Vanamõisa järv (Tõrva Vanamõisa järv)

Vanamõisa järv (Tõrva Vanamõisa järv)

Valgamaal, Tõrva linnas asuv looduslik järv. Avalik veekogu

Keskpunkti koordinaadid:

Pindala 2,2 ha, pikkus 210 m, laius 125 m, kaldajoone pikkus 633 m, suurim sügavus 10,5 m

Ida-Eesti vesikond - Võrtsjärve alamvesikond

Keskmise karedusega, kihistunud; kalgiveeline, rohketoiteline

Registri kood VEE2100000

Tõrva põhjapiiril, Pikasilla maanteest loode pool asuv loode-kagu suunas ovaalne järveke. Ta on 2,0 ha suurune ja suhteliselt sügav - kuni 10,5 m. Kirdekallas on lagedavõitu, kõrge ja järsk, mujal on kaldad madalamad, kaetud soise heinamaaribaga, veidi eemal peamiselt männimetsaga. Leidub õõtsikulisi kaldalõike. Kirdekaldal ujumiskoha juures on põhi liivane, mujal on põhi kaetud mitte eriti paksu mudakihiga.

Järv on allikaterikas. Sisse voolab 10-15 allikat, mõned neist roosteveelised. Väljavooluks on kraav Õhne jõkke. Järve vesi on kollakasroheline või heleroheline, keskmise kuni suure läbipaistvusega (2,4-5,3 m9 ja tõenäoliselt vähe kihistunud.
Taimestikku oli 1973. a. vähe. Fütoplanktonit on järves samuti võrdlemisi vähe, zooplanktonit rohkem. Peale järve-jämekoodiku leidub ka mingit haruldast sõudikut.Kalafaunasse kuuluvad ahven, särg, haug; olevat ka ilusat linaskit, latikat ja turba. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/ 

Esinevad haug, ahven, särg, karp, linask, angerjas, koger, roosärg. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Järve ääres asub Eesti kõrgeim hüppetorn (kõrgus umbes 11 m), võrkpalliplatsid ja tehislik supelrand.

Kirdekallas on nüüdseks liivane ning peaegu täielikult kaetud puitpurretega, mujal on kaldad madalamad, kaetud soise maaribaga, veidi eemal peamiselt männimetsaga. Leidub õõtsikulisi kaldalõike. /wikipedia.org/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/

Vaata lisaks: