Kalapeedia Otsing Kaastöö

Otsingu tulemused:

muuda otsingut | sulge otsinguaken

Viitna järved

Lääne-Virumaal, Kadrina vallas, Viitna küla läheduses asub ooside vahel kolm järve.

Viitna P i k k j ä r v (Suurjärv). Pôhja-lôuna suunas piklik 4-saareline liivaste kallastega umbjärv. Selle pindala on 16,3 ha. Suurim sügavus 7,8 m (1990.a. järve lõunaosas). Varem oli järve vesi olnud heleroheline kuni kollakasroheline. 1990.a. kevadel oli see isegi pruunikaskollane. Vee läbipaistvus oli 1930-1960. aastatel 4-6 m, nüüd 1,8-4,1 m. Oma tüübilt kuulub järv veel eutrofeerunud oligotroofsete järve hulka, mille troofsustase on jôudnud juba eutroofsele astmele (üldfosfori ja üldlämmastiku keskmine konsentratsioon vees vastavalt 43,3 ja 1238 mg/ü). Järves on siiski veel säilinud eesti Ja NL Punase Raamatu liigid vesilobeelia ja järve-lahnarohi, samuti mitmed oligotroofse vee plankterid. Järve eutrofeerumine on pôhjustanud hapniku kadumise ja väävelvesiniku kogunemist järve süvakihtide vette. Pidevalt toimub järve mudastumine, mudasetete tüseduse kasvamine (praegu mudasete üle 3 m paks).

Kaladest on järves viimasel ajal domineerima hakanud särg ja koger, teisele kohale on jäänud ahven; leidub haugi, olevat ka linaskit.

Järve eutrofeerumist on ilmselt pôhjustanud rohked suplejad ja allveesportlased (umbes 10.000 inimühikut aastas), aga ka savika kruusa vedu supelrannale).
Järve peetakse Kalevipoja vähkremisasemeks, sügavaks ja pühaks veekoguks. Keskajal olevat järve ääres olnud kabel, mis koos rahvaga maa alla vajunud.

Viitna L i n a j ä r v (Väikejärv). Pôhja-lôuna suunas piklik 4,5 ha suurune ja 5-6 m sügavune umbjärv. Valdavalt kôvade kallastega, mis enamasti liivased vôi kruusased, vaid pôhjaotsas ôôtsik. Idakaldal suur motell 2 soome saunaga, kust valgub järve arvestatavat reostust. Järvepôhja katab kuni 8,5 m paksune mudakiht. Järve rohekaskollane kuni piimjasroheline vesi on väikese kuni keskmise läbipaistvusega (0,9-2,7 m) ja tugevasti kihistunud. Järve pôhjas puudub hapnik ja esineb rohkesti väävelvesinikku.

Linajärv on Pikkjärvest veelgi rohkem rikutud, eutrofeerunud oligotroofne järv, mida ilmselt pôhjustas omaaegne intensiivne linaleotus. Praegu on vee keskmine üldfosfori ja üldlämmastiku kontsentratsioon (kuni 31-45 ja 897 mg/mü) lähedane eutroofse järve tasemele. Veetaimede seas on veel säilinud haruldane jôgitakjas, kuid veesisene taimestik on hävinud täielikult. Planktonikoosseis on lähedane hüpereutroofsele järvele.

Kaladest on arvukaim koger, leidub ka ahvenat.
KA see järv kannatab puhkajate koormuse all, mida näitab halb vee kolitiiter.

N a b u d i järv (Nasudi järv). Samblaôôtsikust ümbritsetud 0,7 ha suurune allikalise veega järveke, mis ühendatud Nabudi oja kaudu Loobu jôega. Düseutroofne järv.

Allikas:

http://loodus.keskkonnainfo.ee

Vaata lisaks:

Nabudi (Nasudi) järv
Pikkjärv (Viitna Pikkjärv, Suur Viitna järv, Suurjärv)
Linajärv (Viitna Linajärv)