Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)

Vigala jõgi, ka Koluvere jõgi, varem ka Konuvere jõgi, Konovere jõgi; ülemjooksul Ingliste jõgi

Kasari veerohkeim lisajõgi. 
Jõge alamjooks asub Läänemaal Lihula vallas Rumba küla ja Martna vallas Keskküla küla aladel;
Jõe põhiosa asub Raplamaal: Kehtna vallas Hertu, Lau, Linnaaluste ja Põrsaku külas, Märjamaa vallas Jaaniveski, Jõeääre, Kiilaspere, Konuvere, Lokuta, Metsaääre, Metsküla, Mõisamaa ja Sulu külas, Raikküla vallas Koikse, Lipametsa, Loe, Lõpemetsa, Raikküla, Tamme ja Ummaru külas, Rapla vallas Iira külas, Kuusiku alevikus, Kuusiku-Nõmme külas, Rapla linnas, Sulupere, Tuti, Uusküla, Valtu, Väljataguse ja Ülejõe külas ning Vigala vallas Läti, Paljasmaa, Tiduvere ja Vana-Vigala külas.

Jõgi algab Kõnnumaal Keava rabast; suubub Rumba külas Kasari jõkke (24,7 km Kasari suudmest).

Vigala jõe pikkus on 102 kilomeetrit, valgala suurus 1577,2 ruutkilomeetrit.

Suuremad lisajõed:
paremalt - Kodila jõgi ja Konuvere oja;
vasemalt - Kuusiku jõgi, Ahtama oja, Tüüringi oja, Velise jõgi ja Liivasoone peakraav.

Jõe teele jäävad Tamme veskipaisjärv (Kabala järv), Minnika paisjärv, Kuusiku veehoidla ja Sõerumäe paisjärv.

Vigala jõe alamjooksul (Rumba piirkonnas) on suurvee ajal suured üleujutused. Tegemist on Kasari luhtade sisemaapoolse jätkuga.

Avalik veekogu, mille piiranguvöönd on 100 m.

Vigala jõgi puutub kokku järgmiste kaitsealadega: Kõnnumaa maastikukaitseala, Vana-Vigala park ja Hirvepark (Vana-Vigala park ja Hirvepark koos puiesteedega), Konuvere põlispuud, Kuusiku metsapark koos puiesteega. 

Kaitse alla on võetud võldase ja paksukojalise jõekarbi leiukohad.

Lääne-Eesti vesikond - Matsalu alamvesikond
Keskkonnaregistri kood: VEE1110400

Lähte asukoht
  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
6510749 58°44'10"   
509037 24°9'21"   

Suudme asukoht
  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
6511167 58°44'24"    
504317 24°4'28"    

Vigala jõgi. Foto: Viktor Bursov /kalale.ee
/---/
Kasari suurim lisajõgi. Peale lühikese suudme-eelse Läänemaal paikneva osa paikneb Rapla maakonna territooriumil. Algab Keava raba põhjaservast ja suubub Kasari jõkke vasakult kaldalt 24,7 km kaugusel suudmest; pikkus 95 km ja valgala 1580 ruutkilomeetrit.
Jõe ülemjooks paikneb Põhja-Eesti lavamaal ning kesk- ja alamjooks Lääne-Eesti madalikul. Jõe org enamasti puudub või on nõrgalt välja arenenud. Jõe suue asub Käntu raba edelanurga lähedal, Kalda talust 1,5 km lääneedela pool.
Vigala jõgi on mõõduka kaldega. Vesiveskeid on jõel olnud varematel aegadel rohkesti. Haimre mõisas Sulul 1764. a. asutatud paberiveski oli Eestis Räpina paberivabriku järel vanuselt teine ja töötas kuni 18. sajandi lõpuni (Juske, 1993). L. A. Mellini 1798. a. kaardil on märgitud 12 vesiveskit (loetletud allavoolu): Kuusikul, Koikses, Laikmaa külas (Münik), Kabala külas 2 veskit, Moodral, Väike-Kastil, Kohatul, Paistikol, Sulus, Konoveres ja Rumbal.
/A. Järvekülg. Eesti jõed. Tartu, 2001/

Jõe vooluteekond:

