Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
3. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
4. Abakala (Ballerus ballerus)
5. Abiogenees
6. Adamson Amandus
7. aer
8. aerjalalised (kopepoodid)
9. Ahing (västar; angerjaahing)
10. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
11. Ahtuba
12. Ahven (Perca fluviatilis)
13. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
14. Aiauss
15. ainupõlvsed
16. Akuraid (Narcine)
17. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
18. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
19. albatrossid
20. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
21. Allveevahimees
22. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
23. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
24. Amudarja
25. Amuur
26. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
27. Anemomeeter
28. Angerja oja (Angerja jõgi)
29. Angerjaõngejada
30. Angerjas (Anguilla anguilla)
31. Angerjas (pärimus)
32. Angerjas jaapani köögis
33. Angerjasöömise ajaloost
34. Angerjaõngejada
35. Angersägad (Clarias)
36. Angulas
37. Anisakiaas (anisakidoos)
38. Anisakiidid (Anisakidae)
39. Anne kanal
40. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
41. Anšoovislased (Engraulidae)
42. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
43. Antagonism
44. Araabia meri
45. Arapaima
46. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
47. Arteesia vesi
48. Astelraid (Dasyatis)
49. Astelraid 2 (Bathytoshia)
50. Astelraid 3 (Hemitrygon),
51. Astelraid 6 (Fontitrygon)
52. Atla jõgi
53. Atla laht
54. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
55. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
56. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
57. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
58. atraktant (atrahent)
59. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
60. Baikal
61. Balzer
62. Barramundi
63. Bass
64. Bellingshausen
65. Beluuga (Huso huso)
66. Bentaal
67. Bentos
68. Bete
69. Bete Krokodil
70. Biofilter
71. Bioturbatsioon
72. Birdeye
73. Birjussa
74. bissa
75. Botvinja
76. Brahmaputra
77. Briis
78. Buran (mootorsaan)
79. Canvey saare elukas
80. Castingu MM
81. Chessie (veekrüptiid USAs)
82. Cooki saared
83. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
84. Creme
85. D.A.M.
86. Daing
87. Dirhami laht
88. Donburi
89. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
90. Ebisu (jaapani kalajumal)
91. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
92. Eesti jõgede loend
93. Eesti järved
94. Eesti järvede loend
95. Eesti Kalur
96. Eesti lahed (tähestikuline loend)
97. Eesti Merekool
98. EFTTA
99. Elango, Julius
100. Emajõe Lodjaselts
101. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
102. Emakala (Zoarces viviparus)
103. End, Albert Arvo
104. Endla järvestik
105. Erikson, Juhan (kalatööstur)
106. Erinarkid (Heteronarce)
107. Erm Vaike
108. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
109. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
110. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
111. Fenkol (apteegitill)
112. Flambeau
113. Fotofoor
114. Friteerimine
115. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
116. Garum ja liquamen
117. Gupi (Poecilia reticulata)
118. Haamerhai (Eusphyra blochii)
119. Haid kulinaarias
120. Hailiha nimekujud
121. Hakk-kala
122. Hallhaid (Carcharhinus)
123. Hammassärg (Rutilus frisii)
124. Harilaid
125. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
126. Harilik meriangerjas (Conger conger)
127. Harilik merilohe (Trachinus draco)
128. Harilik mullauss (maauss)
129. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
130. Harilik taimen (Hucho taimen)
131. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
132. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
133. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
134. Harju alamvesikond
135. Hauapüük
136. Haug püügikalana
137. Haug toidukalana
138. Haugasraid (Aetobatus)
139. Heeringalised (Clupeiformes)
140. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
141. Heeringlased (Clupeidae)
142. Heik (Hake) kalanimedes
143. Heintz Karl
144. Heleraid (Leucoraja)
145. Hensen, Victor
146. Hi-Lo
147. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
148. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
149. Hobulaiuskraadid
150. Hollandi kaste
151. Homaarlased (Nephropidae)
152. Hulkharjasussid (Polychaeta)
153. Hõbekoger (Carassius gibelio)
154. Hõimkond
155. Hülgepüük
