Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
3. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
4. Abakala (Ballerus ballerus)
5. Abiogenees
6. Adamson Amandus
7. aer
8. aerjalalised (kopepoodid)
9. Ahing (västar; angerjaahing)
10. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
11. Ahtuba
12. Ahven (Perca fluviatilis)
13. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
14. Aiauss
15. ainupõlvsed
16. Akuraid (Narcine)
17. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
18. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
19. albatrossid
20. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
21. Allveevahimees
22. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
23. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
24. Amudarja
25. Amuur
26. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
27. Anemomeeter
28. Angerja oja (Angerja jõgi)
29. Angerjaõngejada
30. Angerjas (Anguilla anguilla)
31. Angerjas (pärimus)
32. Angerjas jaapani köögis
33. Angerjasöömise ajaloost
34. Angerjaõngejada
35. Angersägad (Clarias)
36. Angulas
37. Anisakiaas (anisakidoos)
38. Anisakiidid (Anisakidae)
39. Anne kanal
40. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
41. Anšoovislased (Engraulidae)
42. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
43. Antagonism
44. Araabia meri
45. Arapaima
46. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
47. Arteesia vesi
48. Astelraid (Dasyatis)
49. Astelraid 2 (Bathytoshia)
50. Astelraid 3 (Hemitrygon),
51. Astelraid 6 (Fontitrygon)
52. Atla jõgi
53. Atla laht
54. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
55. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
56. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
57. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
58. atraktant (atrahent)
59. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
60. Baikal
61. Balzer
62. Barramundi
63. Bass
64. Bellingshausen
65. Beluuga (Huso huso)
66. Bentaal
67. Bentos
68. Bete
69. Bete Krokodil
70. Biofilter
71. Bioturbatsioon
72. Birdeye
73. Birjussa
74. bissa
75. Botvinja
76. Brahmaputra
77. Briis
78. Buran (mootorsaan)
79. Canvey saare elukas
80. Castingu MM
81. Chessie (veekrüptiid USAs)
82. Cooki saared
83. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
84. Creme
85. D.A.M.
86. Daing
87. Dirhami laht
88. Donburi
89. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
90. Ebisu (jaapani kalajumal)
91. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
92. Eesti jõgede loend
93. Eesti järved
94. Eesti järvede loend
95. Eesti Kalur
96. Eesti lahed (tähestikuline loend)
97. Eesti Merekool
98. EFTTA
99. Elango, Julius
100. Emajõe Lodjaselts
101. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
102. Emakala (Zoarces viviparus)
103. End, Albert Arvo
104. Endla järvestik
105. Erikson, Juhan (kalatööstur)
106. Erinarkid (Heteronarce)
107. Erm Vaike
108. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
109. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
110. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
111. Fenkol (apteegitill)
112. Flambeau
113. Fotofoor
114. Friteerimine
115. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
116. Garum ja liquamen
117. Gupi (Poecilia reticulata)
118. Haamerhai (Eusphyra blochii)
119. Haid kulinaarias
120. Hailiha nimekujud
121. Hakk-kala
122. Hallhaid (Carcharhinus)
123. Hammassärg (Rutilus frisii)
124. Harilaid
125. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
126. Harilik meriangerjas (Conger conger)
127. Harilik merilohe (Trachinus draco)
128. Harilik mullauss (maauss)
129. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
130. Harilik taimen (Hucho taimen)
131. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
132. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
133. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
134. Harju alamvesikond
135. Hauapüük
136. Haug püügikalana
137. Haug toidukalana
138. Haugasraid (Aetobatus)
139. Heeringalised (Clupeiformes)
140. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
141. Heeringlased (Clupeidae)
142. Heik (Hake) kalanimedes
143. Heintz Karl
144. Heleraid (Leucoraja)
145. Hensen, Victor
146. Hi-Lo
147. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
148. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
149. Hobulaiuskraadid
150. Hollandi kaste
151. Homaarlased (Nephropidae)
152. Hulkharjasussid (Polychaeta)
153. Hõbekoger (Carassius gibelio)
154. Hõimkond
155. Hülgepüük
