Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)

Vigala jõgi, ka Koluvere jõgi, varem ka Konuvere jõgi, Konovere jõgi; Ć¼lemjooksul Ingliste jõgi

Kasari veerohkeim lisajõgi. 
Jõge alamjooks asub LƤƤnemaal Lihula vallas Rumba kĆ¼la ja Martna vallas KeskkĆ¼la kĆ¼la aladel;
Jõe põhiosa asub Raplamaal: Kehtna vallas Hertu, Lau, Linnaaluste ja Põrsaku kĆ¼las, MƤrjamaa vallas Jaaniveski, JõeƤƤre, Kiilaspere, Konuvere, Lokuta, MetsaƤƤre, MetskĆ¼la, Mõisamaa ja Sulu kĆ¼las, RaikkĆ¼la vallas Koikse, Lipametsa, Loe, Lõpemetsa, RaikkĆ¼la, Tamme ja Ummaru kĆ¼las, Rapla vallas Iira kĆ¼las, Kuusiku alevikus, Kuusiku-Nõmme kĆ¼las, Rapla linnas, Sulupere, Tuti, UuskĆ¼la, Valtu, VƤljataguse ja Ɯlejõe kĆ¼las ning Vigala vallas LƤti, Paljasmaa, Tiduvere ja Vana-Vigala kĆ¼las.

Jõgi algab Kõnnumaal Keava rabast; suubub Rumba kĆ¼las Kasari jõkke (24,7 km Kasari suudmest).

Vigala jõe pikkus on 102 kilomeetrit, valgala suurus 1577,2 ruutkilomeetrit.

Suuremad lisajõed:
paremalt - Kodila jõgi ja Konuvere oja;
vasemalt - Kuusiku jõgi, Ahtama oja, TĆ¼Ć¼ringi oja, Velise jõgi ja Liivasoone peakraav.

Jõe teele jƤƤvad Tamme veskipaisjƤrv (Kabala jƤrv), Minnika paisjƤrv, Kuusiku veehoidla ja SõerumƤe paisjƤrv.

Vigala jõe alamjooksul (Rumba piirkonnas) on suurvee ajal suured Ć¼leujutused. Tegemist on Kasari luhtade sisemaapoolse jƤtkuga.

Avalik veekogu, mille piiranguvƶƶnd on 100 m.

Vigala jõgi puutub kokku jƤrgmiste kaitsealadega: Kõnnumaa maastikukaitseala, Vana-Vigala park ja Hirvepark (Vana-Vigala park ja Hirvepark koos puiesteedega), Konuvere põlispuud, Kuusiku metsapark koos puiesteega. 

Kaitse alla on võetud võldase ja paksukojalise jõekarbi leiukohad.

LƤƤne-Eesti vesikond - Matsalu alamvesikond
Keskkonnaregistri kood: VEE1110400

LƤhte asukoht
  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
6510749 58Ā°44'10"   
509037 24Ā°9'21"   

Suudme asukoht
  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
6511167 58Ā°44'24"    
504317 24Ā°4'28"    

Vigala jõgi. Foto: Viktor Bursov /kalale.ee
/---/
Kasari suurim lisajõgi. Peale lĆ¼hikese suudme-eelse LƤƤnemaal paikneva osa paikneb Rapla maakonna territooriumil. Algab Keava raba põhjaservast ja suubub Kasari jõkke vasakult kaldalt 24,7 km kaugusel suudmest; pikkus 95 km ja valgala 1580 ruutkilomeetrit.
Jõe Ć¼lemjooks paikneb Põhja-Eesti lavamaal ning kesk- ja alamjooks LƤƤne-Eesti madalikul. Jõe org enamasti puudub või on nõrgalt vƤlja arenenud. Jõe suue asub KƤntu raba edelanurga lƤhedal, Kalda talust 1,5 km lƤƤneedela pool.
Vigala jõgi on mõõduka kaldega. Vesiveskeid on jõel olnud varematel aegadel rohkesti. Haimre mõisas Sulul 1764. a. asutatud paberiveski oli Eestis RƤpina paberivabriku jƤrel vanuselt teine ja tƶƶtas kuni 18. sajandi lõpuni (Juske, 1993). L. A. Mellini 1798. a. kaardil on mƤrgitud 12 vesiveskit (loetletud allavoolu): Kuusikul, Koikses, Laikmaa kĆ¼las (MĆ¼nik), Kabala kĆ¼las 2 veskit, Moodral, VƤike-Kastil, Kohatul, Paistikol, Sulus, Konoveres ja Rumbal.
/A. JƤrvekĆ¼lg. Eesti jõed. Tartu, 2001/

Jõe vooluteekond:

Jõgi saab alguse Keava raba idakĆ¼ljel Lau, Linnaaluste ja PalukĆ¼la kĆ¼lade (Kehtna vald) lahkmejoonte kolmikpunkti lƤhedal, Kõnnumaa maastikukaitsealal. 
Sealt voolab jõgi umbes 3 km põhja-loode suunas algul Lau ja Linnaaluste kĆ¼lade piiril piki Keava raba serva ja siis Lau kĆ¼las lƤbi raba Ć¼mbritseva metsa ning keerab siis lƤƤnde. 
Umbes 600 m pƤrast Ć¼letab jõe Keava–Hõreda tee, edasi umbes 150 m jƤrel keerab jõgi loodesse, et umbes 750 m jƤrel jƤlle lƤƤnde keerata. JõesƤng on siin inimtegevuse poolt õgvendatud ja koosneb pea eranditult sirgetest lõikudest. Siinkandis kutsutakse jõge ka Konovere jõeks. 
Umbes 300 m jƤrel keerab jõgi lƤƤne-edelasse. KƤƤnukohast umbes 1300 m põhja-loode suunas jƤƤb Hõreda raba (Pae raba). Jõgi voolab nĆ¼Ć¼d Põrsaku kĆ¼las. Umbes 2,2 km jƤrel lõpeb inimtegevusega õgvendatud jõelõik ja algab lĆ¼hike looduslik ja kƤƤnuline lõik. Umbes 400 m jƤrel see lõpeb, selles kohas suubub vasakult jõkke Keava peakraav. Jõgi keerab loodesse, siis lƤƤnde ja jƤlle loodesse, siis lƤƤnde ja jƤlle loodesse ning voolab nĆ¼Ć¼d Hertu kĆ¼las. Valtu kĆ¼la (Rapla vald) piiril Ć¼letab jõe Tallinn-PƤrnu raudtee, teisel pool raudteed muutub ka jõesƤng looduslikuks. Jõe lƤƤnekalda lƤhedale jƤƤvad Valtu põlispuud koos alleega ja Ɩƶkulli jƤrv. Jõgi lƤheb jƤlle raudtee alt lƤbi ja voolab nĆ¼Ć¼d Ɯlejõe kĆ¼las. Edasi voolab jõgi Rapla linna piiril. Sellest lƤheb Ć¼le Juuru–Rapla tee (Ɯlejõe sild). NĆ¼Ć¼d lƤheb jõgi jƤlle raudtee alt lƤbi ja voolab Rapla linna põhjaosas loogeldes loodesse. Siis keerab lƤƤnde ja lƤheb Tallinna–Rapla–TĆ¼ri maantee alt lƤbi (Rapla sild). 

