Otsingu tulemused:
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)
Veisjärv (Veisejärv)
Kaardi andmed GPS-i tarvis:
Lat: 0
Long: 0
Veisjärv, ka Veisejärv
Viljandimaal, Karksi valla Mäeküla küla ja Tarvastu valla Kannuküla ja Veisjärve külade lähedal asuv looduslik järv. Avalik veekogu
Järve suubub Anikatsi kraav. Järvest lähtub Õhne jõgi.
Pindala 481,1 ha, kaldajoon 9047 m, pikkus 3450 m, laius 1760 m, keskmine sügavus 1,3 m, suurim sügavus 4 m
Keskpunkti koordinaadid:
| Ristkoordinaat | Kraad, minut, sekund | |
| X | 6440932 | 58°5'50" N |
| Y | 603443 | 25°45'15" E |
Ida-Eesti vesikond - Võrtsjärve alamvesikond
Keskmise karedusega, kihistumata; kalgiveeline, segatoiteline
KKR kood: VEE2099400
Veisjärv on võrdlemisi suur (pindala 480 ha) ning ainus siinses nõos senini püsinud jäänuk pärastjääaegsest suuremast jääpaisjärvest. Kõrg-Eesti rohketoiteliste järvede hulka kuuluva veekogu põhjas lasub 4,5 meetri paksune mudakiht. Järv on väga nõrga läbivooluga: ainus väljavool lähtub edelanurgast Õhne jõkke, mida mööda kulgeb osaliselt ka kaitseala edelapiir. Järvetasandik on laialdaselt soostunud, mistõttu lõuna ja lääne poolt järvele hästi ligi ei pääse. Põhja- ja idakallas on kättesaadavam, sest kallast palistab vaid kitsas metsariba, kohati ulatuvad põllumaad peaaegu järveni.
Möödunud sajandil (1920. aastatel ning ka hiljem) on maaparandajad Veisjärve veetaset mitme meetri võrra alandanud. Varasematel aegadel oli see järv oluline kalamajanduse seisukohalt: mitmel korral (1938, 1962) on siia lastud isegi angerjamaime. Veetaseme langus on aga kalastikku tugevalt mõjutanud, nii et kunagi väga rohke latikas on siit nüüdseks peaaegu kadunud. Sellegipoolest sobib Veisjärv kalastajaile ka praegu ning on ümbruskonna inimeste armastatud supluskoht.
Pärimuse järgi on Veisjärv tulnud oma praegusele kohale musta pilvena ja uputanud heinalise, kes nüüd igal aastal ohvreid nõuab. Järve tuleku ajal oli sinna uppunud ka palju veiseid, sellest siis veekogu nimi. Vanarahva jutu järgi maksab Veisjärv Võrtsjärvele võlga: ta pidavat igal aastal saatma neljandiku oma kalasaagist Võrtsjärve, sest pärast sündi polevat tal endal kalu olnud ning ta laenabud neid naabrilt. Arvata võib, et kalavahetus käib Õhne jõe kaudu, mis neid kaht järve ühendab. /Piret Kiristaja. Rubina looduskaitseala. Eesti Loodus, 2005/3/
Esinevad särg, kiisk, ahven, linask, latikas, haug, koger, angerjas. /Õngitsemine. Tln., 2003/
00-ndatel on järve asustatud haugimaime (2002.a., 1000 tk) ja kohamaime (2005.a., 1000 tk)
Allikad:
Piret Kiristaja. Rubina looduskaitseala. Eesti Loodus, 2005/3:
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus
http://register.keskkonnainfo.ee
http://loodus.keskkonnainfo.ee