156. Iilastuli
157. Imiussid (Trematoda)
158. Indo-Vaikne ookeaniala
159. Invincible (Nilsu)
160. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
161. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
162. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
163. Jahumardika vastne (jahuuss)
164. Johannes Vares
165. Jussi järved
166. Juust õngesöödana
167. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
168. Jõehallhaid (Glyphis)
169. Jõemõisa-Kaiu järvestik
170. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
171. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
172. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
173. Jämesabaraid (Urolophus)
174. Järveelustik ehk limnobios
175. Järvekoletised
176. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
177. Jäseraid (Cruriraja)
178. Jääpüük
179. Jäärauad
180. Kaanid (Hirudinea)
181. Kaarmise järv (Karmise järv)
182. Kaaviari ajaloost
183. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
184. Kahvamine
185. kalade loend H-K
186. kalade loend L-O
187. kalade loend P-T
188. kalade loend U-Ü
189. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
190. Kalakasvatus
191. Kalakasvatus Eestis
192. Kalamüüdid ja müütilised kalad
193. Kalandus
194. Kalanduskoda
195. Kalaparv
196. Kalurite loitse ja ütlusi
197. Kaluuga (Huso dauricus)
198. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
199. Karelestad (Hippoglossoides)
200. Kartul
201. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
202. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
203. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
204. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
205. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
206. Katsuobushi
207. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
208. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
209. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
210. Kidata konks
211. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
212. Kiinide vastsed
213. Kiisk (pärimus)
214. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
215. Kilu nimelugu
216. Kinnine haspelrull
217. Kinnise rulli ehitus
218. Kirptirgu sidumise sõlm 1
219. kiviahvenlased (Serranidae)
220. Koerhailased (Scyliorhinidae)
221. Koger (Carassius carassius)
222. Kogred (Carassius)
223. Koibraid (Sinobatis)
224. konks (õngekonks)
225. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
226. Koonhaid (Rhizoprionodon)
227. Koorküla järvestik
228. Kopskalad (Dipnoi)
229. Kosmoidsoomus
230. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
231. Kuivatamine/vinnutamine
232. Kuldkala (Carassius auratus)
233. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
234. Kura säär
235. Kuremaa järv (Kurema järv)
236. Kussie (jaapani järvekoletis)
237. Kuusamon Uistin Oy
238. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
239. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
240. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
241. Kärbsed õngesöödana
242. Kärbsenukk (kärbsekookon)
243. Kärbsetõugud meditsiinis
244. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
245. Käsiõng
246. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
247. Lahtise rulli ehitus
248. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
249. Lahtise rulli vänt
250. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
251. Lakerda (türgipärane soolakala)
252. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
253. Landilugu: dr Heintz
254. Landilugu: Kuusamo puukala
255. Landilugu: Nilsu
256. Lasa järv [Koorküla järvestik]
257. Lasnhaid (Scoliodon)
258. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
259. Leevi jõgi
260. Leivast õngesöödad
261. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
262. Lestad (Platichthys)
263. Libekala
264. Liblikate röövikud
265. Liblikraid (Gymnura)
266. Liftahvenad (Helicolenus)
267. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
268. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
269. Linajärv (Jussi Linajärv)
270. Linask (Tinca tinca)
271. Linné, Karl
272. Linnuroni (Ligula intestinalis)
273. Lintsabalased (Trichiuridae)
274. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
275. Logardraid 3 (Pseudobatos)
276. Logardrailased (Rhinobatidae)
277. Lonthülged (Mirounga)
278. Loobu jõgi
279. Lophius budegassa (must merikurat)
280. Luts (Lota lota)
281. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
282. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