156. Iilastuli
157. Imiussid (Trematoda)
158. Indo-Vaikne ookeaniala
159. Invincible (Nilsu)
160. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
161. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
162. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
163. Jahumardika vastne (jahuuss)
164. Johannes Vares
165. Jussi järved
166. Juust õngesöödana
167. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
168. Jõehallhaid (Glyphis)
169. Jõemõisa-Kaiu järvestik
170. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
171. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
172. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
173. Jämesabaraid (Urolophus)
174. Järveelustik ehk limnobios
175. Järvekoletised
176. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
177. Jäseraid (Cruriraja)
178. Jääpüük
179. Jäärauad
180. Kaanid (Hirudinea)
181. Kaarmise järv (Karmise järv)
182. Kaaviari ajaloost
183. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
184. Kahvamine
185. kalade loend H-K
186. kalade loend L-O
187. kalade loend P-T
188. kalade loend U-Ü
189. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
190. Kalakasvatus
191. Kalakasvatus Eestis
192. Kalamüüdid ja müütilised kalad
193. Kalandus
194. Kalanduskoda
195. Kalaparv
196. Kalurite loitse ja ütlusi
197. Kaluuga (Huso dauricus)
198. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
199. Karelestad (Hippoglossoides)
200. Kartul
201. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
202. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
203. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
204. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
205. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
206. Katsuobushi
207. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
208. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
209. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
210. Kidata konks
211. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
212. Kiinide vastsed
213. Kiisk (pärimus)
214. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
215. Kilu nimelugu
216. Kinnine haspelrull
217. Kinnise rulli ehitus
218. Kirptirgu sidumise sõlm 1
219. kiviahvenlased (Serranidae)
220. Koerhailased (Scyliorhinidae)
221. Koger (Carassius carassius)
222. Kogred (Carassius)
223. Koibraid (Sinobatis)
224. konks (õngekonks)
225. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
226. Koonhaid (Rhizoprionodon)
227. Koorküla järvestik
228. Kopskalad (Dipnoi)
229. Kosmoidsoomus
230. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
231. Kuivatamine/vinnutamine
232. Kuldkala (Carassius auratus)
233. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
234. Kura säär
235. Kuremaa järv (Kurema järv)
236. Kussie (jaapani järvekoletis)
237. Kuusamon Uistin Oy
238. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
239. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
240. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
241. Kärbsed õngesöödana
242. Kärbsenukk (kärbsekookon)
243. Kärbsetõugud meditsiinis
244. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
245. Käsiõng
246. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
247. Lahtise rulli ehitus
248. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
249. Lahtise rulli vänt
250. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
251. Lakerda (türgipärane soolakala)
252. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
253. Landilugu: dr Heintz
254. Landilugu: Kuusamo puukala
255. Landilugu: Nilsu
256. Lasa järv [Koorküla järvestik]
257. Lasnhaid (Scoliodon)
258. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
259. Leevi jõgi
260. Leivast õngesöödad
261. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
262. Lestad (Platichthys)
263. Libekala
264. Liblikate röövikud
265. Liblikraid (Gymnura)
266. Liftahvenad (Helicolenus)
267. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
268. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
269. Linajärv (Jussi Linajärv)
270. Linask (Tinca tinca)
271. Linné, Karl
272. Linnuroni (Ligula intestinalis)
273. Lintsabalased (Trichiuridae)
274. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
275. Logardraid 3 (Pseudobatos)
276. Logardrailased (Rhinobatidae)
277. Lonthülged (Mirounga)
278. Loobu jõgi
279. Lophius budegassa (must merikurat)
280. Luts (Lota lota)
281. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
282. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
