Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
3. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
4. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
5. Abakala (Ballerus ballerus)
6. Abiogenees
7. Adamson Amandus
8. aer
9. aerjalalised (kopepoodid)
10. Ahing (västar; angerjaahing)
11. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
12. Ahtuba
13. Ahven (Perca fluviatilis)
14. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
15. Aiauss
16. ainupõlvsed
17. Akuraid (Narcine)
18. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
19. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
20. albatrossid
21. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
22. Allveevahimees
23. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
24. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
25. Amudarja
26. Amuur
27. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
28. Anemomeeter
29. Angerja oja (Angerja jõgi)
30. Angerjaõngejada
31. Angerjas (Anguilla anguilla)
32. Angerjas (pärimus)
33. Angerjas jaapani köögis
34. Angerjasöömise ajaloost
35. Angerjaõngejada
36. Angersägad (Clarias)
37. Angulas
38. Anisakiaas (anisakidoos)
39. Anisakiidid (Anisakidae)
40. Anne kanal
41. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
42. Anšoovislased (Engraulidae)
43. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
44. Antagonism
45. Araabia meri
46. Arapaima
47. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
48. Arteesia vesi
49. Astelraid (Dasyatis)
50. Astelraid 2 (Bathytoshia)
51. Astelraid 3 (Hemitrygon),
52. Astelraid 6 (Fontitrygon)
53. Atla jõgi
54. Atla laht
55. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
56. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
57. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
58. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
59. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
60. Atlandiraid (Atlantoraja)
61. atraktant (atrahent)
62. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
63. Baikal
64. Balzer
65. Barramundi
66. Bass
67. Bellingshausen
68. Beluuga (Huso huso)
69. Bentaal
70. Bentos
71. Bete
72. Bete Krokodil
73. Biofilter
74. Bioturbatsioon
75. Birdeye
76. Birjussa
77. bissa
78. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
79. Botvinja
80. Brahmaputra
81. Briis
82. Buran (mootorsaan)
83. Canvey saare elukas
84. Castingu MM
85. Chessie (veekrüptiid USAs)
86. Cooki saared
87. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
88. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
89. Creme
90. D.A.M.
91. Daing
92. Dirhami laht
93. Donburi
94. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
95. Ebabootsiad (Parabotia)
96. Ebisu (jaapani kalajumal)
97. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
98. Eesti jõgede loend
99. Eesti järved
100. Eesti järvede loend
101. Eesti Kalur
102. Eesti lahed (tähestikuline loend)
103. Eesti Merekool
104. EFTTA
105. Elango, Julius
106. Emajõe Lodjaselts
107. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
108. Emakala (Zoarces viviparus)
109. End, Albert Arvo
110. Endla järvestik
111. Erikson, Juhan (kalatööstur)
112. Erinarkid (Heteronarce)
113. Erm Vaike
114. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
115. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
116. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
117. Fenkol (apteegitill)
118. Flambeau
119. Fotofoor
120. Friteerimine
121. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
122. Garum ja liquamen
123. Gupi (Poecilia reticulata)
124. Haamerhai (Eusphyra blochii)
125. Haid kulinaarias
126. Hailiha nimekujud
127. Hakk-kala
128. Hallhaid (Carcharhinus)
129. Hammassärg (Rutilus frisii)
130. Harilaid
131. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
132. Harilik meriangerjas (Conger conger)
133. Harilik merilohe (Trachinus draco)
134. Harilik mullauss (maauss)
135. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
136. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
137. Harilik taimen (Hucho taimen)
138. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
139. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
140. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
141. Harju alamvesikond
142. Hauapüük
143. Haug püügikalana
144. Haug toidukalana
145. Haugasraid (Aetobatus)
146. Heeringalised (Clupeiformes)
147. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
148. Heeringlased (Clupeidae)
149. Heik (Hake) kalanimedes
150. Heintz Karl
151. Heleraid (Leucoraja)
152. Hensen, Victor
153. Hi-Lo
154. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
155. Hiinatrullid (Yunnanilus)
156. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
157. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
158. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
159. Hobulaiuskraadid
160. Hollandi kaste
161. Homaarlased (Nephropidae)
162. Hulkharjasussid (Polychaeta)
163. Hõbekoger (Carassius gibelio)
164. Hõimkond
165. Hämarhaid (Scymnodalatias)
166. Hülgepüük
167. Iilastuli
168. Imiussid (Trematoda)
169. Indo-Vaikne ookeaniala
