Otsingu tulemused:

1. Õisu järv
2. Abja paisjärv
3. Aidu järv (Loodi Suurjärv)
4. Ainja järv (Ainejärv, Aine paisjärv, Ainja paisjärv)
5. Alatsi järv (Suuresilma järv)
6. Auksi järv
7. Elujärv (Paliküla järv, Paluküla järv)
8. Erm Vaike
9. Halliste jõgi
10. Hendrikhansu järv (Hendrikhansu paisjärv)
11. Hendrikhansu oja
12. Holstre järv (Ollikoja järv, Õllekoja järv, Koolijärv)
13. Ikepera järv (pärimus)
14. Ikepera oja
15. Ikeperä järv (Ikepera järv, Tikepera järv, Metsamatsi järv)
16. Jaanuse paisjärv
17. Jaska järv (Olustvere Jaska järv, Jaska paisjärv)
18. Järvepall (Aegagropila linnaei)
19. Kalanduskoda
20. Kalvre järv (Kalvre veskijärv)
21. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
22. Karksi järv (Nuia järv, Karksi paisjärv, Karksi-Nuia paisjärv)
23. Karula järv (Uue-Võidu järv)
24. Kassepa järv (Kassepa paisjärv, Kassepa II paisjärv, Nuuda paisjärv)
25. Kehklase järv (Kehklase paisjärv)
26. Kerita järv (Kerita paisjärv)
27. Kiisk (pärimus)
28. Kildu järv (Kildu veskijärv)
29. Kobruvere paisjärv (Kalju paisjärv)
30. Kodumaa kalad (Spuhl-Rotalia)
31. Kruusaaugu järv
32. Kulli järv (Holstre Kullijärv)
33. Kutsiku järv (Tuhalaane paisjärv)
34. Kuuni järv (Pärsti järv, Pärsti Valuoja Suurjärv)
35. Kõlu järv (Kõlujärv, Hintsu järv, Milistvere järv)
36. Kõrvi järv
37. Kõverjärv (Pulli Kõverjärv)
38. Kösti järv (Kõsti paisjärv, Kösti paisjärv)
39. Lahmuse järv (Lahmuse paisjärv)
40. Leeli paisjärv (Pöögle teine paisjärv)
41. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
42. Lilli järv (Lilli paisjärv, Polli veehoidla)
43. Linnaveski (Linnaveske) paisjärv
44. Loisu järv (Tuhalaane veskijärv)
45. Lõhavere paisjärv (Pähovere järv, Nigula järv)
46. Mandle järv (Riiska paisjärv, Riiska 2. paisjärv, Handle paisjärv)
47. Mereema tütar kalurite jutul (pärimus; Loorits)
48. Mudajärv (Nõmme Mudajärv, Nõmmjärv)
49. Muraka järv (Muraka paisjärv)
50. Muti järv (Suur Mutijärv)
51. Mädajärv (Vana-Võidu Mädajärv)
52. Mäeküla järv (Samblajärv, Mäejärv)
53. Männa tehisjärv (Rõõsa tehisjärv)
54. Müüri järv (Kograjärv, Vardja 2. veskijärv)
55. Nuudsaku järv (Naadsaku järv, Nuutsaku järv, Vardja 1. veskijärv)
56. Pärimus: Õisu järv
57. Paala järv (Valuoja paisjärv)
58. Paistu paisjärv
59. Paluküla järv
60. Parika järv
61. Pedja jõgi
62. Pelda oja (Jaska oja)
63. Pelda paisjärv
64. Pingu järv (Tingo järv)
65. Pornuse paisjärv
66. Pornuse puna ootab (pärimus, Eisen)
67. Purgi järv (Purki järv)
68. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
69. Päidre järv (Tagametsa järv)
70. Pärimus: Andresjärv ja Voorumägi
71. Pärimus: Konnjärv
72. Pärimus: Visaku järv
73. Pärnu alamvesikond
74. Pärsti järv (Pärsti Veskijärv, Pärsti Väikejärv, Ajajärv)
75. Pöögle paisjärv
76. Räägu järv (Räägu paisjärv, Kehtna paisjärv)
77. Ruhijärv (Ruhja järv)
78. Rõika järv (Rõikjärv, Otsajärv)
79. Saksaveske järv (Saksaveski paisjärv)
80. Savikoti paisjärv
81. Sinejärv (Ainja Sinejärv)
82. Sinialliku allikad
83. Sinialliku järv (Siniallika järv, Loodi järv)
84. Suure-Jaani paisjärv
85. Särg (Rutilus rutilus)
86. Särg ja roosärg pärimuses
87. Tiru paisjärv
88. Turva järv (Karksi Turva järv, Karksi järv, Karksi paisjärv, Turva paisjärv)
89. Tääksi järv (Tääksi paisjärv)
90. Umbjärv (Muti Umbjärv, Väike Mutijärv)
91. Valgjärved ja Valgejärved
92. Valgjärv (Laose Valgjärv, Laose Valgejärv, Laose järv, Ronijärv)
93. Vanamõisa järv (Pärsti Vanamõisa järv, Vanamõisa Saadu paisjärv)
94. Vastemõisa järv (Vastsemõisa paisjärv)
95. Veelikse järv (Veelikse paisjärv)
96. Veevre paisjärv (Kassepa paisjärv, Viivre tiik)
97. Veisjärv (Veisejärv)
98. Viljandi järv
99. Võistre järv (Võistvere järv)
100. Võrtsjärve alamvesikond
101. Väikejärv (Parika Väikejärv)
102. Ördi järv (Öördi järv, Õõrdi järv)