283. Läänesaarte alamvesikond
284. maailma jõed (loend)
285. Maggot
286. Majak (kolhoos)
287. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
288. Man
289. Mannasöödad
290. Maskraid (Neotrygon)
291. meduus
292. Merehaigus
293. Merekoletised
294. Meremeeste uskumused
295. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
296. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
297. Merikeellased (Soleidae)
298. Merikogerlased (Sparidae)
299. Merikoha (Sander marinus)
300. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
301. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
302. Meriluts (Brosme brosme)
303. Merineitsi
304. Meripuugid (Scorpaena)
305. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
306. Merisutt (Petromyzon marinus)
307. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
308. Merluusid (Merluccius)
309. Metsprussakas
310. Miiu
311. Moiva (Mallotus villosus)
312. Morilased (Moridae)
313. muda
314. Mudaelustik ehk pelon
315. Mussie (järvekoletis Kanadas)
316. Mussoon
317. Must marliin (Istiompax indica)
318. Mustatäpitõbi
319. Musthaid (Apristurus)
320. Mustjõe alamvesikond
321. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
322. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
323. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
324. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
325. Mõrrapüük
326. Mõõkkala (Xiphias gladius)
327. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
328. Määr, Aleksander
329. Mölder, August
330. Müütilised veeolendid
331. Naaskelraid (Pastinachus)
332. Nahknark (Crassinarke dormitor)
333. Naissaar
334. Narva veehoidla
335. Nasv
336. Navaaga (Eleginus nawaga)
337. Nelikant-kaldauss
338. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
339. Niituimlutslased (Physidae)
340. Nirkhailased (Hemigaleidae)
341. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
342. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
343. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
344. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
345. Nuutraid (Himantura)
346. Näkk (eesti)
347. Oad, Jaan
348. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
349. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
350. Ojamaa (Gotland)
351. Okasturilased (Notacanthidae)
352. ondatra (piisamrott, biisamrott)
353. Osmussaar
354. Pakssabaraid (Trygonoptera)
355. paneerimine
356. Paunküla veehoidla
357. Peen kõduuss
358. Peipsi alamvesikond
359. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
360. Pettai, Elmar Voldemar
361. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
362. Pigo (Rutilus pigus)
363. Pihklased (Myxini)
364. Pihtla kalakasvandus
365. Piikraid (Urobatis)
366. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
367. Piimjas soouss
368. Piiskopikala (bishop fish)
369. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
370. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
371. Pimenarkid (Typhlonarke)
372. Poi
373. Poola uss
374. Prespa forell (Salmo peristericus)
375. Prussakas ja tarakan
376. Psammon
377. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
378. Punane vihmauss (pool-ööuss)
379. Purikalalased (Istiophoridae)
380. Purjus krevetid
381. Puukala (Kuusamo puukala)
382. Põhjavee-elustik
383. Põishüljes (Cystophora cristata)
384. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
385. Põlula Kalakasvatuskeskus
386. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
387. Pärimus: Kaussjärv
388. Pärimus: Lutsu järv
389. Pärimus: Otepää Pühajärv
390. Pärimus: Raudjärve kullapütt
391. Pärimus: Uhtjärv
392. Pärimus: Verijärv
393. Pärnu alamvesikond
394. Pärnu Kalakombinaat
395. Pärnu kalanduskool
396. Rabakonn
397. Rakfisk ehk norra hapukala
398. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
399. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
400. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
401. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
402. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
403. Reobiont
404. Riffhai (Triaenodon obesus)
405. Rihmsabaraid (Taeniura)
406. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
407. Riikoja Heinrich
408. Ristkok, Jüri
409. Robalod (Centropomus)
410. Roheline mullauss
411. Rohukonn
412. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
413. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
414. Rombkalad (Bothus)
415. Rombkalalased (Bothidae)
416. Roosa mullauss
417. Russalka
418. Rõbak Baltiki
419. Rõuge järvestik
