusega 18,5 cm. Süvikus kudevate lestade vastavad mõõtmed on veidi suuremad. Eluiga võib ulatuda 16 aastani.1

Läänemere lesta suurima pikkusena on kirjanduses märgitud 55 cm, massiks 3,4 kg, püütud 1953. aastal Soomes Kotka Kuutsalo vetest.

Läänemere keskosas on väidetud halbadel kudemisaastatel rohket lesta ja merilesta hübriidide esinemist.

Eesti vete lestasaagid on tugevalt kõikunud. Aastapüügi 1000 tonni piir ületati aastatel 1938-39; seejärel aastatel 1959-51, 1954-58, 1963-68, 1970-72 ja 1979-85. Rekordiline aastasaak 2731 tonni püüti 1965. aastal. Lesta aastsaak langes 1995. aastal 102 tonnini; aastatel 1999-2000 oli see umbes 400 tonni.2

FAO andmetel on Eesti püüdnud: 2002 - 515 t; 2003 - 442 t; 2004 - 406 t; 2005 - 403 t; 2006 - 352 t; 2007 - 335 t; 2008 -  324 t; 2009 - 336 t; 2010 - 353 t; 2011 - 280 t; 2012 - 243 t.

Andmestikes on erinevusi. Nii on kokkuvõttes "Eesti kalamajandus 2011" toodud ära, et  2010 aastal püüti lesta Läänemerest umbes 270 tonni, 2011. aastal 245 tonni.3 Võimalik, et eesti lipu all on püütud lesta ka väljaspool Läänemerd.

 
Allikad:
1 N. Mikelsaar. Eesti NSV kalad. Tallinn, 1984  
2 Fishes of Estonia. Tallinn, 2003
3 Armulik, T., Sirp, S. (koost.) Eesti kalamajandus 2011. Pärnu, Kalanduse teabekeskus, 2012

Vaata lisaks:

Tähtlest (Platichthys stellatus)
Lestlased (Pleuronectidae)
Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
Lestad (Platichthys)
Kalale.ee KIK