283. Läänesaarte alamvesikond
284. maailma jõed (loend)
285. Maggot
286. Majak (kolhoos)
287. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
288. Man
289. Mannasöödad
290. Maskraid (Neotrygon)
291. meduus
292. Merehaigus
293. Merekoletised
294. Meremeeste uskumused
295. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
296. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
297. Merikeellased (Soleidae)
298. Merikogerlased (Sparidae)
299. Merikoha (Sander marinus)
300. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
301. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
302. Meriluts (Brosme brosme)
303. Merineitsi
304. Meripuugid (Scorpaena)
305. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
306. Merisutt (Petromyzon marinus)
307. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
308. Merluusid (Merluccius)
309. Metsprussakas
310. Miiu
311. Moiva (Mallotus villosus)
312. Morilased (Moridae)
313. muda
314. Mudaelustik ehk pelon
315. Mussie (järvekoletis Kanadas)
316. Mussoon
317. Must marliin (Istiompax indica)
318. Mustatäpitõbi
319. Musthaid (Apristurus)
320. Mustjõe alamvesikond
321. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
322. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
323. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
324. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
325. Mõrrapüük
326. Mõõkkala (Xiphias gladius)
327. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
328. Määr, Aleksander
329. Mölder, August
330. Müütilised veeolendid
331. Naaskelraid (Pastinachus)
332. Nahknark (Crassinarke dormitor)
333. Naissaar
334. Narva veehoidla
335. Nasv
336. Navaaga (Eleginus nawaga)
337. Nelikant-kaldauss
338. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
339. Niituimlutslased (Physidae)
340. Nirkhailased (Hemigaleidae)
341. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
342. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
343. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
344. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
345. Nuutraid (Himantura)
346. Näkk (eesti)
347. Oad, Jaan
348. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
349. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
350. Ojamaa (Gotland)
351. Okasturilased (Notacanthidae)
352. ondatra (piisamrott, biisamrott)
353. Osmussaar
354. Pakssabaraid (Trygonoptera)
355. paneerimine
356. Paunküla veehoidla
357. Peen kõduuss
358. Peipsi alamvesikond
359. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
360. Pettai, Elmar Voldemar
361. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
362. Pigo (Rutilus pigus)
363. Pihklased (Myxini)
364. Pihtla kalakasvandus
365. Piikraid (Urobatis)
366. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
367. Piimjas soouss
368. Piiskopikala (bishop fish)
369. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
370. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
371. Pimenarkid (Typhlonarke)
372. Poi
373. Poola uss
374. Prespa forell (Salmo peristericus)
375. Prussakas ja tarakan
376. Psammon
377. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
378. Punane vihmauss (pool-ööuss)
379. Purikalalased (Istiophoridae)
380. Purjus krevetid
381. Puukala (Kuusamo puukala)
382. Põhjavee-elustik
383. Põishüljes (Cystophora cristata)
384. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
385. Põlula Kalakasvatuskeskus
386. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
387. Pärimus: Kaussjärv
388. Pärimus: Lutsu järv
389. Pärimus: Otepää Pühajärv
390. Pärimus: Raudjärve kullapütt
391. Pärimus: Uhtjärv
392. Pärimus: Verijärv
393. Pärnu alamvesikond
394. Pärnu Kalakombinaat
395. Pärnu kalanduskool
396. Rabakonn
397. Rakfisk ehk norra hapukala
398. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
399. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
400. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
401. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
402. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
403. Reobiont
404. Riffhai (Triaenodon obesus)
405. Rihmsabaraid (Taeniura)
406. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
407. Riikoja Heinrich
408. Ristkok, Jüri
409. Robalod (Centropomus)
410. Roheline mullauss
411. Rohukonn
412. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
413. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
414. Rombkalad (Bothus)
415. Rombkalalased (Bothidae)
416. Roosa mullauss
417. Russalka
418. Rõbak Baltiki
419. Rõuge järvestik
