Tallinna laht

Soome lahe osa, mis asub Suurupi ja Viimse poolsaare ning Naissaare ja Aegna saare vahel.
Pindala umbes 250 km2, suurim sügavus üle 90 m (Aegna ja Naissaare vahel).

Poolsaared liigestavad Tallinna lahe Kakumäe ehk Tiskre laheks, Kopli laheks, Paljassaare laheks ning Tallinna reidiks (Tallinna laht kitsamas mttes, paikneb Paljassaare ja Miiduranna vahel).

Rannik on üldiselt lauge, nüüdisaegset murruastangut on kohati Rannamisas, Kakumäel, Kopli poolsaarel ja Naissaarel.
Suuremad liivarannad on Kakumäel, Pelgurannas ja Pirital, kivikülvid ilmestavad randa Rannamisa ja Tiskre vahel, Kakumäel ja Rocca al Mares, Paljassaare ja Kopli vahel, Kadriorus, Meriväljal ja Aegnal.

Rannaäärne meri on madal, phi üldiselt kivine. 10 m sügavusjoon asub rannast 0,5-1,0 km kaugusel.

Naissaarest idas paikneb laiaulatuslik Naissaare madal (kohati 3-4 m), sellest idas Keskmadal (7,4 m), Paljassaarest 3 km loodes Vahemadal (3,8 m).

Tuntuimad karid on Littergrund, Hülkari (Hülgekari) ja Paljassaare kari, väikesaartena teatakse Pandjut ehk Paljandut (Püünsi küla kohal; ligi 2 ha) ja Liivakari (Kakumäe neeme vastas; 1,6 ha).

Lahte suubuvad Pirita jgi ning mitu oja (tuntuimad Tiskre ja Mustoja).

Veeseisu kikumist on täheldatud 2 m ulatuses.

Tallinna laht külmub tavaliselt veebruari keskel ja vabaneb jääst aprilli alguses. Pehmeil talvedel tekib ainult rannaäärset kaldajääd, hiliseil kevadeil püsib jääkate mai alguspäevadeni.

Tallinna reidil küünib laine krgus harva 4 meetrini.

Lahe rannikul on mitu sadamat ja sildumiskohta.

Paljude looduslike eelistega paigana on Tallinna lahel olnud Eesti meresiduajaloos tähtis osa .
13.-16- sajandil, kui puudusid veel suured sadamarajatised, laadisid ja lossisid hansakogesid ning vedasid reidil kaupa peamiselt eestlastest mündrikud.
Püsiv randumissild ehitati 17. sajandil, muulidega kaitstud sadam rajati pärast Phjasda.

Tallinna laheks kitsamas mttes nimetatakse Tallinna reidi, lahekääru Tallinna lahe kagupoolses sopis, mille phjapiiriks on Paljassaare phjaotsa ja Miiduranna vaheline joon. Rannajoone pikkus on lahekäärus üle 17 km, lahesuu laius alla 6 km.
Reid on avatud phjatuultele, need tekitavad seal suurt lainetust (eriti sügisel) ja sadamasse sissepääsu ootavatel laevadel tuleb otsida varjulist ankrupaika, kuid see pole raske, sest phi on sügavamates kohtades savine vi mudane, madalamal liivane.

Allikad:
Mereleksikon
Eesti Entsüklopeedia, 9. kd, 1996
Kalale.ee KIK