170. Invincible (Nilsu)
171. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
172. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
173. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
174. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
175. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
176. Jahumardika vastne (jahuuss)
177. Johannes Vares
178. Jussi järved
179. Juust õngesöödana
180. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
181. Jõehallhaid (Glyphis)
182. Jõemõisa-Kaiu järvestik
183. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
184. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
185. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
186. Jämesabaraid (Urolophus)
187. Järveelustik ehk limnobios
188. Järvekoletised
189. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
190. Jäseraid (Cruriraja)
191. Jääpüük
192. Jäärauad
193. Kaanid (Hirudinea)
194. Kaarmise järv (Karmise järv)
195. Kaaviari ajaloost
196. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
197. Kahvamine
198. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
199. Kalakaste
200. Kalakasvatus
201. Kalakasvatus Eestis
202. Kalamüüdid ja müütilised kalad
203. Kalandus
204. Kalanduskoda
205. Kalaparv
206. Kalurite loitse ja ütlusi
207. Kaluuga (Huso dauricus)
208. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
209. Karelestad (Hippoglossoides)
210. Kartul
211. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
212. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
213. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
214. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
215. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
216. Katsuobushi
217. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
218. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
219. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
220. Kidata konks
221. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
222. Kiinide vastsed
223. Kiisk (pärimus)
224. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
225. Kilu nimelugu
226. Kinnine haspelrull
227. Kinnise rulli ehitus
228. Kirptirgu sidumise sõlm 1
229. kiviahvenlased (Serranidae)
230. Kivitrullingud (Nemacheilus)
231. Koerhaid (Scyliorhinus)
232. Koerhailased (Scyliorhinidae)
233. Koger (Carassius carassius)
234. Kogred (Carassius)
235. Koibraid (Sinobatis)
236. konks (õngekonks)
237. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
238. Koonhaid (Rhizoprionodon)
239. Koorküla järvestik
240. Kopskalad (Dipnoi)
241. Kosmoidsoomus
242. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
243. Kuivatamine/vinnutamine
244. Kuldkala (Carassius auratus)
245. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
246. Kura säär
247. Kuremaa järv (Kurema järv)
248. Kussie (jaapani järvekoletis)
249. Kuusamon Uistin Oy
250. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
251. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
252. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
253. Kärbsed õngesöödana
254. Kärbsenukk (kärbsekookon)
255. Kärbsetõugud meditsiinis
256. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
257. Kärphaid (Mustelus)
258. Kärsshingud (Acantopsis)
259. Käsiõng
260. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
261. Käärtrullid (Schistura) 2
262. Käärtrullid (Schistura) 3
263. Lahtise rulli ehitus
264. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
265. Lahtise rulli vänt
266. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
267. Lakerda (türgipärane soolakala)
268. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
269. Landilugu: dr Heintz
270. Landilugu: Kuusamo puukala
271. Landilugu: Nilsu
272. Lasa järv [Koorküla järvestik]
273. Lasnhaid (Scoliodon)
274. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
275. Leevi jõgi
276. Leivast õngesöödad
277. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
278. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
279. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
280. Lestad (Platichthys)
281. Libekala
282. Liblikate röövikud
283. Liblikraid (Gymnura)
284. Liftahvenad (Helicolenus)
285. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
286. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
287. Linajärv (Jussi Linajärv)
288. Linask (Tinca tinca)
289. Linné, Karl
290. Linnuroni (Ligula intestinalis)
291. Lintsabalased (Trichiuridae)
292. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
293. Logardraid 3 (Pseudobatos)
294. Logardrailased (Rhinobatidae)
295. Lonthülged (Mirounga)
296. Loobu jõgi
297. Lophius budegassa (must merikurat)
298. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
299. Luts (Lota lota)
300. Lõunaraid (Zearaja)
301. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
302. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
303. Läänesaarte alamvesikond
304. maailma jõed (loend)
305. Maggot
306. Majak (kolhoos)
307. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
308. Man
309. Mannasöödad
310. Maskraid (Neotrygon)
311. meduus
312. Merehaigus
313. Merekoletised