420. Räimeõng
421. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
422. Saadjärv (Saadrejärv)
423. Saaghailised (Pristiophoriformes)
424. Sagrits, Richard
425. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
426. Sammet, Jaak
427. Sannakji
428. Sardiin (Sardina pilchardus)
429. Sardiinid
430. Sardinellid (Sardinella)
431. Saunja laht
432. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
433. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
434. Sidrunhaid (Negaprion)
435. Siiad (Coregonus)
436. Siig - huvipüük Eestis
437. Siig spordikalana Skandinaavias
438. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
439. Sinakas soouss
440. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
441. siugkonnalised (apoodid)
442. Soomuskuked (Lepidotrigla)
443. Soomuslest (Limanda limanda)
444. Sovetskaja Rodina (laev)
445. Spinningisti kaksteist käsku
446. Staratel
447. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
448. Stroganina
449. Sump (kumm, pandur, märss)
450. Sumplaev
451. Susski, Vladimir
452. Suue
453. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
454. Suur mullauss
455. Suurallikas
456. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
457. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
458. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
459. Sõnnikuuss
460. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
461. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
462. Südvester
463. Sünkraid (Amblyraja)
464. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
465. Zoobentos
466. Taaliku sadam
467. Tabadusekepp
468. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
469. Tainas angerjapüügiks
470. Tallinna Kalakombinaat
471. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
472. Tallinna Merekolledž
473. Tamm, Friedrich
474. Tamula järv (Tamla järv)
475. Tatrakakud
476. Teibid (Leuciscus)
477. Temera (Temera hardwickii)
478. Tempura
479. Tiit Hunt. Eesti kalad
480. Tintlased (Osmeridae)
481. Tobiased (Ammodytes)
482. Tooder
483. Traaler
484. Traalnoot
485. Traalpüük
486. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
487. Triivpüük
488. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
489. Tuletorn
490. Tume vihmauss
491. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
492. Tursad (Gadus)
493. Tursamaks
494. Tursamaksa konserveerimine
495. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
496. Tuul
497. tuulekala (pärimus)
498. Tuur
499. Tuurlased (Acipenseridae)
500. Tõugjärv (Küünjärv)
501. Tõugussaare raba laugas
502. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
503. Tääkraid (Urotrygon)
504. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
505. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
506. Ukraina (baaslaev)
507. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
508. Unadon
509. Und
510. Undiin
511. Urbukse järv (Urbuse järv)
512. Ussikonks (säärekidadega konks)
513. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
514. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
515. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
516. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
517. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
518. Valgeninahai (Nasolamia velox)
519. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
520. Vastne
521. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
522. vesikond
523. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
524. Vihmauslased (Lumbricidae)
525. Vihmauss (liigid)
526. Viidikas (Alburnus alburnus)
527. Viitina kuurits
528. Vimb (Vimba vimba)
529. Vinnutatud räimed
530. Viru alamvesikond
531. Viuraid (Aetomylaeus)
532. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
533. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
534. Võldas (Cottus gobio)
535. Võrtsjärve alamvesikond
536. Väheharjasussid
537. Vähilaadsed
538. väike meriahven (Sebastes viviparus)
539. Väike saagrai (Pristis clavata)
540. väike tobias (nigli, väiketobias)
541. Väikesuulest (Microstomus kitt)
542. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
543. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
544. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
545. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
546. Õlikook
547. Õngekonksu ajaloost
548. Õngitsemine+
549. Õnne lõhe
550. Äntu järved
551. Ülemiste järv
552. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
553. Yam (mere ja kaose jumal)
muuda otsingut | sulge otsinguaken

Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)

Kasari jõgi, ka Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi

Lääne-Eesti veerohkeim jõgi (Eestis on veerohkemad Narva jõgi, Pärnu jõgi ja Suur Emajõgi). Jõgi algab Kohila alevist (Harjumaa) läänes ja suubub Matsalu lahte.
Kasari jõe pikkus on 112 kilomeetrit (koos veerohkeima haru Vigala jõega 121 kilomeetrit), jõgikonna suurus umbes 3400 ruutkilomeetrit (koos deltaga liitunud Rannamõisa jõgikonnaga). 
KKR andmetel on jõe pikkus 130,7 km, valgala 3213,1 km2. (2011. a.)

Aasta keskmine vooluhulk suudmes jääb enamasti 25...30 kuupmeetrini sekundis.

Kasari jõgi. Foto: Margus Liivik / kalale.ee

Lääne-Eesti vesikond - Matsalu alamvesikond
Keskkonnaregistri kood on VEE1107000

Lähte asukoht
  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
6509964 58°43'45"  
499618 23°59'36"  

Suudme asukoht
  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
6509964 58°43'45"   
499618 23°59'36"   


Suuremad lisajõed:
paremalt - Ellamaa ja Urevere oja, Luiste, Kiisaoja, Liivi ja Rannamõisa jõgi (suubub deltasse);
vasemalt  - Vardi jõgi, Konnaveski oja, Pühaoja, Vigala, Allika ja Vanamõisa jõgi, Penijõgi ja Tuudi jõgi.
 
Suur põhjapoolne suudmeharu on tuntud ka Rõude jõena
Kesk- ja ülemjooks kuni Vigala jõega ühinemiseni on tuntud ka Teenuse jõena.

Kasari jõgi suurvee ajal, 2011. Foto: 100jalga.ee

Tuntud on Kasari jõgikonna aladel esinevad üleujutused (Kasari luht - alates Teenuse ja Vigala jõgede ühinemisest kuni suudmeni). 
Suurte üleujutuste tõttu on Kasari jõe alamjooksule ehitatud pikk raudbetoonsild (valmimisel maailma pikim raudbetoonsild – 307 m, ehitatud 1905, arhitektuurimälestis). Viimane on tänapäeval kasutusel jalakäijate sillana, millel on öösiti dekoratiivvalgustus. 
Sõidukite liikluseks on mõnisada meetrit suudme poole uus sild ehitatud (renoveeritud 2006). 
Üleujutusi jälgivad Kasari hüdromeetriajaam ja Teenuse hüdromeetriajaam.

Hüdroloog August Loopmann pidas Kasari jõgikonna peajõeks hoopis Vigala jõge, millel on ühinedes Teenusega umbes kaks korda suurem vooluhulk.

Kasari jõge ületavad Pihali–Adila–Rabivere tee, Tallinna–Pärnu–Ikla maantee (Ruunavere sild), Vardi–Nurme tee (Pajaka sild), Vaimõisa–Nurme tee (Russalu sild), Märjamaa–Koluvere maantee (Sipa sild), Silla–Jädivere tee (Teenuse sild), Kasari vana silla tee (Kasari vana sild), Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare maantee (Kasari uus sild).

Jõgi on osaliselt avalik veekogu
Jõe vett kasutavad majanduslikult (vee erikasutusloaga) Lihula Vesi OÜ ja Matsalu Veevärk AS.


/---/
Jõe ülemjooks asetseb Põhja-Eesti lavamaal ning kesk- ja alamjooks Lääne-Eesti madalikul. Ülemjooksul voolab jõgi valdavalt väheasustatud soises või metsases maastikus. Kesk- ja alamjooksul vahelduvad jõe lähiümbruses põllud, kultuurniidud, sood ja metsad. Linna tüüpi asulaid jõe kaldal ei ole. Küladest on suuremad Sipa, Teenuse ja Kirbla.
 
/---/ Sildadest alates asub jõgi Matsalu Looduskaitseala territooriumil ja jõge ümbritseb madal, suurvete poolt üleujutatav Kasari luht, mis allavoolu pidevalt laieneb. 

