Kalapeedia Otsing Kaastöö

Otsingu tulemused:

muuda otsingut | sulge otsinguaken

Vaskna järv

Võrumaal, Haanja vallas, Plaksi, Purka ja Trolla külade lähedal asuv looduslik järv. Avalik veekogu

Järvest lähtub Iskna jõgi (Isknä jõgi); järve suubub Järvepera oja.

Veepeegli pindala 37,1 ha, saarte pindala 5,9 ha, pindala kokku 43 ha; kaldajoon 9503 m, pikkus 1410 m, laius 310 m, keskmine sügavus 2,8 m, suurim sügavus 9,5 m.

Maht 661 tuhat m³. Valgala 11,1 km².

Keskpunkti koordinaadid:

	Ristkoordinaat	Kraad, minut, sekund
X	6400665	57°42'36" N
Y	683277	27°4'31" E

Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond

Pehme- ja tumedaveeline, poolhuumustoiteline

KKR kood: VEE2144300

Vaskna järv. Foto: vasknaturismitalu.blogspot.com

Haanja tähtsaim järv, merepinnast 242 (244) m kõrgemal (4.-5. kohal Eestis). Vaskna asub meie kõrgeima tipu, Suure-Munamäe (317,6 m) kagujalamil, on kirde-edela suunas piklik, väga liigestatud kaldajoonega ja moodustab edelaosas mitmeid lahesoppe. Veetasemest sõltuvalt on järves 2-4 saart. Järve pindala on umbes 25 ha, suurim sügavus 10 m. Sügavaim koht on järve laiemas osas, lähemal lõunakaldale.

Tänapäeval on Vaskna jagunenud kaheks tugevasti eraldunud osaks - Suur- ja Väike-Vasknaks; eriti selgelt on need osad isoleeritud veevaesel ajal. Vaskna kaldad on enamasti kõrged, suuremalt osalt võsastunud, paiguti metsa ja põllu all. Perv on enamasti kõva, kruusane või liivane, eriti järve põhjaosas. Väike-vaskna kaldad on pehmed, soostunud pervega. Kõvemat põhja on ka Vaskna-kaelas, s.o. Suur- ja Väike-Vaskna ühenduskohal. Nagu on liigestatud kaldajoon, nii on väga rahutu ka põhjareljeef. Põhjasetteks on liiv või savi, sügavamal muda, mille paksus on 1 m ja isegi rohkem (Väike-Vasknas).

Läbivool ei ole tugev. Sisse tuleb Tuulijärvest Järvepera oja; esineb rohkesti allikaid.

Järve vesi seguneb hästi ja sisaldab kuni põhjani hapnikku. Pruunikas-kollase kuni helepruuni vee läbipaistvus on keskmine (2,0-3,3 m), kevadel isegi suur (4,0 m).

Liigikas taimestik (25 liiki). Ujulehtedega vööndis, eriti Väike-Vasknas on leitud väga palju haruldast ujuvat jõgitakjat. Kõige rikkalikumalt, eriti Väike-Vasknas, esineb veesiseseid taimi - vesikatku, mändvetikaid, kaelus- ja hein-penikeelt. Järves kasvab ka haruldast vahelduvaõielist vesikuuske. Botanofiil H. Hiire teatel on siin varem leidunud ka vesilobeeliat.

Fütoplankton pole järves eriti rohke, kuid see-eest väga liigirikas (üle 200 taksoni), eriti ikkesvetikate osas. E. Kukk on siit kirjeldanud teadusele uue sinivetika- Calothrix estonica, samuti leidnud muidki haruldusi. Paljude harva esinevate liikide seas leidub siin haruldast koloniaalset rohevetikat - järvepalli (Aegagropila sauteri). Zooplankton on hulgalt keskmine, kuid rikas haruldustest. Lätlane Z. Spuris on siit leidnud arvukalt "puruvanasid" - 16 liiki, nende seas meil haruldasi põhjapoolseid liike.

Andmed järve kalarikkuse kohta lähevad lahku. Liivimaa 1638. a. maarevisjonis nimetatakse järve kalarikkaks. Praegu näib ta olevat võrdlemisi kalavaene; esikohal on särg, ahven ja haug; leidub ka kokre, kiiska, latikat, linaskit, lutsu. Varem oli see järv väga vähirikas, nüüd on vähk vähikatku tõttu hukkunud.

Eriti rikkalik pole ka järve linnustik. Siin võib näha jõgitiiru, vihitajat, väiketülli, kalakajakat, tuttpütti, parte.
Järve saartel leidub suvel metskitsi.

Rahvamuistendite järgi on Vaskna järv Kalevipoja jalajälg. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Särg, ahven, haug, koger, kiisk, latikas, linask, luts, roosärg, viidikas. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee

http://loodus.keskkonnainfo.ee