Kalapeedia Otsing Kaastöö

Otsingu tulemused:

muuda otsingut | sulge otsinguaken

Viljandi järv

Viljandimaal,Viljandi linna juures asuv looduslik järv. Avalik veekogu

Järvest lähtub Raudna jõgi.

Järve suubuvad Uueveski (Kösti) oja ja Valuoja

Veepeegel 155,7 ha, saared 1,1 ha, pindala kokku 156,8 ha; kaldajoon 12 689 m, pikkus 4000 m, laius 450 m, keskmine sügavus 5,6 m, suurim sügavus 11 m

Valgala 66,8 km²
Veevahetus: 2 korda aastas

Keskpunkti koordinaadid:

	Ristkoordinaat	Kraad, minut, sekund
X	6468568	58°20'51" N
Y	593768	25°36'5" E

Lääne-Eesti vesikond - Pärnu alamvesikond
Keskmise karedusega, kihistunud; kalgiveeline, rohketoiteline
KKR kood: VEE2082800

Viljandi järv. Foto: kultuuri.net

Viljandi järv asub jääajal tekkinud ürgorus. Vahetult pärast jääaega voolas järvest ida poole Võrtsjärve suunas välja Tänassilma jõgi. Läbi Viljandi järve läks laevatatav veetee Pärnust üle Võrtsjärve Peipsile.

Ajapikku väljavool Võrtsjärvest vähenes. 19. sajandi algusest on teada järve kirjeldus, mille järgi ainult kõrgeima veeseisu korral voolab vett järvest ka Võrtsjärve. Tänapäeval jääb Võrtsjärve vesikonna piir Viljandi järvest umbes 200 meetri kaugusele.

Ka väljavool Raudna jõe kaudu on vähenenud sedavõrd, et jõgi pole suures osas isegi haabjaga läbitav. /http://et.wikipedia.org/

Viljandi linnast vahetult kagu pool olev kirde-edela suunas piklik orujärv. Asetseb Sakala kõrgustiku keskosa läbivas ürgorus, meretasemest 41,9 m kõrgemal. Ta pikkus on 4,6 km, laius 0,45 km, pindala 155 ha, suurim sügavus 11,0 m (keskmine sügavus 5,6 m). Kõige sügavam koht on järve kitsast osast (nn. Järvekaelast) edela pool. Järve kirdeosa nimetatakse Viiratsi otsaks, edelaosa Orika otsaks. Teine sügav koht on Viiratsi otsas Mädalepiku kohal.

Looduskaitse alla võetud Viljandi ürgorg on järve kohal 0,5-1,0 km laiune, ta veerud on enam kui 30 m kõrgused. Ümbruses valitseb lainja reljeefi ja viljakate kamar-leetmuldadega põllustatud tasandik. Enamasti on oru veerude ja järve vahel kitsas niiduriba, järve otstes oru lammil luhad. Loode poolt ulatub järveni Viljandi linna hoonestik, loodekaldal asub ka ujula.

Kuigi järv asub järsuveerulises orus, on ta kaldad madalad, enamasti kamardunud, edelas ka turbased. Vesi süveneb järsult, eriti Männimäe ja ujula kohal. Kaldavööde on enamasti savine; kagukalda juures on põhi liivane, seal leidub ka üksikuid kive. Viiratsi otsas on kruusast põhja. Sügavamal katab põhja sapropeel.

Viljandi järv on üsna hea läbivooluga veekogu. Järve voolavad Karula järvest tulev Kösti ehk Uueveski oja ja Viljandi linna läbiv Valuoja, samuti hulk kraave; vett annavad ka paljud põhja- ja kaldaallikad. Järve edelasopist voolab välja Pärnu jõe jõgikonda kuuluv Raudna jõgi.

Järve rohekaskollane vesi on suvel vähe läbipaistev (1,0 m). Ehkki järves ei ole kuigi tugevat temperatuurikihistust, erineb hapniku ja süsihappegaasi sisaldus pinna- ja põhjakihtide vees tugevasti. Ka talvine gaasire¾iim ei ole järves kuigi hea.

Taimestik koosnes 1952. a. 18 liigist. Fütoplanktonit on järves rohkesti. Vetikafloora on üsna liigirikas - leitud on 243 taksonit. Ka zooplanktonit on palju. Peale järve-jämekoodiku esineb selles üks haruldane sõudikuline. Põhjaloomastik oli 1952. a. rikkalikum kui üheski teises Eesti järves.

Vanasti on Viljandi järv olnud väga kalarikas. Kalastikus on tähtsal kohal latikas ja särg, leidub ahvenat, kiiska, viidikat, roosärge, nurgu, koha, linaskit, kokre, säinast, angerjat, tõenäoliselt ka lutsu ja vingerjat. On saadud karpkalu, kes nähtavasti on järve sattunud Valuoja tiigist. Latikas hoidub rohkem Männimäe ja Mädalepiku kohale ning Viiratsi ja Närskamäe vahelisele alale, haug eelistab Orika otsa ja Sammuli säärt, ahven esineb peamiselt Viiratsi kohal ning Sammuli käärus kuni allikani Kitsaskaela juures, angerjas enamasti Orika otsas. Viljandi järv kuulub latika-haugi järvede hulka.

Kuni 1920. aastani oli järv ka väga vähirikas.

Järvel pesitsevad lauk (vesikana), tuttpütt ja sinikaelpart. Värvulistest esinevad kõrkja-, tiigi- ja rästasroolind, kurvitsalistest vihitaja ja väiketüll. Rändeajal võib näha naerukajakaid, jõgitiire, parte ja kurvitsalisi. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Särg, roosärg, ahven, viidikas, nurg, latikas, linask, haug, kiisk, luts, koha, angerjas. Soovitav paadi olemasolu. Korraliku kala tabamiseks vajalik eeltöö ning järve tundmine. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Viljandi järvest püüti 1999. a Eesti senine rekordhaug (15 kg, 122 cm) harrastuslike vahendite arvestuses. Sellest loe lähemalt ajakirjast Kalastaja/nr 14. http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,14,215

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee

http://loodus.keskkonnainfo.ee

http://et.wikipedia.org/wiki/Viljandi_järv