Kelu küla kohal jaguneb Kasari kaheks püsiva vooluga suudmeharuks. Peaharu - Kasari jõgi suundub edelasse. Möödunud vasaku kalda läheduses paiknevatest Pagasi ja Kloostri külast, voolab kanalina Matsalu lahe kagusopi roostikualal ja ühineb ca 7 km pärast vasakult tuleva Penijõega, käändub lääneloodesse ja ca 2 km pärast suubub sellesse Tuudi ehk Suitsu jõgi. Ühinemiskohast 3 km edasi, Matsalu mõisahoonest 2,4 km põhjakirde pool, Kasari kanal lõpeb ja jõgi suubub Matsalu lahte. 
Teine suudmeharu, Rõude "jõgi", voolab pärast peaharust eraldumist veel 1,5 km endises suunas, s.o. loodesse. Seejärel pöörab jõeharu läände ja suubub Matsalu lahe kirdesopi roostikku Rannamõisa jõe suubumiskohast 300 m lõuna pool.

Ökoloogiliste tingimuste ja kalastiku koosseisu põhjal kuulub Kasari jõe ülemjooks produktiivse haugijõe, keskjooks särje-haugi ja alamjooks särje-haugi-turva jõe tüüpi. Jõgi on kalanduslikult väga tähtis ka siirdekalade (eriti vimma), poolsiirdekalade ja paljude rannikumeres toiruvate mageveekalade sigimispaiga ja rändeteena. /A. Järvekülg. Eesti jõed. Tartu, 2001/

Jõe voolutee

Jõgi saab alguse Rabivere külas (Kohila vald), Pihali–Adila–Rabivere teest umbes 300 m põhja pool ja Hageri–Kodila–Kuusiku teest umbes 300 m lääne pool.
Jõgi voolab algul lõunasse, siis Rabivere ja Adila (Kohila vald) külade piiril edelasse. Jõe lähtest umbes 2,1 km kirdesse jääb arvukate laukajärvedega Rabivere raba, umbes 1,4 km loodesse jääb Pihali soo, umbes 2,9 km kagusse jääb Kõnnu raba. Kõik need sood moodustavad osa Rabivere maastikukaitsealast. Piirkonnas esineb ka karsti.

Edasi voolab jõgi lääne suunas loogeldes läbi Kelba küla (Rapla vald). Siin suubub temasse Kelba peakraav ja siin alustab jõgi Adila-Krimmi soo läbimist. Umbes 800 m lõuna poole jääb Aigitse soo, mis toob oma veed jõkke nimetu kraavi kaudu. Kahe soo vahelt kulgeb Kelba–Ohulepa tee. Kaks eelnimetatud sood moodustavad osa Linnuraba looduskaitsealast. Edasi voolab jõgi Kelba ja Adila küla piiril läände, siis Ohulepa (Rapla vald) ja Adila küla piiril loodesse, kus temasse suubub Pihali kraav.

Jõgi jätkab voolamist lääne suunas Ohulepa ja Kustja (Kernu vald) küla piiril. Siin toimub jõe esimene suur hargnemine, et umbes 400 m lääne pool jälle üheks saada. Edasi voolab jõgi Käbiküla ja Kustja küla piiril, kus väljub Adila-Krimmi soost. 

Siit edasi on jõesängi õgvendatud ja säilinud vanajõed moodustavad mitu haru. Jõgi keerab edelasse ja voolab läbi Käbiküla. Edasi keerab jõgi lõunasse ja voolab umbes 600 m ulatuses Tallinna–Pärnu–Ikla maantee kõrval, jäädes sellest 100-200 m kaugusele. Järgneb pööre kagusse ning voolamine Käbiküla ja Lestima küla piiril. Ka siin on jõge õgvendatud ja jõe kõrval lookleb vanajõgi. 
Edasi pöörab jõgi edelasse ja pöördekohas suubub temasse Ubasalu kraav. Jõgi voolab läbi Lestima küla, pöörab läände ja voolab Tallinna–Pärnu–Ikla maantee alt läbi (Ruunavere sild).
Edasi voolab jõgi läbi Pajaka küla, algul loogeldes loodesse, siis pöörab läände ja lõunasse. Siin suubub jõkke Jutapere oja ja jõe põhjakaldal on Pajaka tammik. Jõgi läheb Vardi–Nurme tee alt läbi (Pajaka sild). 
Edasi keerab jõgi edelasse ja siseneb Pajaka maastikukaitsealale selle idapiiril. Jõgi voolab Pajaka ja Hiietse küla piiril algul edelasse, siis kagusse, siin suubub jõkke Vardi jõgi. Edasi voolab jõgi Hiietse ja Napanurga küla piiril lõunasse ja siis läände, pöörab siis uuesti lõunasse, väljudes korraks umbes 250 meetriks Pajaka maastikukaitsealalt. Samas siseneb jõgi Pajaka-Vardi hoiualale. Järgnevalt keerab jõgi edelasse, voolab Napanurga ja Russalu küla piiril, samas ka Pajaka maastikukaitseala ja Pajaka-Vardi hoiuala piiril, sisenedes Vardi sohu. Siin suubub jõkke Napanurga peakraav. Jõgi väljub siin veel 400 meetriks Pajaka maastikukaitsealalt.

