Vana Piljani Antsu kalaõnn (pärimus, järve hoidja; Loorits)

/---/ Oi, ta oli tubli kalamees! Kui tema platsi läks, siis tiadsid ikke, et kalu kodu sai kanda kohe. Nüid on ta aga juba mitu iad aastat mullapõues. /---/ Et aga tema püik õnnistas ja loogus, sellepärast käis ta ka ühtelugu järve pääl (Raigastvere järve pääl /---/). Ühte puhku oli tema meel rõõmus, oli vihmane või soe ilm, ükskõik.

Ükskord kevade, sel ajal, kui latikad kudevad, lähnud ta tulusselle. Kanda või tõrvassid, kudas neid keegigi nimetab, oli ta ia kotitäie ühes võtnud ja västra otsad kui nõelad teravast tehnud. Iakene küll, Ants sõidab üle järve mõisa luha pääle (hommikupoolne lai ja madal järve vees) ja paneb tule põlema ning akkab ametisse. - „Aga mis sii piab tähändama,“ ütleb Ants, „et ma paegastki enam ära ei saa?“ Sõudnud küll kõigest jõust, nii et igi joosnud müüda palgit maha ja mõla võngub aga kääs, aga paegast ei saa. Truup käib ümber ringi, aga sammu edasi ei saa.

Viimati ütelnud ta isieneses: „Nonoh, sõamees on mõõga pääl väl'las, mina västra pääl, eks ma vaata siis järele, mis sääl truuba all õige mind kinni piab?“ Nende sõnadega lasnud ta põlvili ja vahtinud truuba alla. Sääl nähnud ta järve oidjat truuba all seisma: kala moodu loom, mõni poolteist sülda pikk, sae ambad sel'las ja terav kihv iis. Kohe tõusnud ta püsti, võtnud västra pihku, ütelnud: „Jumal issake, jumal pojake ja püha vaimuke!“ Virutanud västraga siis kõigest jõust järve oidjale pähä. „Kõll,“ kõlanud västra löök järves. Järve oidja pannud aga nii et vesi lõhki mõisa poole, isi kisendanud kõva äälega „auu“, nii et kõik järv kääs kajanud. Nüüd olnud Antsu õnn täielik. Truup olnud lahti ja kalad, kellele löönud, selle ta kätte saanud. Enne aga kui ametisse saanud akata, lähnud tal ulk aega västre teritamisega ära, sest järve oidja pia olnud nii kõva, et kõik arud kahe kõrra olnuvad lähnuvad. Selle üle imetsenud Ants ka väga, et enne kalu kui putru olnud, aga ühtegi kätte ei ole saanud, aga pääle järve oidja lahingu kalu küll vähäm olnud, aga mis löönud, see kääs olnud, ja ühtelugu ropsides saanud ta ommikust veel terve truuba täie kala. H II 28, 91/2 (9) < Äksi khk., Elistvere v., Raigastvere k. - August Mauer (1889).

Allikas: O. Loorits 1939. Endis-Eesti elu olu I, 11.

Juuli, 2023

Vaata lisaks:

Näkk (eesti)
Kalaõnne kogumine (pärimus; Loorits)