420. Räimeõng
421. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
422. Saadjärv (Saadrejärv)
423. Saaghailised (Pristiophoriformes)
424. Sagrits, Richard
425. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
426. Sammet, Jaak
427. Sannakji
428. Sardiin (Sardina pilchardus)
429. Sardiinid
430. Sardinellid (Sardinella)
431. Saunja laht
432. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
433. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
434. Sidrunhaid (Negaprion)
435. Siiad (Coregonus)
436. Siig - huvipüük Eestis
437. Siig spordikalana Skandinaavias
438. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
439. Sinakas soouss
440. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
441. siugkonnalised (apoodid)
442. Soomuskuked (Lepidotrigla)
443. Soomuslest (Limanda limanda)
444. Sovetskaja Rodina (laev)
445. Spinningisti kaksteist käsku
446. Staratel
447. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
448. Stroganina
449. Sump (kumm, pandur, märss)
450. Sumplaev
451. Susski, Vladimir
452. Suue
453. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
454. Suur mullauss
455. Suurallikas
456. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
457. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
458. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
459. Sõnnikuuss
460. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
461. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
462. Südvester
463. Sünkraid (Amblyraja)
464. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
465. Zoobentos
466. Taaliku sadam
467. Tabadusekepp
468. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
469. Tainas angerjapüügiks
470. Tallinna Kalakombinaat
471. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
472. Tallinna Merekolledž
473. Tamm, Friedrich
474. Tamula järv (Tamla järv)
475. Tatrakakud
476. Teibid (Leuciscus)
477. Temera (Temera hardwickii)
478. Tempura
479. Tiit Hunt. Eesti kalad
480. Tintlased (Osmeridae)
481. Tobiased (Ammodytes)
482. Tooder
483. Traaler
484. Traalnoot
485. Traalpüük
486. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
487. Triivpüük
488. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
489. Tuletorn
490. Tume vihmauss
491. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
492. Tursad (Gadus)
493. Tursamaks
494. Tursamaksa konserveerimine
495. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
496. Tuul
497. tuulekala (pärimus)
498. Tuur
499. Tuurlased (Acipenseridae)
500. Tõugjärv (Küünjärv)
501. Tõugussaare raba laugas
502. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
503. Tääkraid (Urotrygon)
504. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
505. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
506. Ukraina (baaslaev)
507. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
508. Unadon
509. Und
510. Undiin
511. Urbukse järv (Urbuse järv)
512. Ussikonks (säärekidadega konks)
513. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
514. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
515. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
516. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
517. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
518. Valgeninahai (Nasolamia velox)
519. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
520. Vastne
521. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
522. vesikond
523. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
524. Vihmauslased (Lumbricidae)
525. Vihmauss (liigid)
526. Viidikas (Alburnus alburnus)
527. Viitina kuurits
528. Vimb (Vimba vimba)
529. Vinnutatud räimed
530. Viru alamvesikond
531. Viuraid (Aetomylaeus)
532. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
533. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
534. Võldas (Cottus gobio)
535. Võrtsjärve alamvesikond
536. Väheharjasussid
537. Vähilaadsed
538. väike meriahven (Sebastes viviparus)
539. Väike saagrai (Pristis clavata)
540. väike tobias (nigli, väiketobias)
541. Väikesuulest (Microstomus kitt)
542. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
543. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
544. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
545. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
546. Õlikook
547. Õngekonksu ajaloost
548. Õngitsemine+
549. Õnne lõhe
550. Äntu järved
551. Ülemiste järv
552. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
553. Yam (mere ja kaose jumal)
muuda otsingut | sulge otsinguaken

Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)

Vigala jõgi, ka Koluvere jõgi, varem ka Konuvere jõgi, Konovere jõgi; ülemjooksul Ingliste jõgi

Kasari veerohkeim lisajõgi. 
Jõge alamjooks asub Läänemaal Lihula vallas Rumba küla ja Martna vallas Keskküla küla aladel;
Jõe põhiosa asub Raplamaal: Kehtna vallas Hertu, Lau, Linnaaluste ja Põrsaku külas, Märjamaa vallas Jaaniveski, Jõeääre, Kiilaspere, Konuvere, Lokuta, Metsaääre, Metsküla, Mõisamaa ja Sulu külas, Raikküla vallas Koikse, Lipametsa, Loe, Lõpemetsa, Raikküla, Tamme ja Ummaru külas, Rapla vallas Iira külas, Kuusiku alevikus, Kuusiku-Nõmme külas, Rapla linnas, Sulupere, Tuti, Uusküla, Valtu, Väljataguse ja Ülejõe külas ning Vigala vallas Läti, Paljasmaa, Tiduvere ja Vana-Vigala külas.

Jõgi algab Kõnnumaal Keava rabast; suubub Rumba külas Kasari jõkke (24,7 km Kasari suudmest).

Vigala jõe pikkus on 102 kilomeetrit, valgala suurus 1577,2 ruutkilomeetrit.

Suuremad lisajõed:
paremalt - Kodila jõgi ja Konuvere oja;
vasemalt - Kuusiku jõgi, Ahtama oja, Tüüringi oja, Velise jõgi ja Liivasoone peakraav.

Jõe teele jäävad Tamme veskipaisjärv (Kabala järv), Minnika paisjärv, Kuusiku veehoidla ja Sõerumäe paisjärv.

Vigala jõe alamjooksul (Rumba piirkonnas) on suurvee ajal suured üleujutused. Tegemist on Kasari luhtade sisemaapoolse jätkuga.

Avalik veekogu, mille piiranguvöönd on 100 m.

Vigala jõgi puutub kokku järgmiste kaitsealadega: Kõnnumaa maastikukaitseala, Vana-Vigala park ja Hirvepark (Vana-Vigala park ja Hirvepark koos puiesteedega), Konuvere põlispuud, Kuusiku metsapark koos puiesteega. 

Kaitse alla on võetud võldase ja paksukojalise jõekarbi leiukohad.

Lääne-Eesti vesikond - Matsalu alamvesikond
Keskkonnaregistri kood: VEE1110400

Lähte asukoht
  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
6510749 58°44'10"   
509037 24°9'21"   

Suudme asukoht
  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
6511167 58°44'24"    
504317 24°4'28"    

Vigala jõgi. Foto: Viktor Bursov /kalale.ee
/---/
Kasari suurim lisajõgi. Peale lühikese suudme-eelse Läänemaal paikneva osa paikneb Rapla maakonna territooriumil. Algab Keava raba põhjaservast ja suubub Kasari jõkke vasakult kaldalt 24,7 km kaugusel suudmest; pikkus 95 km ja valgala 1580 ruutkilomeetrit.
Jõe ülemjooks paikneb Põhja-Eesti lavamaal ning kesk- ja alamjooks Lääne-Eesti madalikul. Jõe org enamasti puudub või on nõrgalt välja arenenud. Jõe suue asub Käntu raba edelanurga lähedal, Kalda talust 1,5 km lääneedela pool.
Vigala jõgi on mõõduka kaldega. Vesiveskeid on jõel olnud varematel aegadel rohkesti. Haimre mõisas Sulul 1764. a. asutatud paberiveski oli Eestis Räpina paberivabriku järel vanuselt teine ja töötas kuni 18. sajandi lõpuni (Juske, 1993). L. A. Mellini 1798. a. kaardil on märgitud 12 vesiveskit (loetletud allavoolu): Kuusikul, Koikses, Laikmaa külas (Münik), Kabala külas 2 veskit, Moodral, Väike-Kastil, Kohatul, Paistikol, Sulus, Konoveres ja Rumbal.
/A. Järvekülg. Eesti jõed. Tartu, 2001/

Jõe vooluteekond:

Jõgi saab alguse Keava raba idaküljel Lau, Linnaaluste ja Paluküla külade (Kehtna vald) lahkmejoonte kolmikpunkti lähedal, Kõnnumaa maastikukaitsealal. 
Sealt voolab jõgi umbes 3 km põhja-loode suunas algul Lau ja Linnaaluste külade piiril piki Keava raba serva ja siis Lau külas läbi raba ümbritseva metsa ning keerab siis läände. 
Umbes 600 m pärast ületab jõe Keava–Hõreda tee, edasi umbes 150 m järel keerab jõgi loodesse, et umbes 750 m järel jälle läände keerata. Jõesäng on siin inimtegevuse poolt õgvendatud ja koosneb pea eranditult sirgetest lõikudest. Siinkandis kutsutakse jõge ka Konovere jõeks. 
Umbes 300 m järel keerab jõgi lääne-edelasse. Käänukohast umbes 1300 m põhja-loode suunas jääb Hõreda raba (Pae raba). Jõgi voolab nüüd Põrsaku külas. Umbes 2,2 km järel lõpeb inimtegevusega õgvendatud jõelõik ja algab lühike looduslik ja käänuline lõik. Umbes 400 m järel see lõpeb, selles kohas suubub vasakult jõkke Keava peakraav. Jõgi keerab loodesse, siis läände ja jälle loodesse, siis läände ja jälle loodesse ning voolab nüüd Hertu külas. Valtu küla (Rapla vald) piiril ületab jõe Tallinn-Pärnu raudtee, teisel pool raudteed muutub ka jõesäng looduslikuks. Jõe läänekalda lähedale jäävad Valtu põlispuud koos alleega ja Öökulli järv. Jõgi läheb jälle raudtee alt läbi ja voolab nüüd Ülejõe külas. Edasi voolab jõgi Rapla linna piiril. Sellest läheb üle Juuru–Rapla tee (Ülejõe sild). Nüüd läheb jõgi jälle raudtee alt läbi ja voolab Rapla linna põhjaosas loogeldes loodesse. Siis keerab läände ja läheb Tallinna–Rapla–Türi maantee alt läbi (Rapla sild). 