Raplast vƤljudes keerab jõgi edelasse. Siin suubub temasse paremalt ArankĆ¼la peakraav. Jõgi voolab nĆ¼Ć¼d Sulupere kĆ¼las, edasi Tuti kĆ¼las, kus lƤbib SõerumƤe paisjƤrve ja lƤheb Rapla Ć¼mbersõidu tee alt lƤbi (SõerumƤe sild). Iira kĆ¼la piiril lƤheb jõgi Rapla–MƤrjamaa maantee alt lƤbi (Parila sild). Jõgi voolab nĆ¼Ć¼d Iira ja VƤljataguse kĆ¼la piiril loogeldes edelasse. Rapla–MƤrjamaa maantee ja Hageri–Kodila–Kuusiku tee ristmikust umbes 1 km kagusse suubub vasakult jõkke Kuusiku jõgi. Iira kĆ¼las asub ka Kuusiku lennuvƤli (eelnimetatud ristmikust umbes 800 m loodesse). Kuusiku kĆ¼la lõunapiiril voolab jõgi lƤbi Kuusiku veehoidla. Veehoidlas on mitu saart, selle põhjakaldal on Kuusiku metsapark koos puiesteega. Jõega rƶƶbiti (põhjapool) kulgeb Rapla–MƤrjamaa maantee. Jõgi voolab nĆ¼Ć¼d Kuusiku-Nõmme kĆ¼las keerab loogeldes lõunasse. 

RaikkĆ¼la valda jõudes keerab jõgi jƤllegi edelasse. Siin suubub temasse vasakult RaikkĆ¼la peakraav. Jõgi kaldub lƤƤnde ja temasse suubub paremalt Kodila jõgi. NĆ¼Ć¼d keerab jõgi jƤlle edelasse ja lƤbib Minnika paisjƤrve. Ummaru ja Tamme kĆ¼lade piiril keerab jõgi lƤƤnde. Siin on jõe põhjakaldal Laikmaa luht. 
Tamme kĆ¼las Ć¼letab jõe Koikse–Purku tee (Kabala sild), siin on ka Tamme veskipaisjƤrv. Jõgi keerab nĆ¼Ć¼d põhja, siis lõunasse ja lƤƤnde ning taas lõunasse. Jõgi voolab Tamme ja Lõpemetsa kĆ¼la piiril. Jõe põhjakaldal kulgeb Tamme–Loe–Tamme tee. Lõpemetsa ja Loe kĆ¼la piiril keerab jõgi lƤƤnde ja edelasse ning voolab Tamme–Loe–Tamme tee alt lƤbi (Loe sild). 
Enne MƤrjamaa valla piiri suubub jõkke paremalt Kabala oja ja pƤrast valla piiri vasakult Ahtama oja. Ahtama oja suudmest umbes 300 m edelas Ć¼letab jõe Lipa–Mõisamaa tee (Moodra sild). Jaaniveski ja MetskĆ¼la kĆ¼la piiril keerab jõgi lõunasse ja siin suubub temasse paremalt Orgita peakraav. Peagi keerab jõgi jƤlle loogeldes edelasse ja lƤheb MƤrjamaa–Valgu tee alt lƤbi (Jaaniveski sild). PƤrast silda voolab jõgi kagusse kuid keerab siis edelasse. Jõgi voolab nĆ¼Ć¼d MetsaƤƤre kĆ¼las ja kuulub Sulu hoiualasse. 
Lokuta ja MetsaƤƤre kĆ¼lade piiril suubub paremalt jõkke Kivirehe oja. MetsaƤƤre ja Sulu kĆ¼lade piiril suubub jõkke TĆ¼Ć¼ringi oja. Sulu kĆ¼las Ć¼letab jõe Haimre–Sulu–Velise tee (Sulu sild). Sulu kĆ¼las vƤljub jõgi ka Sulu hoiualast. Jõgi voolab nĆ¼Ć¼d JõeƤƤre ja Kiilaspere kĆ¼lade piiril lƤƤnde. Paremalt suubub temasse ArukĆ¼la peakraav. Piki paremkallast kulgeb siin Konuvere–Sulu tee. Jõge kutsutakse siinkandis ka Konuvere jõeks. Jões on siin ka mitu saart. Siin suubub vasakult jõkke Karvoja. Suubumiskohast umbes 600 m lõunasse jƤƤb Kilgi soo. 
Peagi voolab jõgi Konuvere ja Kiilaspere kĆ¼lade piiril, siis juba ainult Konuvere kĆ¼las. Lisaks Konuvere–Sulu teele jõe põhjakaldal kulgeb jõe lõunakaldal Konuvere–Kilgi tee. Konuvere kĆ¼las Ć¼letavad jõe Tallinna–PƤrnu–Ikla maantee (Konuvere sild) ja Konuvere Kivisilla tee (Konuvere kivisild). Konuvere kivisild toetub keskel jõesaarele. Jõgi voolab ikka veel loogeldes lƤƤnde, kuid keerab siis edelasse, et jƤlle loogeldes lƤƤnde voolata. Siin on jões ka Ć¼ks saar. 

