Otsingu tulemused:
1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
Verijärv, ka Kasaritsa Verijärv
Võrumaal, Võru vallas, Kose aleviku ja Verijärve küla juures asuv looduslik järv. Avalik veekoguJärve läbib Koreli oja (Korõli oja).
Veepeegli pindala 24,9 ha, kaldajoon 3707 m, pikkus 1190 m, laius 400 m, keskmine sügavus 6,3 m, suurim sügavus 19,2 m.
Veepeegli pindala 24,9 ha, kaldajoon 3707 m, pikkus 1190 m, laius 400 m, keskmine sügavus 6,3 m, suurim sügavus 19,2 m.
Maht 1254 tuhat m3. Valgala 31,3 km2.
Keskpunkti koordinaadid:
| Ristkoordinaat | Kraad, minut, sekund | |
| X | 6411534 | 57°48'30" N |
| Y | 681503 | 27°3'14" E |
Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond
Keskmise karedusega, kihistunud; kalgiveeline, rohketoiteline
KKR kood: VEE2138100
Verijärv. Foto: Mati Kose /keskkonnaamet.ee
Üks ilusamaid orujärvi ümbruskonnas. Paikneb Võrust 3,5 km kagu pool, väga järsuveerulises ürgorus, õigemini kahe oru (kagu-loode ja edela-kirdesuunalise) liitumiskohal ning on selle tõttu lookja kujuga. Verijärve absoluutne kõrgus on pärast veetaseme viimast tõstmist (0,5 m, kuuekümnendail aastail) umbes 90 m, ka pindala peaks olema vähemalt 20 m, sügavus on kuni 19,4 m (keskmine sügavus 6,3 m). Sügavaim koht on järve keskosast veidi loode poole. Kaldaprofiil on järve keskosas erakordselt järsk. Järv on olnud veelgi suurem ja sügavam, kuid 1922. a. kevadel purunes väljavoolule ehitatud pais suurvee tõttu ja veetase langes 1,5 m. Järve kallastel kasvab pargitaoline mets, kaguotsa lähedale ulatuvad põllu- ja heinamaad. Kaldad on enamasti kõvad, valdavalt liivased või savikast kruusasr ka, ka kaldavööde on kõva ja liivane. Sügavamal katab põhja muda, mille paksus ulatub kohati 1 meetrini.
Läbivool on nõrk. Vesi on tugevasti kihistunud, kollakasroheline ja üsna läbipaistev (3,9 m). Veepinna lähedal on vesi hapnikuga üleküllastunud, põhjalähedased veekihid on ilma hapnikuta.
Järsu kaldareljeefi tõttu on taimestikku vähe, kuid liike palju (22). J. Käis on leidnud järvest ka võrdlemisi harva esinevat värd-penikeelt. Fütoplankton on järves üsna rohke ja ka liigirikas. Zooplankton pole järves kuigi rohke. Leidub tiibsõudikut, kes vajab jahedat hapnikurikast vett. Põhjaloomastik on keskmise ohtrusega. Vähesel hulgal leidub järves vähki.
Verijärv on liigirikka kalastikuga. On andmeid särje, ahvena, latika, haugi, suurekasvulise viidika, roosärje, kiisa, säina, lutsu, kogre, linaski, angerja, nuru, võldase, koha ja isegi lepamaimu(?) esinemise kohta.
Verijärvega on seotud mitmeid muistendeid; eriti levinud on jutt kurja kasaritsa mõisniku uputamisest kutsari poolt, kes tõlla magava härraga verijärve juhtinud. Veel praegugi olevat see tõld selge ilmaga näha. Verijärve nimi aga tulevat sellest, et orjade peksmisel nende veri järve voolanud. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Väga ilus ja sügav, ent "jonnakas" järv. Paaril-kolmel korral aastas võimalik tulla koju korraliku saagiga, samas eksisteerib suur võimalus ka "nulliga" jääda. Esinevad haug, ahven, särg, säinas, latikas, nurg, linask, viidikas, kiisk. On saadud ka angerjat, lutsu ja karpkala. /Õngitsemine. Tln., 2003/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977