Raplast väljudes keerab jõgi edelasse. Siin suubub temasse paremalt Aranküla peakraav. Jõgi voolab nüüd Sulupere külas, edasi Tuti külas, kus läbib Sõerumäe paisjärve ja läheb Rapla ümbersõidu tee alt läbi (Sõerumäe sild). Iira küla piiril läheb jõgi Rapla–Märjamaa maantee alt läbi (Parila sild). Jõgi voolab nüüd Iira ja Väljataguse küla piiril loogeldes edelasse. Rapla–Märjamaa maantee ja Hageri–Kodila–Kuusiku tee ristmikust umbes 1 km kagusse suubub vasakult jõkke Kuusiku jõgi. Iira külas asub ka Kuusiku lennuväli (eelnimetatud ristmikust umbes 800 m loodesse). Kuusiku küla lõunapiiril voolab jõgi läbi Kuusiku veehoidla. Veehoidlas on mitu saart, selle põhjakaldal on Kuusiku metsapark koos puiesteega. Jõega rööbiti (põhjapool) kulgeb Rapla–Märjamaa maantee. Jõgi voolab nüüd Kuusiku-Nõmme külas keerab loogeldes lõunasse. 

Raikküla valda jõudes keerab jõgi jällegi edelasse. Siin suubub temasse vasakult Raikküla peakraav. Jõgi kaldub läände ja temasse suubub paremalt Kodila jõgi. Nüüd keerab jõgi jälle edelasse ja läbib Minnika paisjärve. Ummaru ja Tamme külade piiril keerab jõgi läände. Siin on jõe põhjakaldal Laikmaa luht. 
Tamme külas ületab jõe Koikse–Purku tee (Kabala sild), siin on ka Tamme veskipaisjärv. Jõgi keerab nüüd põhja, siis lõunasse ja läände ning taas lõunasse. Jõgi voolab Tamme ja Lõpemetsa küla piiril. Jõe põhjakaldal kulgeb Tamme–Loe–Tamme tee. Lõpemetsa ja Loe küla piiril keerab jõgi läände ja edelasse ning voolab Tamme–Loe–Tamme tee alt läbi (Loe sild). 
Enne Märjamaa valla piiri suubub jõkke paremalt Kabala oja ja pärast valla piiri vasakult Ahtama oja. Ahtama oja suudmest umbes 300 m edelas ületab jõe Lipa–Mõisamaa tee (Moodra sild). Jaaniveski ja Metsküla küla piiril keerab jõgi lõunasse ja siin suubub temasse paremalt Orgita peakraav. Peagi keerab jõgi jälle loogeldes edelasse ja läheb Märjamaa–Valgu tee alt läbi (Jaaniveski sild). Pärast silda voolab jõgi kagusse kuid keerab siis edelasse. Jõgi voolab nüüd Metsaääre külas ja kuulub Sulu hoiualasse. 
Lokuta ja Metsaääre külade piiril suubub paremalt jõkke Kivirehe oja. Metsaääre ja Sulu külade piiril suubub jõkke Tüüringi oja. Sulu külas ületab jõe Haimre–Sulu–Velise tee (Sulu sild). Sulu külas väljub jõgi ka Sulu hoiualast. Jõgi voolab nüüd Jõeääre ja Kiilaspere külade piiril läände. Paremalt suubub temasse Aruküla peakraav. Piki paremkallast kulgeb siin Konuvere–Sulu tee. Jõge kutsutakse siinkandis ka Konuvere jõeks. Jões on siin ka mitu saart. Siin suubub vasakult jõkke Karvoja. Suubumiskohast umbes 600 m lõunasse jääb Kilgi soo. 
Peagi voolab jõgi Konuvere ja Kiilaspere külade piiril, siis juba ainult Konuvere külas. Lisaks Konuvere–Sulu teele jõe põhjakaldal kulgeb jõe lõunakaldal Konuvere–Kilgi tee. Konuvere külas ületavad jõe Tallinna–Pärnu–Ikla maantee (Konuvere sild) ja Konuvere Kivisilla tee (Konuvere kivisild). Konuvere kivisild toetub keskel jõesaarele. Jõgi voolab ikka veel loogeldes läände, kuid keerab siis edelasse, et jälle loogeldes läände voolata. Siin on jões ka üks saar. 