Järgnevalt voolab jõgi läbi Russalu küla lõunasse, väljudes algul Pajaka-Vardi hoiualalt, siis ka Pajaka maastikukaitsealalt ja Vardi soost. Siin toimub jõe teine suur hargnemine, et umbes 400-600 m järel uuesti ühineda. Jõgi keerab edelasse, läheb Vaimõisa–Nurme tee alt läbi (Russalu sild) ja keerab taas lõunasse. Jõekaldale jäävad kaitsealused Russalu põlispuud (park). Nüüd siseneb jõgi Kohatu hoiualale, mis palistab jõekaldaid umbes järgmise 13 km ulatuses. Siin on jões esimene suur saar. Jõgi keerab korraks 300 m itta ja siis uuesti lõunasse, voolates algul Russalu ja Purga küla piiril, seejärel Russalu ja Lümandu küla piiril. Edasi keerab jõgi edelasse, voolates läbi Lümandu küla. Siin võib jões leida teise suure saare. Jõe kõrval umbes 200 m kaugusel kulgeb Sipa–Varbola tee.

Jõgi keerab nüüd läände, loodesse ja jälle läände. Esimese käänu kohal suubub temasse Konnaveski oja. Edasi keerab jõgi edelasse ja voolab läbi Kohatu küla. Kohas, kus jõkke suubub Ellamaa oja, keerab jõgi lõunasse. Umbes 1,3 km lõuna pool suubub jõkke Männiku peakraav. Siin võib jões leida koguni 3 suurt saart. Ka väljub jõgi siin umbes 300 meetriks Kohatu hoiualalt. Jõest umbes 500 m ida poole jääb Kohatu kadastik. Nüüd keerab jõgi kagusse, voolab läbi Sipa küla ning väljub Kohatu hoiualalt. Siin võib jões leida ka ühe suure saare. 
Jõgi voolab nüüd loogeldes lõunasse, läheb Märjamaa–Koluvere maantee alt läbi (Sipa sild) ja siseneb Paeküla hoiualale, mis palistab jõe kaldaid umbes järgmise 9 km ulatuses. Enne Sipa silda on jões üks saar. Sillast umbes 600 m kaugusel väljub jõgi korraks 300 m ulatuses Paeküla hoiualalt. Siingi võib jõest leida ühe saare. Edasi suubuvad jõkke Sipa peakraav ja Sipa kraav. Sipa peakraavi suubumiskoha lähedal läheb üle jõe jalakäijate sild. Järgnevalt voolab jõgi Sipa ja Mõraste küla piiril, ikka veel loogeldes lõunasse. Jõest võib siingi leida ühe saare.