Viljandi järv

Viljandi järv

Viljandimaal,Viljandi linna juures asuv looduslik järv. Avalik veekogu
Järvest lähtub Raudna jõgi. 
Järve suubuvad Uueveski (Kösti) oja ja Valuoja

Veepeegel 155,7 ha, saared 1,1 ha, pindala kokku 156,8 ha; kaldajoon 12 689 m, pikkus 4000 m, laius 450 m, keskmine sügavus 5,6 m, suurim sügavus 11 m
Valgala 66,8 km2
Veevahetus: 2 korda aastas

Keskpunkti koordinaadid:
  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
6468568 58°20'51" N 
593768 25°36'5" E 

Lääne-Eesti vesikond - Pärnu alamvesikond
Keskmise karedusega, kihistunud; kalgiveeline, rohketoiteline
KKR kood: VEE2082800

Viljandi järv. Foto: kultuuri.net

Viljandi järv asub jääajal tekkinud ürgorus. Vahetult pärast jääaega voolas järvest ida poole Võrtsjärve suunas välja Tänassilma jõgi. Läbi Viljandi järve läks laevatatav veetee Pärnust üle Võrtsjärve Peipsile.
Ajapikku väljavool Võrtsjärvest vähenes. 19. sajandi algusest on teada järve kirjeldus, mille järgi ainult kõrgeima veeseisu korral voolab vett järvest ka Võrtsjärve. Tänapäeval jääb Võrtsjärve vesikonna piir Viljandi järvest umbes 200 meetri kaugusele.
Ka väljavool Raudna jõe kaudu on vähenenud sedavõrd, et jõgi pole suures osas isegi haabjaga läbitav. /http://et.wikipedia.org/


Viljandi linnast vahetult kagu pool olev kirde-edela suunas piklik orujärv. Asetseb Sakala kõrgustiku keskosa läbivas ürgorus, meretasemest 41,9 m kõrgemal. Ta pikkus on 4,6 km, laius 0,45 km, pindala 155 ha, suurim sügavus 11,0 m (keskmine sügavus 5,6 m). Kõige sügavam koht on järve kitsast osast (nn. Järvekaelast) edela pool. Järve kirdeosa nimetatakse Viiratsi otsaks, edelaosa Orika otsaks. Teine sügav koht on Viiratsi otsas Mädalepiku kohal.