Umbes 1,9 km Konuvere kivisillast lääne-edelas suubub paremalt jõkke Konuvere oja. Peagi voolab jõgi Konuvere ja Tiduvere küla (Vigala vald) piiril, siis ainult Tiduvere külas. Jõgi keerab loogeldes edelasse, siis läände. Siin suubub vasakult jõkke Ahjuvare oja
Edasi keerab jõgi lõunasse, et peagi jälle läände keerata. Käänukohas suubub vasakult jõkke Tiduvere oja. Jõgi keerab nüüd edelasse. Jõest kagupool kulgeb Hirvepargi–Tiduvere tee, loodepool kulgeb Paeküla–Vana–Vigala tee. Jõe põhjakaldal on Pilkuse hoiuala. Siin suubub vasakult jõkke Sipelga kraav. Umbes 600 m loodesse (teisele poole Paeküla–Vana–Vigala teed) jääb Pilkuse raba (Pilkuse maastikukaitseala). Jõgi voolab nüüd Vana-Vigala külas. Jõe kallastele jääb Vana-Vigala park ja Hirvepark. Üle jõe läheb siin Silla–Jädivere tee (Vana-Vigala sild). Jõe loodekaldal kulgeb nüüd Vana–Vigala–Läti tee. 
Edasi voolab jõgi Läti külas ja keerab lõunasse, jõe ületab siin Vana–Vigala–Läti tee (Läti sild). Edasi keerab jõgi läände ning voolab Läti ja Paljasmaa külade piiril. Varsti keerab jõgi edelasse, käänukohal suubub sellesse paremalt Sepasoo peakraav
Jõgi voolab peagi Rumba külas, Käntu-Kastja hoiualal. Nüüd suubub sellesse vasakult Velise jõgi. Jõgi keerab läände. Jõe lõunakaldal kulgeb Kirbla–Rumba–Vana-Vigala tee. Peagi keerab jõgi lääne-loode suunas ja suubub Kasari jõkke.

flix - lihtsalt ilus
"Rumba kurvid" Vigala jõel. Foto: Rainer-Mart Kiolein /Kalale.ee

Särg, nurg, ahven, haug, turb, viidikas, tippviidikas, harvemini linask, latikas, luts, karp, kiisk. Kevadeti tuleb jõkke vimb. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Toimetaja märkus: Vigala jõge peetakse ja ka nimetatakse kalameeste poolt tihti Kasari jõeks, mis ei ole kooskõlas jõgede ametlikult kinnitatud nimedega. Vigala jõe pidamine Kasari põhijõeks tuleneb sellest, et Vigala jõgi on pikem ja umbes 2x veerohkem kui Teenuse jõgi, millega ta ühineb, kuigi ametlikult loetakse hoopis Teenuse jõge Kasari põhijõeks.     

Allikad:
Arvi Järvekülg: "Eesti jõed" (Tartu 2001)

Vaata lisaks:

Rumba sirge (Vigala jõel)
Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
Vigala lisajõed (loend)
Kalale.ee KIK