Jõgi saab alguse Keava raba idaküljel Lau, Linnaaluste ja Paluküla külade (Kehtna vald) lahkmejoonte kolmikpunkti lähedal, Kõnnumaa maastikukaitsealal. 
Sealt voolab jõgi umbes 3 km põhja-loode suunas algul Lau ja Linnaaluste külade piiril piki Keava raba serva ja siis Lau külas läbi raba ümbritseva metsa ning keerab siis läände. 
Umbes 600 m pärast ületab jõe Keava–Hõreda tee, edasi umbes 150 m järel keerab jõgi loodesse, et umbes 750 m järel jälle läände keerata. Jõesäng on siin inimtegevuse poolt õgvendatud ja koosneb pea eranditult sirgetest lõikudest. Siinkandis kutsutakse jõge ka Konovere jõeks. 
Umbes 300 m järel keerab jõgi lääne-edelasse. Käänukohast umbes 1300 m põhja-loode suunas jääb Hõreda raba (Pae raba). Jõgi voolab nüüd Põrsaku külas. Umbes 2,2 km järel lõpeb inimtegevusega õgvendatud jõelõik ja algab lühike looduslik ja käänuline lõik. Umbes 400 m järel see lõpeb, selles kohas suubub vasakult jõkke Keava peakraav. Jõgi keerab loodesse, siis läände ja jälle loodesse, siis läände ja jälle loodesse ning voolab nüüd Hertu külas. Valtu küla (Rapla vald) piiril ületab jõe Tallinn-Pärnu raudtee, teisel pool raudteed muutub ka jõesäng looduslikuks. Jõe läänekalda lähedale jäävad Valtu põlispuud koos alleega ja Öökulli järv. Jõgi läheb jälle raudtee alt läbi ja voolab nüüd Ülejõe külas. Edasi voolab jõgi Rapla linna piiril. Sellest läheb üle Juuru–Rapla tee (Ülejõe sild). Nüüd läheb jõgi jälle raudtee alt läbi ja voolab Rapla linna põhjaosas loogeldes loodesse. Siis keerab läände ja läheb Tallinna–Rapla–Türi maantee alt läbi (Rapla sild). 

Raplast väljudes keerab jõgi edelasse. Siin suubub temasse paremalt Aranküla peakraav. Jõgi voolab nüüd Sulupere külas, edasi Tuti külas, kus läbib Sõerumäe paisjärve ja läheb Rapla ümbersõidu tee alt läbi (Sõerumäe sild). Iira küla piiril läheb jõgi Rapla–Märjamaa maantee alt läbi (Parila sild). Jõgi voolab nüüd Iira ja Väljataguse küla piiril loogeldes edelasse. Rapla–Märjamaa maantee ja Hageri–Kodila–Kuusiku tee ristmikust umbes 1 km kagusse suubub vasakult jõkke Kuusiku jõgi. Iira külas asub ka Kuusiku lennuväli (eelnimetatud ristmikust umbes 800 m loodesse). Kuusiku küla lõunapiiril voolab jõgi läbi Kuusiku veehoidla. Veehoidlas on mitu saart, selle põhjakaldal on Kuusiku metsapark koos puiesteega. Jõega rööbiti (põhjapool) kulgeb Rapla–Märjamaa maantee. Jõgi voolab nüüd Kuusiku-Nõmme külas keerab loogeldes lõunasse. 

Raikküla valda jõudes keerab jõgi jällegi edelasse. Siin suubub temasse vasakult Raikküla peakraav. Jõgi kaldub läände ja temasse suubub paremalt Kodila jõgi. Nüüd keerab jõgi jälle edelasse ja läbib Minnika paisjärve. Ummaru ja Tamme külade piiril keerab jõgi läände. Siin on jõe põhjakaldal Laikmaa luht. 
Tamme külas ületab jõe Koikse–Purku tee (Kabala sild), siin on ka Tamme veskipaisjärv. Jõgi keerab nüüd põhja, siis lõunasse ja läände ning taas lõunasse. Jõgi voolab Tamme ja Lõpemetsa küla piiril. Jõe põhjakaldal kulgeb Tamme–Loe–Tamme tee. Lõpemetsa ja Loe küla piiril keerab jõgi läände ja edelasse ning voolab Tamme–Loe–Tamme tee alt läbi (Loe sild). 
Enne Märjamaa valla piiri suubub jõkke paremalt Kabala oja ja pärast valla piiri vasakult Ahtama oja. Ahtama oja suudmest umbes 300 m edelas ületab jõe Lipa–Mõisamaa tee (Moodra sild). Jaaniveski ja Metsküla küla piiril keerab jõgi lõunasse ja siin suubub temasse paremalt Orgita peakraav. Peagi keerab jõgi jälle loogeldes edelasse ja läheb Märjamaa–Valgu tee alt läbi (Jaaniveski sild). Pärast silda voolab jõgi kagusse kuid keerab siis edelasse. Jõgi voolab nüüd Metsaääre külas ja kuulub Sulu hoiualasse. 
Lokuta ja Metsaääre külade piiril suubub paremalt jõkke Kivirehe oja. Metsaääre ja Sulu külade piiril suubub jõkke Tüüringi oja. Sulu külas ületab jõe Haimre–Sulu–Velise tee (Sulu sild). Sulu külas väljub jõgi ka Sulu hoiualast. Jõgi voolab nüüd Jõeääre ja Kiilaspere külade piiril läände. Paremalt suubub temasse Aruküla peakraav. Piki paremkallast kulgeb siin Konuvere–Sulu tee. Jõge kutsutakse siinkandis ka Konuvere jõeks. Jões on siin ka mitu saart. Siin suubub vasakult jõkke Karvoja. Suubumiskohast umbes 600 m lõunasse jääb Kilgi soo. 
Peagi voolab jõgi Konuvere ja Kiilaspere külade piiril, siis juba ainult Konuvere külas. Lisaks Konuvere–Sulu teele jõe põhjakaldal kulgeb jõe lõunakaldal Konuvere–Kilgi tee. Konuvere külas ületavad jõe Tallinna–Pärnu–Ikla maantee (Konuvere sild) ja Konuvere Kivisilla tee (Konuvere kivisild). Konuvere kivisild toetub keskel jõesaarele. Jõgi voolab ikka veel loogeldes läände, kuid keerab siis edelasse, et jälle loogeldes läände voolata. Siin on jões ka üks saar. 