314. Meremeeste uskumused
315. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
316. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
317. Merikeellased (Soleidae)
318. Merikogerlased (Sparidae)
319. Merikoha (Sander marinus)
320. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
321. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
322. Meriluts (Brosme brosme)
323. Merineitsi
324. Meripuugid (Scorpaena)
325. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
326. Merisutt (Petromyzon marinus)
327. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
328. Merluusid (Merluccius)
329. Metsprussakas
330. Miiu
331. Moiva (Mallotus villosus)
332. Mokkparrakad (Labeobarbus)
333. Morilased (Moridae)
334. muda
335. Mudaelustik ehk pelon
336. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
337. Mussie (järvekoletis Kanadas)
338. Mussoon
339. Must marliin (Istiompax indica)
340. Mustatäpitõbi
341. Musthaid (Apristurus)
342. Mustjõe alamvesikond
343. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
344. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
345. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
346. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
347. Mõrrapüük
348. Mõõkkala (Xiphias gladius)
349. Mägiründid (Psilorhynchus)
350. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
351. Määr, Aleksander
352. Mölder, August
353. Müütilised veeolendid
354. Naaskelraid (Pastinachus)
355. Nahknark (Crassinarke dormitor)
356. Naissaar
357. Narva veehoidla
358. Nasv
359. Navaaga (Eleginus nawaga)
360. Nelikant-kaldauss
361. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
362. Niituimlutslased (Physidae)
363. Nirkhailased (Hemigaleidae)
364. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
365. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
366. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
367. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
368. Nugishaid (Triakis)
369. Nuutraid (Himantura)
370. Näkk (eesti)
371. Oad, Jaan
372. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
373. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
374. Ogahaid (Squalus)
375. Ogasilmad (Pangio)
376. Ojamaa (Gotland)
377. Okasturilased (Notacanthidae)
378. Okishaid (Centroscyllium)
379. ondatra (piisamrott, biisamrott)
380. Osmussaar
381. Pakssabaraid (Trygonoptera)
382. paneerimine
383. Paunküla veehoidla
384. Peen kõduuss
385. Peipsi alamvesikond
386. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
387. Pettai, Elmar Voldemar
388. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
389. Pigo (Rutilus pigus)
390. Pihklased (Myxini)
391. Pihtla kalakasvandus
392. Piikraid (Urobatis)
393. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
394. Piimjas soouss
395. Piiskopikala (bishop fish)
396. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
397. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
398. Pimenarkid (Typhlonarke)
399. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
400. Poi
401. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
402. Polaarhaid (Somniosus)
403. Poola uss
404. Prespa forell (Salmo peristericus)
405. Prussakas ja tarakan
406. Psammon
407. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
408. Punane vihmauss (pool-ööuss)
409. Purikalalased (Istiophoridae)
410. Purjus krevetid
411. Puukala (Kuusamo puukala)
412. Põhjavee-elustik
413. Põishüljes (Cystophora cristata)
414. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
415. Põlula Kalakasvatuskeskus
416. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
417. Pärimus: Kaussjärv
418. Pärimus: Lutsu järv
419. Pärimus: Otepää Pühajärv
420. Pärimus: Raudjärve kullapütt
421. Pärimus: Uhtjärv
422. Pärimus: Verijärv
423. Pärnu alamvesikond
424. Pärnu Kalakombinaat
425. Pärnu kalanduskool
426. Rabakonn
427. Raid (Raja)
428. Rakfisk ehk norra hapukala
429. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
430. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
431. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
432. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
433. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
434. Reobiont
435. Riffhai (Triaenodon obesus)
436. Rihmsabaraid (Taeniura)
437. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
438. Riikoja Heinrich
439. Ristkok, Jüri
440. Robalod (Centropomus)
441. Roheline mullauss
442. Rohukonn
443. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
444. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
445. Rombkalad (Bothus)
446. Rombkalalased (Bothidae)
447. Roosa mullauss
448. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
449. Ruske käärtrull (Schistura russa)
450. Russalka
451. Rõbak Baltiki
452. Rõuge järvestik
453. Räimeõng
454. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
455. Saadjärv (Saadrejärv)
456. Saaghailised (Pristiophoriformes)
457. Saagsabahaid (Galeus)
458. Sagrits, Richard
459. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
460. Sammet, Jaak
461. Sannakji
462. Sardiin (Sardina pilchardus)
463. Sardiinid