Umbes 1,9 km Konuvere kivisillast lƤƤne-edelas suubub paremalt jõkke Konuvere oja. Peagi voolab jõgi Konuvere ja Tiduvere kĆ¼la (Vigala vald) piiril, siis ainult Tiduvere kĆ¼las. Jõgi keerab loogeldes edelasse, siis lƤƤnde. Siin suubub vasakult jõkke Ahjuvare oja
Edasi keerab jõgi lõunasse, et peagi jƤlle lƤƤnde keerata. KƤƤnukohas suubub vasakult jõkke Tiduvere oja. Jõgi keerab nĆ¼Ć¼d edelasse. Jõest kagupool kulgeb Hirvepargi–Tiduvere tee, loodepool kulgeb PaekĆ¼la–Vana–Vigala tee. Jõe põhjakaldal on Pilkuse hoiuala. Siin suubub vasakult jõkke Sipelga kraav. Umbes 600 m loodesse (teisele poole PaekĆ¼la–Vana–Vigala teed) jƤƤb Pilkuse raba (Pilkuse maastikukaitseala). Jõgi voolab nĆ¼Ć¼d Vana-Vigala kĆ¼las. Jõe kallastele jƤƤb Vana-Vigala park ja Hirvepark. Ɯle jõe lƤheb siin Silla–JƤdivere tee (Vana-Vigala sild). Jõe loodekaldal kulgeb nĆ¼Ć¼d Vana–Vigala–LƤti tee. 
Edasi voolab jõgi LƤti kĆ¼las ja keerab lõunasse, jõe Ć¼letab siin Vana–Vigala–LƤti tee (LƤti sild). Edasi keerab jõgi lƤƤnde ning voolab LƤti ja Paljasmaa kĆ¼lade piiril. Varsti keerab jõgi edelasse, kƤƤnukohal suubub sellesse paremalt Sepasoo peakraav
Jõgi voolab peagi Rumba kĆ¼las, KƤntu-Kastja hoiualal. NĆ¼Ć¼d suubub sellesse vasakult Velise jõgi. Jõgi keerab lƤƤnde. Jõe lõunakaldal kulgeb Kirbla–Rumba–Vana-Vigala tee. Peagi keerab jõgi lƤƤne-loode suunas ja suubub Kasari jõkke.

flix - lihtsalt ilus
"Rumba kurvid" Vigala jõel. Foto: Rainer-Mart Kiolein /Kalale.ee

SƤrg, nurg, ahven, haug, turb, viidikas, tippviidikas, harvemini linask, latikas, luts, karp, kiisk. Kevadeti tuleb jõkke vimb. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Toimetaja mƤrkus: Vigala jõge peetakse ja ka nimetatakse kalameeste poolt tihti Kasari jõeks, mis ei ole kooskõlas jõgede ametlikult kinnitatud nimedega. Vigala jõe pidamine Kasari põhijõeks tuleneb sellest, et Vigala jõgi on pikem ja umbes 2x veerohkem kui Teenuse jõgi, millega ta Ć¼hineb, kuigi ametlikult loetakse hoopis Teenuse jõge Kasari põhijõeks.     

Allikad:
Arvi JƤrvekĆ¼lg: "Eesti jõed" (Tartu 2001)

Vaata lisaks:

Rumba sirge (Vigala jõel)
Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
Vigala lisajõed (loend)
Kalale.ee KIK