Otsingu tulemused:

1. Akvitaania haug (Esox aquitanicus)
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)

Viitina järv (Viitina Suurjärv, Kose järv, Mäejärv, Suur Viitina järv)

Viitina järv, ka Viitina Suurjärv, Kose järv, Mäejärv, Suur Viitina järv

Võrumaal, Rõuge vallas, Viitina küla juures  asuv looduslik järv. Avalik veekogu
Järvest lähtub Huudva oja

Veepeegli pindala 12,5 ha, saarte pindala 0,1 ha, pindala kokku 12,6 ha; kaldajoon 2508 m, pikkus 425 m, laius 200 m, keskmine sügavus 3,6 m, suurim sügavus 11,3 m.
 
Keskpunkti koordinaadid:
  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
X  6398118 57°41'25" N 
Y  675858 26°56'57" E 

Koiva vesikond - Mustjõe alamvesikond
Keskmise karedusega, kihistunud; 
kalgiveeline, segatoiteline
KKR kood: VEE2141500

Viitina järv. Foto: Uudo Timm /loodus.keskkonnainfo.ee

Kaunis järv Rõugest 4,5 km lõuna pool, Viitina asunduses. Ta absoluutne kõrgus on 177,4 m, pindala 6,4 ha, suurim sügavus 11,3 m (lõunaosa kitsaimas kohas), keskmine sügavus 3,6 m. Järv on põhja-lõuna suunas pikliku, inimese jalajälge meenutava kujuga. Järve ümbritseb tugevasti lainjas kultuuristatud moreenmaastik. Kaldad on kõrged ja kõvad, kagukaldal kerkib kaunis metsase tipuga Meegomägi, kuhu rahva arvates olevat maetud "Rootsi kindral megu". Idakaldal asub parkmets, lääne ja põhja pool endise Viitina mõisa park. Kaldavööde on valdavalt kõva ja liivane, lõunaosas ka soostunud. Järv süveneb ühtlaselt. Ta põhi on suhteliselt kõva, ketud pruunja sültja sapropeeliga, paksemalt järve lõunaosas. Siin leidub ka lahtirebitud õõtsikust moodustunud saar.

Järve läbib Jugu- ja Perajärvest lõunaossa tulev ning järve põhjaosast Alajärve kaudu Pärlijõkke suubuv Huudva oja. Leiduvat ka põhjaallikaid. Vesi on kihistunud, rohekaspruuni tooniga kollane, keskmise läbipaistvusega (2,0-2,6 m). Hapnik kaob suvel 6 m sügavusel.

Taimestik oli 1970. a. suvel nii hulgalt kui liigiliselt koosseisult väga rikkalik (33 liiki). Silmapaistvalt palju oli penikeelte liike (8), nende seas ka haruldused - punakas ja tömbilehine penikeel.

Kalastik on samuti liigirikas - esinevad haug, ahven, särg, viidikas, latikas, roosärg ja linask. Järvest on mõnikord saadud väga suuri latikasaake (kuni 60 kg/ha). /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Haug, ahven, särg, linask, roosärg, latikas. viidikas. Järv kipub suviti täis kasvama. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Alates 1998. a on järvel korraldatud kalastusvõistlusi "Viitina Kuurits". Vt http://www.viitina.ee/kuurits.php

Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
http://register.keskkonnainfo.ee
http://loodus.keskkonnainfo.ee

Vaata lisaks:

Viitina kuurits
Kuuritsapüügi hümn