Umbes 1,9 km Konuvere kivisillast lääne-edelas suubub paremalt jõkke Konuvere oja. Peagi voolab jõgi Konuvere ja Tiduvere küla (Vigala vald) piiril, siis ainult Tiduvere külas. Jõgi keerab loogeldes edelasse, siis läände. Siin suubub vasakult jõkke Ahjuvare oja
Edasi keerab jõgi lõunasse, et peagi jälle läände keerata. Käänukohas suubub vasakult jõkke Tiduvere oja. Jõgi keerab nüüd edelasse. Jõest kagupool kulgeb Hirvepargi–Tiduvere tee, loodepool kulgeb Paeküla–Vana–Vigala tee. Jõe põhjakaldal on Pilkuse hoiuala. Siin suubub vasakult jõkke Sipelga kraav. Umbes 600 m loodesse (teisele poole Paeküla–Vana–Vigala teed) jääb Pilkuse raba (Pilkuse maastikukaitseala). Jõgi voolab nüüd Vana-Vigala külas. Jõe kallastele jääb Vana-Vigala park ja Hirvepark. Üle jõe läheb siin Silla–Jädivere tee (Vana-Vigala sild). Jõe loodekaldal kulgeb nüüd Vana–Vigala–Läti tee. 
Edasi voolab jõgi Läti külas ja keerab lõunasse, jõe ületab siin Vana–Vigala–Läti tee (Läti sild). Edasi keerab jõgi läände ning voolab Läti ja Paljasmaa külade piiril. Varsti keerab jõgi edelasse, käänukohal suubub sellesse paremalt Sepasoo peakraav
Jõgi voolab peagi Rumba külas, Käntu-Kastja hoiualal. Nüüd suubub sellesse vasakult Velise jõgi. Jõgi keerab läände. Jõe lõunakaldal kulgeb Kirbla–Rumba–Vana-Vigala tee. Peagi keerab jõgi lääne-loode suunas ja suubub Kasari jõkke.

flix - lihtsalt ilus
"Rumba kurvid" Vigala jõel. Foto: Rainer-Mart Kiolein /Kalale.ee

Särg, nurg, ahven, haug, turb, viidikas, tippviidikas, harvemini linask, latikas, luts, karp, kiisk. Kevadeti tuleb jõkke vimb. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Toimetaja märkus: Vigala jõge peetakse ja ka nimetatakse kalameeste poolt tihti Kasari jõeks, mis ei ole kooskõlas jõgede ametlikult kinnitatud nimedega. Vigala jõe pidamine Kasari põhijõeks tuleneb sellest, et Vigala jõgi on pikem ja umbes 2x veerohkem kui Teenuse jõgi, millega ta ühineb, kuigi ametlikult loetakse hoopis Teenuse jõge Kasari põhijõeks.     

Allikad:
Arvi Järvekülg: "Eesti jõed" (Tartu 2001)

Vaata lisaks:

Rumba sirge (Vigala jõel)
Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
Vigala lisajõed (loend)
Kalale.ee KIK