Edasi voolab jõgi läbi Mõraste küla. Jõe läänekaldal kulgeb Sipa–Mõraste tee. Kohas, kus jõgi keerab kagusse, suubub jõkke Märjamaa peakraav. Jõgi voolab nüüd Urevere ja Paeküla küla piiril. Edasi keerab jõgi lõunasse ning siin on jões 2 suurt saart ja kerge sild üle jõe. Edasi keerab jõgi loogeldes edelasse ning voolab Urevere ja Tolli küla piiril, väljudes Paeküla hoiualalt. Siin suubub jõkke Pühaoja. Edasi keerab jõgi jälle lõunasse, jões on mitu saart ja seda ületab kerge sild. Jõe idakaldal kulgeb Paeküla–Vana–Vigala tee. Järgnevalt keerab jõgi edelasse ja siis läände. Siin suubub jõkke Paeküla oja. Jões on ka mitu saart. Jõest lõuna poole jäävad Pilkuse raba ja Pilkuse maastikukaitseala. Põhja pool kulgeb jõe ääres Teenuse–Tolli tee. Jõgi voolab nüüd läbi Teenuse küla. Jõkke suubuvad Urevere oja ja Luiste jõgi, nende suudmete vahel läheb jõgi Silla–Jädivere tee alt läbi (Teenuse sild). Silla lähedal on jões üks saar. Jõe põhjakaldal on kaitsealused Teenuse põlispuud. Jõgi keerab nüüd edelasse ja läbib Käntu-Kastja hoiuala (Rapla), mis on kaheosaline, osade vahe piki jõge umbes 1,2 km ja siia mahub ka üks koolmekoht.

Nüüd ületab jõgi Läänemaa piiri ning läbib Kastja küla ja samas ka Käntu-Kastja hoiuala (Läänemaa). Jõgi voolab ikka veel loogeldes edelasse, keerab siis läände ja hiljem lõunasse. Viimases käänukohas suubub temasse Vaikna peakraav. Edasi voolab jõgi Keskküla ja Rumba küla piiril edelasse ning keerab siis lõunasse. Siin suubub jõkke Turu kraav. Jõest ida poole jääb Käntu raba, lääne poole Keskküla raba.

Järgnevalt suubub jõkke Vigala jõgi, pärast mida keerab jõgi läände ja edelasse, väljudes Käntu-Kastja hoiualalt. Jõgi voolab nüüd Keskküla ja Võhma küla piiril, edasi Võhma ja Kasari küla piiril. 
Nüüd suubub jõkke Allika jõgi, pärast mida keerab jõgi läände. Jõgi voolab nüüd Kasari ja Seira küla piiril. Edasi suubub jõkke Vanamõisa jõgi, pärast mida keerab jõgi loodesse. Nüüd suubub jõkke Kirbla peakraav

Jõgi voolab läbi Kasari vana silla tee alt (Kasari vana sild) ja Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare maantee alt (Kasari uus sild). Enne sildu on jões mitu saart. 
Pärast sildu jõuab jõgi Matsalu rahvusparki ning voolab Keskküla ja Kirbla küla piiril. Siis suubub jõkke Liivi jõgi, pärast mida keerab jõgi läände ning voolab Kirbla ja Allikotsa küla piiril. Siingi on jões üks saar. Edasi keerab jõgi loodesse. Peagi suubub jõkke Kiisaoja, pärast mida keerab jõgi läände ning voolab Kelu ja Rõude küla piiril. Edasi keerab jõgi edelasse, kuid siin hargneb: loode suunas voolab Rõude jõgi, lääne suunas Aru oja. Alamjooksul suubuvad jõkke veel Penijõgi ja Tuudi jõgi
Jõgi suubub Matsalu lahte.

Eesti õngitsemisjõgede paremikku kuuluv veekogu. Läänemaale jääval alamjooksul esinevad särtg, roosärg, ahven, haug, linask, latikas, karp, turb, viidikas, luts, nurg, kevaditi tuleb jõkke vimb, särg, teib, säinas. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Allikad:
Arvi Järvekülg: "Eesti jõed" (Tartu 2001)
http://et.wikipedia.org/wiki/Kasari_j%C3%B5gi
http://register.keskkonnainfo.ee

Vaata lisaks:

Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
Kasari lisajõed (loend)
Kalale.ee KIK