464. Sardinellid (Sardinella)
465. Saunja laht
466. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
467. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
468. Sidrunhaid (Negaprion)
469. Siiad (Coregonus)
470. Siig - huvipüük Eestis
471. Siig spordikalana Skandinaavias
472. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
473. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
474. Sinakas soouss
475. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
476. siugkonnalised (apoodid)
477. Soomuskuked (Lepidotrigla)
478. Soomuslest (Limanda limanda)
479. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
480. Sovetskaja Rodina (laev)
481. Spinningisti kaksteist käsku
482. Staratel
483. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
484. Stroganina
485. Sump (kumm, pandur, märss)
486. Sumplaev
487. Susski, Vladimir
488. Suue
489. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
490. Suur mullauss
491. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
492. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
493. Suurallikas
494. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
495. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
496. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
497. Sõnnikuuss
498. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
499. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
500. Südvester
501. Sünkraid (Amblyraja)
502. Süvahaid (Centroscymnus)
503. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
504. Süvaraid (Bathyraja)
505. Šelfihaid (Halaelurus)
506. Zoobentos
507. Taaliku sadam
508. Tabadusekepp
509. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
510. Tainas angerjapüügiks
511. Tallinna Kalakombinaat
512. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
513. Tallinna Merekolledž
514. Tamm, Friedrich
515. Tamula järv (Tamla järv)
516. Tatrakakud
517. Temera (Temera hardwickii)
518. Tempura
519. Tiit Hunt. Eesti kalad
520. Tintlased (Osmeridae)
521. Tippviidikad (Alburnoides)
522. Tobiased (Ammodytes)
523. Tooder
524. Traaler
525. Traalnoot
526. Traalpüük
527. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
528. Triivpüük
529. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
530. Trullinglased (Nemacheilidae)
531. Trullingud (Barbatula)
532. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
533. Tuletorn
534. Tume vihmauss
535. Tumehaid (Etmopterus)
536. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
537. Tursad (Gadus)
538. Tursamaks
539. Tursamaksa konserveerimine
540. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
541. Tuul
542. tuulekala (pärimus)
543. Tuur
544. Tuurlased (Acipenseridae)
545. Tõugjärv (Küünjärv)
546. Tõugussaare raba laugas
547. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
548. Tääkraid (Urotrygon)
549. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
550. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
551. Ukraina (baaslaev)
552. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
553. Unadon
554. Und
555. Undiin
556. Urbukse järv (Urbuse järv)
557. Ussikonks (säärekidadega konks)
558. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
559. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
560. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
561. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
562. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
563. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
564. Valgeninahai (Nasolamia velox)
565. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
566. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
567. Vasarhaid (Sphyrna)
568. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
569. Vastne
570. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
571. vesikond
572. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
573. Vihmauslased (Lumbricidae)
574. Vihmauss (liigid)
575. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
576. Viitina kuurits
577. Vimb (Vimba vimba)
578. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
579. Vinkelhaid (Oxynotus)
580. Vinnutatud räimed
581. Viru alamvesikond
582. Viuraid (Aetomylaeus)
583. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
584. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
585. Võldas (Cottus gobio)
586. Võrtsjärve alamvesikond
587. Väheharjasussid
588. Vähilaadsed
589. väike meriahven (Sebastes viviparus)
590. Väike ogahai (Squalus blainville)
591. Väike saagrai (Pristis clavata)
592. väike tobias (nigli, väiketobias)
593. Väikeraid (Rajella)
594. Väikesuulest (Microstomus kitt)
595. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
596. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
597. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
598. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
599. Õlikook
600. Õngekonksu ajaloost
601. Õngitsemine+
602. Õnne lõhe
603. Äntu järved
604. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
605. Ülemiste järv
606. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
607. Yam (mere ja kaose jumal)
muuda otsingut | sulge otsinguaken

Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)

Vigala jõgi, ka Koluvere jõgi, varem ka Konuvere jõgi, Konovere jõgi; ülemjooksul Ingliste jõgi

Kasari veerohkeim lisajõgi. 
Jõge alamjooks asub Läänemaal Lihula vallas Rumba küla ja Martna vallas Keskküla küla aladel;
Jõe põhiosa asub Raplamaal: Kehtna vallas Hertu, Lau, Linnaaluste ja Põrsaku külas, Märjamaa vallas Jaaniveski, Jõeääre, Kiilaspere, Konuvere, Lokuta, Metsaääre, Metsküla, Mõisamaa ja Sulu külas, Raikküla vallas Koikse, Lipametsa, Loe, Lõpemetsa, Raikküla, Tamme ja Ummaru külas, Rapla vallas Iira külas, Kuusiku alevikus, Kuusiku-Nõmme külas, Rapla linnas, Sulupere, Tuti, Uusküla, Valtu, Väljataguse ja Ülejõe külas ning Vigala vallas Läti, Paljasmaa, Tiduvere ja Vana-Vigala külas.

Jõgi algab Kõnnumaal Keava rabast; suubub Rumba külas Kasari jõkke (24,7 km Kasari suudmest).

Vigala jõe pikkus on 102 kilomeetrit, valgala suurus 1577,2 ruutkilomeetrit.

Suuremad lisajõed:
paremalt - Kodila jõgi ja Konuvere oja;
vasemalt - Kuusiku jõgi, Ahtama oja, Tüüringi oja, Velise jõgi ja Liivasoone peakraav.

Jõe teele jäävad Tamme veskipaisjärv (Kabala järv), Minnika paisjärv, Kuusiku veehoidla ja Sõerumäe paisjärv.

Vigala jõe alamjooksul (Rumba piirkonnas) on suurvee ajal suured üleujutused. Tegemist on Kasari luhtade sisemaapoolse jätkuga.

Avalik veekogu, mille piiranguvöönd on 100 m.

Vigala jõgi puutub kokku järgmiste kaitsealadega: Kõnnumaa maastikukaitseala, Vana-Vigala park ja Hirvepark (Vana-Vigala park ja Hirvepark koos puiesteedega), Konuvere põlispuud, Kuusiku metsapark koos puiesteega. 

Kaitse alla on võetud võldase ja paksukojalise jõekarbi leiukohad.

Lääne-Eesti vesikond - Matsalu alamvesikond
Keskkonnaregistri kood: VEE1110400

Lähte asukoht
  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
6510749 58°44'10"   
509037 24°9'21"   

Suudme asukoht
  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
6511167 58°44'24"    
504317 24°4'28"    

Vigala jõgi. Foto: Viktor Bursov /kalale.ee
/---/
Kasari suurim lisajõgi. Peale lühikese suudme-eelse Läänemaal paikneva osa paikneb Rapla maakonna territooriumil. Algab Keava raba põhjaservast ja suubub Kasari jõkke vasakult kaldalt 24,7 km kaugusel suudmest; pikkus 95 km ja valgala 1580 ruutkilomeetrit.
Jõe ülemjooks paikneb Põhja-Eesti lavamaal ning kesk- ja alamjooks Lääne-Eesti madalikul. Jõe org enamasti puudub või on nõrgalt välja arenenud. Jõe suue asub Käntu raba edelanurga lähedal, Kalda talust 1,5 km lääneedela pool.
Vigala jõgi on mõõduka kaldega. Vesiveskeid on jõel olnud varematel aegadel rohkesti. Haimre mõisas Sulul 1764. a. asutatud paberiveski oli Eestis Räpina paberivabriku järel vanuselt teine ja töötas kuni 18. sajandi lõpuni (Juske, 1993). L. A. Mellini 1798. a. kaardil on märgitud 12 vesiveskit (loetletud allavoolu): Kuusikul, Koikses, Laikmaa külas (Münik), Kabala külas 2 veskit, Moodral, Väike-Kastil, Kohatul, Paistikol, Sulus, Konoveres ja Rumbal.
/A. Järvekülg. Eesti jõed. Tartu, 2001/

Jõe vooluteekond:

Jõgi saab alguse Keava raba idaküljel Lau, Linnaaluste ja Paluküla külade (Kehtna vald) lahkmejoonte kolmikpunkti lähedal, Kõnnumaa maastikukaitsealal. 
Sealt voolab jõgi umbes 3 km põhja-loode suunas algul Lau ja Linnaaluste külade piiril piki Keava raba serva ja siis Lau külas läbi raba ümbritseva metsa ning keerab siis läände. 
Umbes 600 m pärast ületab jõe Keava–Hõreda tee, edasi umbes 150 m järel keerab jõgi loodesse, et umbes 750 m järel jälle läände keerata. Jõesäng on siin inimtegevuse poolt õgvendatud ja koosneb pea eranditult sirgetest lõikudest. Siinkandis kutsutakse jõge ka Konovere jõeks. 
Umbes 300 m järel keerab jõgi lääne-edelasse. Käänukohast umbes 1300 m põhja-loode suunas jääb Hõreda raba (Pae raba). Jõgi voolab nüüd Põrsaku külas. Umbes 2,2 km järel lõpeb inimtegevusega õgvendatud jõelõik ja algab lühike looduslik ja käänuline lõik. Umbes 400 m järel see lõpeb, selles kohas suubub vasakult jõkke Keava peakraav. Jõgi keerab loodesse, siis läände ja jälle loodesse, siis läände ja jälle loodesse ning voolab nüüd Hertu külas. Valtu küla (Rapla vald) piiril ületab jõe Tallinn-Pärnu raudtee, teisel pool raudteed muutub ka jõesäng looduslikuks. Jõe läänekalda lähedale jäävad Valtu põlispuud koos alleega ja Öökulli järv. Jõgi läheb jälle raudtee alt läbi ja voolab nüüd Ülejõe külas. Edasi voolab jõgi Rapla linna piiril. Sellest läheb üle Juuru–Rapla tee (Ülejõe sild). Nüüd läheb jõgi jälle raudtee alt läbi ja voolab Rapla linna põhjaosas loogeldes loodesse. Siis keerab läände ja läheb Tallinna–Rapla–Türi maantee alt läbi (Rapla sild). 

Raplast väljudes keerab jõgi edelasse. Siin suubub temasse paremalt Aranküla peakraav. Jõgi voolab nüüd Sulupere külas, edasi Tuti külas, kus läbib Sõerumäe paisjärve ja läheb Rapla ümbersõidu tee alt läbi (Sõerumäe sild). Iira küla piiril läheb jõgi Rapla–Märjamaa maantee alt läbi (Parila sild). Jõgi voolab nüüd Iira ja Väljataguse küla piiril loogeldes edelasse. Rapla–Märjamaa maantee ja Hageri–Kodila–Kuusiku tee ristmikust umbes 1 km kagusse suubub vasakult jõkke Kuusiku jõgi. Iira külas asub ka Kuusiku lennuväli (eelnimetatud ristmikust umbes 800 m loodesse). Kuusiku küla lõunapiiril voolab jõgi läbi Kuusiku veehoidla. Veehoidlas on mitu saart, selle põhjakaldal on Kuusiku metsapark koos puiesteega. Jõega rööbiti (põhjapool) kulgeb Rapla–Märjamaa maantee. Jõgi voolab nüüd Kuusiku-Nõmme külas keerab loogeldes lõunasse. 

Raikküla valda jõudes keerab jõgi jällegi edelasse. Siin suubub temasse vasakult Raikküla peakraav. Jõgi kaldub läände ja temasse suubub paremalt Kodila jõgi. Nüüd keerab jõgi jälle edelasse ja läbib Minnika paisjärve. Ummaru ja Tamme külade piiril keerab jõgi läände. Siin on jõe põhjakaldal Laikmaa luht. 
Tamme külas ületab jõe Koikse–Purku tee (Kabala sild), siin on ka Tamme veskipaisjärv. Jõgi keerab nüüd põhja, siis lõunasse ja läände ning taas lõunasse. Jõgi voolab Tamme ja Lõpemetsa küla piiril. Jõe põhjakaldal kulgeb Tamme–Loe–Tamme tee. Lõpemetsa ja Loe küla piiril keerab jõgi läände ja edelasse ning voolab Tamme–Loe–Tamme tee alt läbi (Loe sild). 
Enne Märjamaa valla piiri suubub jõkke paremalt Kabala oja ja pärast valla piiri vasakult Ahtama oja. Ahtama oja suudmest umbes 300 m edelas ületab jõe Lipa–Mõisamaa tee (Moodra sild). Jaaniveski ja Metsküla küla piiril keerab jõgi lõunasse ja siin suubub temasse paremalt Orgita peakraav. Peagi keerab jõgi jälle loogeldes edelasse ja läheb Märjamaa–Valgu tee alt läbi (Jaaniveski sild). Pärast silda voolab jõgi kagusse kuid keerab siis edelasse. Jõgi voolab nüüd Metsaääre külas ja kuulub Sulu hoiualasse. 
Lokuta ja Metsaääre külade piiril suubub paremalt jõkke Kivirehe oja. Metsaääre ja Sulu külade piiril suubub jõkke Tüüringi oja. Sulu külas ületab jõe Haimre–Sulu–Velise tee (Sulu sild). Sulu külas väljub jõgi ka Sulu hoiualast. Jõgi voolab nüüd Jõeääre ja Kiilaspere külade piiril läände. Paremalt suubub temasse Aruküla peakraav. Piki paremkallast kulgeb siin Konuvere–Sulu tee. Jõge kutsutakse siinkandis ka Konuvere jõeks. Jões on siin ka mitu saart. Siin suubub vasakult jõkke Karvoja. Suubumiskohast umbes 600 m lõunasse jääb Kilgi soo. 
Peagi voolab jõgi Konuvere ja Kiilaspere külade piiril, siis juba ainult Konuvere külas. Lisaks Konuvere–Sulu teele jõe põhjakaldal kulgeb jõe lõunakaldal Konuvere–Kilgi tee. Konuvere külas ületavad jõe Tallinna–Pärnu–Ikla maantee (Konuvere sild) ja Konuvere Kivisilla tee (Konuvere kivisild). Konuvere kivisild toetub keskel jõesaarele. Jõgi voolab ikka veel loogeldes läände, kuid keerab siis edelasse, et jälle loogeldes läände voolata. Siin on jões ka üks saar. 

Umbes 1,9 km Konuvere kivisillast lääne-edelas suubub paremalt jõkke Konuvere oja. Peagi voolab jõgi Konuvere ja Tiduvere küla (Vigala vald) piiril, siis ainult Tiduvere külas. Jõgi keerab loogeldes edelasse, siis läände. Siin suubub vasakult jõkke Ahjuvare oja
Edasi keerab jõgi lõunasse, et peagi jälle läände keerata. Käänukohas suubub vasakult jõkke Tiduvere oja. Jõgi keerab nüüd edelasse. Jõest kagupool kulgeb Hirvepargi–Tiduvere tee, loodepool kulgeb Paeküla–Vana–Vigala tee. Jõe põhjakaldal on Pilkuse hoiuala. Siin suubub vasakult jõkke Sipelga kraav. Umbes 600 m loodesse (teisele poole Paeküla–Vana–Vigala teed) jääb Pilkuse raba (Pilkuse maastikukaitseala). Jõgi voolab nüüd Vana-Vigala külas. Jõe kallastele jääb Vana-Vigala park ja Hirvepark. Üle jõe läheb siin Silla–Jädivere tee (Vana-Vigala sild). Jõe loodekaldal kulgeb nüüd Vana–Vigala–Läti tee. 
Edasi voolab jõgi Läti külas ja keerab lõunasse, jõe ületab siin Vana–Vigala–Läti tee (Läti sild). Edasi keerab jõgi läände ning voolab Läti ja Paljasmaa külade piiril. Varsti keerab jõgi edelasse, käänukohal suubub sellesse paremalt Sepasoo peakraav
Jõgi voolab peagi Rumba külas, Käntu-Kastja hoiualal. Nüüd suubub sellesse vasakult Velise jõgi. Jõgi keerab läände. Jõe lõunakaldal kulgeb Kirbla–Rumba–Vana-Vigala tee. Peagi keerab jõgi lääne-loode suunas ja suubub Kasari jõkke.

flix - lihtsalt ilus
"Rumba kurvid" Vigala jõel. Foto: Rainer-Mart Kiolein /Kalale.ee

Särg, nurg, ahven, haug, turb, viidikas, tippviidikas, harvemini linask, latikas, luts, karp, kiisk. Kevadeti tuleb jõkke vimb. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Toimetaja märkus: Vigala jõge peetakse ja ka nimetatakse kalameeste poolt tihti Kasari jõeks, mis ei ole kooskõlas jõgede ametlikult kinnitatud nimedega. Vigala jõe pidamine Kasari põhijõeks tuleneb sellest, et Vigala jõgi on pikem ja umbes 2x veerohkem kui Teenuse jõgi, millega ta ühineb, kuigi ametlikult loetakse hoopis Teenuse jõge Kasari põhijõeks.     

Allikad:
Arvi Järvekülg: "Eesti jõed" (Tartu 2001)

Vaata lisaks:

Rumba sirge (Vigala jõel)
Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
Vigala lisajõed (loend)
Kalale.ee KIK