Looduskaitse alla võetud Viljandi ürgorg on järve kohal 0,5-1,0 km laiune, ta veerud on enam kui 30 m kõrgused. Ümbruses valitseb lainja reljeefi ja viljakate kamar-leetmuldadega põllustatud tasandik. Enamasti on oru veerude ja järve vahel kitsas niiduriba, järve otstes oru lammil luhad. Loode poolt ulatub järveni Viljandi linna hoonestik, loodekaldal asub ka ujula.

Kuigi järv asub järsuveerulises orus, on ta kaldad madalad, enamasti kamardunud, edelas ka turbased. Vesi süveneb järsult, eriti Männimäe ja ujula kohal. Kaldavööde on enamasti savine; kagukalda juures on põhi liivane, seal leidub ka üksikuid kive. Viiratsi otsas on kruusast põhja. Sügavamal katab põhja sapropeel.

Viljandi järv on üsna hea läbivooluga veekogu. Järve voolavad Karula järvest tulev Kösti ehk Uueveski oja ja Viljandi linna läbiv Valuoja, samuti hulk kraave; vett annavad ka paljud põhja- ja kaldaallikad. Järve edelasopist voolab välja Pärnu jõe jõgikonda kuuluv Raudna jõgi.

Järve rohekaskollane vesi on suvel vähe läbipaistev (1,0 m). Ehkki järves ei ole kuigi tugevat temperatuurikihistust, erineb hapniku ja süsihappegaasi sisaldus pinna- ja põhjakihtide vees tugevasti. Ka talvine gaasire¾iim ei ole järves kuigi hea.

Taimestik koosnes 1952. a. 18 liigist. Fütoplanktonit on järves rohkesti. Vetikafloora on üsna liigirikas - leitud on 243 taksonit. Ka zooplanktonit on palju. Peale järve-jämekoodiku esineb selles üks haruldane sõudikuline. Põhjaloomastik oli 1952. a. rikkalikum kui üheski teises Eesti järves.

Vanasti on Viljandi järv olnud väga kalarikas. Kalastikus on tähtsal kohal latikas ja särg, leidub ahvenat, kiiska, viidikat, roosärge, nurgu, koha, linaskit, kokre, säinast, angerjat, tõenäoliselt ka lutsu ja vingerjat. On saadud karpkalu, kes nähtavasti on järve sattunud Valuoja tiigist. Latikas hoidub rohkem Männimäe ja Mädalepiku kohale ning Viiratsi ja Närskamäe vahelisele alale, haug eelistab Orika otsa ja Sammuli säärt, ahven esineb peamiselt Viiratsi kohal ning Sammuli käärus kuni allikani Kitsaskaela juures, angerjas enamasti Orika otsas. Viljandi järv kuulub latika-haugi järvede hulka.

Kuni 1920. aastani oli järv ka väga vähirikas.

Järvel pesitsevad lauk (vesikana), tuttpütt ja sinikaelpart. Värvulistest esinevad kõrkja-, tiigi- ja rästasroolind, kurvitsalistest vihitaja ja väiketüll. Rändeajal võib näha naerukajakaid, jõgitiire, parte ja kurvitsalisi.
 /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Särg, roosärg, ahven, viidikas, nurg, latikas, linask, haug, kiisk, luts, koha, angerjas. Soovitav paadi olemasolu. Korraliku kala tabamiseks vajalik eeltöö ning järve tundmine. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Viljandi järvest püüti 1999. a Eesti senine rekordhaug (15 kg, 122 cm) harrastuslike vahendite arvestuses. Sellest loe lähemalt ajakirjast Kalastaja/nr 14. http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,14,215 

Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
http://register.keskkonnainfo.ee
http://loodus.keskkonnainfo.ee
http://et.wikipedia.org/wiki/Viljandi_järv