Veisjärv (Veisejärv)

Veisjärv, ka Veisejärv

Viljandimaal, Karksi valla Mäeküla küla ja Tarvastu valla Kannuküla ja Veisjärve külade lähedal asuv looduslik järv. Avalik veekogu

Järve suubub Anikatsi kraav. Järvest lähtub Õhne jõgi.

Pindala 481,1 ha, kaldajoon 9047 m, pikkus 3450 m, laius 1760 m, keskmine sügavus 1,3 m, suurim sügavus 4 m

Keskpunkti koordinaadid:

Ida-Eesti vesikond - Võrtsjärve alamvesikond

Keskmise karedusega, kihistumata; kalgiveeline, segatoiteline

KKR kood: VEE2099400

Veisjärv on võrdlemisi suur (pindala 480 ha) ning ainus siinses nõos senini püsinud jäänuk pärastjääaegsest suuremast jääpaisjärvest. Kõrg-Eesti rohketoiteliste järvede hulka kuuluva veekogu põhjas lasub 4,5 meetri paksune mudakiht. Järv on väga nõrga läbivooluga: ainus väljavool lähtub edelanurgast Õhne jõkke, mida mööda kulgeb osaliselt ka kaitseala edelapiir. Järvetasandik on laialdaselt soostunud, mistõttu lõuna ja lääne poolt järvele hästi ligi ei pääse. Põhja- ja idakallas on kättesaadavam, sest kallast palistab vaid kitsas metsariba, kohati ulatuvad põllumaad peaaegu järveni. 

Möödunud sajandil (1920. aastatel ning ka hiljem) on maaparandajad Veisjärve veetaset mitme meetri võrra alandanud. Varasematel aegadel oli see järv oluline kalamajanduse seisukohalt: mitmel korral (1938, 1962) on siia lastud isegi angerjamaime. Veetaseme langus on aga kalastikku tugevalt mõjutanud, nii et kunagi väga rohke latikas on siit nüüdseks peaaegu kadunud. Sellegipoolest sobib Veisjärv kalastajaile ka praegu ning on ümbruskonna inimeste armastatud supluskoht. 

Pärimuse järgi on Veisjärv tulnud oma praegusele kohale musta pilvena ja uputanud heinalise, kes nüüd igal aastal ohvreid nõuab. Järve tuleku ajal oli sinna uppunud ka palju veiseid, sellest siis veekogu nimi. Vanarahva jutu järgi maksab Veisjärv Võrtsjärvele võlga: ta pidavat igal aastal saatma neljandiku oma kalasaagist Võrtsjärve, sest pärast sündi polevat tal endal kalu olnud ning ta laenabud neid naabrilt. Arvata võib, et kalavahetus käib Õhne jõe kaudu, mis neid kaht järve ühendab. /Piret Kiristaja. Rubina looduskaitseala. Eesti Loodus, 2005/3/

Esinevad särg, kiisk, ahven, linask, latikas, haug, koger, angerjas. /Õngitsemine. Tln., 2003/

00-ndatel on järve asustatud haugimaime (2002.a., 1000 tk) ja kohamaime (2005.a., 1000 tk)

Allikad:

Piret Kiristaja. Rubina looduskaitseala. Eesti Loodus, 2005/3: 

http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus

http://register.keskkonnainfo.ee

http://loodus.keskkonnainfo.ee

Vaata lisaks: