Otsingu tulemused:
1. Akvitaania haug (Esox aquitanicus)
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)
Viisjaagu järv (Naba järv, Nava järv)
Viisjaagu järv, ka Naba järv, Nava järv
Tartumaal, Konguta valla Vellavere küla ning Nõo valla Vissi küla lähedal asuv looduslik järv. Avalik veekoguVeepeegel 25,6 ha, kaldajoon 2091 m, pikkus 750 m, laius 450 m, keskmine sügavus 7,4 m, suurim sügavus 13 m
Valgala 6,7 km2
Veevahetus 1 kord aastas
Veevahetus 1 kord aastas
Keskpunkti koordinaadid:
| Ristkoordinaat | Kraad, minut, sekund | |
| X | 6460577 | 58°15'45" N |
| Y | 642828 | 26°26'1" E |
Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond
Väga kareda veega; kalgiveeline, rohketoiteline
KKR kood: VEE2092400
Viisjaagu järv on Elva orundi lääneosas, Karijärvest 2,5 km lõuna pool asuv ilus järveke. Absoluutne kõrgus 34,7 m, pindala 23 ha, sügavus kuni 13 m (keskmine sügavus 7,4 m). Sügavaim koht on järve keskosast veidi loode pool. vesi süveneb väga järsult, eriti läänekaldal. Ümbruses esinevad mandrijää servakuhjatised mõhnade näol. Järvest läänes on põllud, mujal niidud, kagukaldal soine mets. varem on järv olnud tublisti suurem ja moodustanud Vissi järvega ühise veekogu, mis hiljem veetaseme alanedes ja soostumise tõttu on jagunenud kaheks järveks. 20. sajandi 30. aastatel alandati järve veetaset veelgi 1 m võrra.
Järv on ovaalse kujuga, väheliigestatud kaldajoonega. Kallas on läänes järsk ja liivane (sobiv suplemiseks), mujal madal ja mudane või turbane. Sügavamal katab põhja kuni 1 m paksune mudakiht.
Läbivool on nõrk. Sissevool toimub kanali kaudu Vissi järvest, lisaks tuleb vett kraavidest ja allikatest. On palju kaldaallikaid, eriti läänekaldal. Vett viib välja Elva jõkke suubuv kraav.
Vesi on heleroheline, keskmise läbipaistvusega (2,1-3,5 m) ja tugevasti kihistunud. Taimeliike leidub järves keskmiselt (16). Järvest on leitud haruldane lubjabakter.
Taimhõljumit on keskmisel hulgal. Vetikaliike on vähe. Loomhõljumis, mille hulk on samuti keskmine, leidub võrdlemisi haruldasi aerjalalisi. Põhjaloomastik on üsna rikkalik. A. Järvekülg on siit leidnud haruldase karpvähilise. Järve äärest on püütud kaks haruldast kiililist.
Kalastikus on esikohal latikas, küllalt rohkesti leidub ka särge, ahvenat, haugi, viidikat, roosärge, linaskit, kiiska ja lutsu; esinevad ka angerjas ja koger.
Veelindudest pesitsevad järvel sinikael- ja piilpart, kõrkja- ja rästas-roolind.
Järve ääres metsas asub Tartu ülikooli kunagise (1920-28) rektori prof. H. Koppeli (1863-1944) suvila. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Allikaline järv, läheb suhteliselt kiiresti sügavaks. Särg, ahven, haug, latikas, viidikas, roosärg, kiisk, luts, koger. Teateid üksikutest angerjatest. /Õngitsemine. Tln., 2003/
Allikad:
KKR kood: VEE2092400
Viisjaagu järv on Elva orundi lääneosas, Karijärvest 2,5 km lõuna pool asuv ilus järveke. Absoluutne kõrgus 34,7 m, pindala 23 ha, sügavus kuni 13 m (keskmine sügavus 7,4 m). Sügavaim koht on järve keskosast veidi loode pool. vesi süveneb väga järsult, eriti läänekaldal. Ümbruses esinevad mandrijää servakuhjatised mõhnade näol. Järvest läänes on põllud, mujal niidud, kagukaldal soine mets. varem on järv olnud tublisti suurem ja moodustanud Vissi järvega ühise veekogu, mis hiljem veetaseme alanedes ja soostumise tõttu on jagunenud kaheks järveks. 20. sajandi 30. aastatel alandati järve veetaset veelgi 1 m võrra.
Järv on ovaalse kujuga, väheliigestatud kaldajoonega. Kallas on läänes järsk ja liivane (sobiv suplemiseks), mujal madal ja mudane või turbane. Sügavamal katab põhja kuni 1 m paksune mudakiht.
Läbivool on nõrk. Sissevool toimub kanali kaudu Vissi järvest, lisaks tuleb vett kraavidest ja allikatest. On palju kaldaallikaid, eriti läänekaldal. Vett viib välja Elva jõkke suubuv kraav.
Vesi on heleroheline, keskmise läbipaistvusega (2,1-3,5 m) ja tugevasti kihistunud. Taimeliike leidub järves keskmiselt (16). Järvest on leitud haruldane lubjabakter.
Taimhõljumit on keskmisel hulgal. Vetikaliike on vähe. Loomhõljumis, mille hulk on samuti keskmine, leidub võrdlemisi haruldasi aerjalalisi. Põhjaloomastik on üsna rikkalik. A. Järvekülg on siit leidnud haruldase karpvähilise. Järve äärest on püütud kaks haruldast kiililist.
Kalastikus on esikohal latikas, küllalt rohkesti leidub ka särge, ahvenat, haugi, viidikat, roosärge, linaskit, kiiska ja lutsu; esinevad ka angerjas ja koger.
Veelindudest pesitsevad järvel sinikael- ja piilpart, kõrkja- ja rästas-roolind.
Järve ääres metsas asub Tartu ülikooli kunagise (1920-28) rektori prof. H. Koppeli (1863-1944) suvila. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Allikaline järv, läheb suhteliselt kiiresti sügavaks. Särg, ahven, haug, latikas, viidikas, roosärg, kiisk, luts, koger. Teateid üksikutest angerjatest. /Õngitsemine. Tln., 2003/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977